KʼUTUNIK 07
¿Saʼ kubʼiʼij ri Biblia puwiʼ ri Jehová?
¿Saʼ nawi kachʼobʼ laa che ri Jehová, kanaʼ laa lik nim? ¿Kabʼiʼij nawi laa e ri Dios naj kʼo wi che laa pachaʼ ri taq chʼumiil? ¿Kachʼobʼ nawi laa e ri Jehová xa pachaʼ ri rayo kareplanik lik kʼo uchuqʼabʼ, pero na jinta uchomaliil ukʼuʼx? ¿Saʼ kubʼiʼij ri Biblia puwiʼ ri Jehová? Chupa ri Biblia kubʼiʼij wi ronoje ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová chaʼ kamaj laa e ri Dios lik kok iil che laa.
1. ¿Suʼchaak nawi na kaqil ta uwach ri Dios?
«Ma ri Dios e Uxlabʼixel» (Juan 4:24). E ri Jehová Dios na tikaweex taj ruma laʼ na kaqil ta uwach. Ri Dios e jun uxlabʼixel kʼo chilaʼ chikaaj y ronoje ri kʼo chilaʼ chikaaj na kaqil ta uwach.
2. ¿Pachike nawi ri jujun taq uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová?
Tobʼ na kaqil ta uwach ri Jehová, pero rire lik kʼo uchomaliil ukʼuʼx. Ruma laʼ we ri oj kaqetaʼmaj uwach lik kʼax kaqanaʼ ri Dios. Ri Biblia kubʼiʼij: «JEHOVÁ e kukʼul ukʼuʼx ri lik jusukʼ yey na keroqʼotaj ta ri lik e jusukʼ chwach Rire» (Salmo 37:28). Ma ri Dios «lik kukʼut ri rutzil ukʼuʼx y ri kʼaxnaʼbʼal ukʼuʼx» chike konoje ri tikaweex, pero e más chike ri e kʼo pa kʼaxkʼoliil (Santiago 5: 11). «Na naj ta kʼowi lo ri QAJAWAL JEHOVÁ chike ri kʼax kiʼanom; Rire kebʼukolobʼeej ri okinaq bʼiis chikikʼuʼx» (Salmo 34:18). ¿Etaʼam nawi laa, ruma ri kaqaʼano kaqakiʼkotisaj ri ranimaʼ ri Dios o kaqaʼan kʼax che ri ranimaʼ? We junoq kuʼan ri na utz taj kuʼan che ri Dios kuchap bʼiis y kuʼan kʼax che ri ranimaʼ (Salmo 78:40, 41). Pero we junoq kuʼan ri utz kukiʼkotisaj ri ranimaʼ ri Dios (chila laa Proverbios 27:11).
3. ¿Kʼax nawi kojunaʼ ri Dios?
Ri Jehová lik kʼo uchomaliil ukʼuʼx ma rire kʼax kojunaʼo. Ri Biblia kubʼiʼij, «ma ri Dios e aj rutzil kʼuʼxaj» (1 Juan 4:8). Ruukʼ ri Biblia y ronoje ri uʼanom chilaʼ chikaaj y wara chwachulew ri Jehová kuqʼalajisaj ri kʼaxnabʼal ukʼuʼx chaqe (chila laa Hechos 14:17). Chʼobʼo pe laa, ¿saʼ ruʼanik xojuʼan ri Dios? Ruukʼ ri qabʼaqʼawach kaqil jujun taq wi uchomal ronoje ri uʼanom. Ruukʼ ri qaxikin kaqata ronoje ri música, waʼ kukiʼkotisaj ri qanimaʼ y ruukʼ ruwaqeeʼ kaqatijo y kaqanaʼ ruqusil ri qawaa. E ri Dios karaaj kaqariq jun kiʼkotemal pa ri qakʼaslemaal.
NIMARISAJ RI NAʼOJ LAA
Ronoje ri uʼanom ri Jehová lik choom, kaqilo saʼ uʼanik uʼanom ronoje ri kʼolik. Tekʼuchiriʼ kaqetaʼmaj saʼ uʼanik kuqʼalajisaj ri uchomaliil ukʼuʼx.
4. Ri ruxlabʼixel ri Dios: e ruchuqʼabʼ ri Dios
Ri oj kaqachapabʼeej ri qaqʼabʼ chaʼ kojchakunik, pero ri Jehová kuchapabʼeej ri ruxlabʼixel chaʼ kuʼan ronoje ri kʼolik. E kʼo jujun tikaweex kakichʼobʼo ri ruxlabʼixel ri Dios e jun dios. Pero, ri Biblia kukʼutu ri ruxlabʼixel ri Dios e ruchuqʼabʼ, ruukʼ waʼ kuʼan ronoje ri karaaj. Chila alaaq Lucas 11:13 y Hechos 2:17, y chʼaʼta alaaq puwiʼ ri taq tzʼonobʼenik:
Ri Biblia kubʼiʼij e ri Dios «kuya ne lo» ri ruxlabʼixel chike ri ketzʼonow re. ¿Saʼ kuya lo ri Jehová chike ri ketzʼonow re ri ruxlabʼixel, kuya lo nawi jun dios o ruchuqʼabʼ? ¿Suʼchaak nawi kakoj laa waʼ?
Jehová kuchapabʼeej ri ruxlabʼixel chaʼ kuʼan nimaq taq chomilaj cosa. Chila alaaq Génesis 1:2 y 2 Pedro 1:20, 21, y chʼaʼta alaaq puwiʼ ri tzʼonobʼenik:
¿Saʼ uʼanik uchapabʼeem ri Jehová ri ruxlabʼixel?
5. Lik kukʼul qakʼuʼx ronoje ri uchomaliil ri Jehová
E ri Moisés lik xukoj utziij ri Dios. Pero ri Moisés lik xraaj karetaʼmaj más puwiʼ ri Dios. Ruma laʼ xubʼiʼij che ri Dios: «Kakʼut La chwe woʼora ri bʼe e la, chaʼ kanwetaʼmaj wach la» (Éxodo 33:13). Jehová xukʼul uwach ri xutzʼonoj ri Moisés y xubʼiʼij che ri uchomaliil ukʼuʼx kʼo pa ranimaʼ. Chila alaaq Éxodo 34:4-6 y chʼaʼta alaaq puwiʼ ri taq tzʼonobʼenik:
¿Saʼ taq ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová kʼo pa ranimaʼ xubʼiʼij che ri Moisés?
¿Saʼ taq ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová kukʼul kʼuʼx laa?
6. Jehová lik kok iil chike ri tikaweex
Ojertan rutinamit ri Dios, e aj-Israel, xʼan kʼax chike pa chaak kuma ri aj-Egipto. ¿Saʼ xunaʼ ri Jehová echiriʼ xril rutinamit e kʼo pa kʼaxkʼoliil? Ta pe alaaq ri AUDIO y chila alaaq ri tzʼibʼitalik pa ri taq versículo, o xew chila alaaq Éxodo 3:1-10. Tekʼuchiriʼ chʼaʼta alaaq puwiʼ ri taq tzʼonobʼenik:
¿Saʼ kubʼiʼij ri Biblia puwiʼ ri kunaʼ ri Jehová echiriʼ taq ri tikaweex e kʼo pa kʼaxkʼoliil? (Chila alaaq ri taq versículo 7 y 8).
¿Kakoj nawi laa pa qatziij wi ri Jehová karaaj kebʼutoʼ ri tikaweex? ¿Kabʼiʼij nawi laa lik kuʼan na? ¿Suʼchaak nawi kachʼobʼ laa waʼ?
7. Ruma ri uʼanom ri Jehová kaqil ronoje ri uchomaliil ukʼuʼx
Che ronoje ri uʼanom ri Jehová kuqʼalajisaj ri uchomaliil ukʼuʼx. Chila alaaq ri VIDEO. Tekʼuchiriʼ chila alaaq Romanos 1:20 y chʼaʼta alaaq puwiʼ ri tzʼonobʼenik:
Che ronoje ri uʼanom ri Jehová, ¿saʼ kil laa che ri uchomaliil ukʼuʼx?
RI KAKIBʼIʼIJ JUJUN CHIK: «Na kaqil ta uwach ri Dios, ruma laʼ lik kʼayew kaqetaʼmaj uwach».
¿Saʼ kachʼobʼ laa?
¿Suʼchaak nawi kabʼiʼij laa waʼ?
RI XMAJ LAA
Jehová e jun uxlabʼixel, ruma laʼ na kaqil ta uwach. Ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová lik kukʼul qakʼuʼx ma lik choom, jun chike e ri más kilitajik e ri kʼaxnabʼal ukʼuʼx.
Kojchʼaʼt che ri xmaj laa
¿Suʼchaak nawi na kaqil ta uwach ri Jehová?
¿Saʼ ri ruxlabʼixel ri Dios?
¿Saʼ taq ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová?
KAMAJ LAA MÁS
Utz ketaʼmaj laa puwiʼ ri uchomaliil ukʼuʼx ri Jehová.
¿Pa kʼo wi ri Dios?
“¿Está Dios en todas partes? ¿Es omnipresente?” (Chila laa pa jw.org)
Chila laa suʼchaak ri Biblia kubʼiʼij ri ruxlabʼixel ri Dios junaam ruukʼ ruqʼabʼ rire.
Jun achi potzʼ lik na kukoj taj we ri Dios kok iil che. Pero chila laa suʼchaak xujalkʼatij ruchʼobʼonik.
“Ahora siento que puedo ayudar a los demás” (La Atalaya, 1 de octubre de 2015)