DOY KIMNGEAM
Ñi poyengekeel ti bandera, himno nacional, votaciones, ka ti küdaw elungelu pu küpa koneltunolu militar mew
Ñi poyengekeel ti banderaa ka ti himno nacional. Ti bandera poyengekey fillke feypin mew, ka pochongnagkey pu che tüfa mew petu ñi allkütungekeel ti himno. Pu Dungukelu Iney Ngen Jewba rakiduamkeiñ, tüfa kiñe religion reke feley chew feyentukeyngün tañi trokiñ mapu ka ti falin kuyfike che ñi montuletew engün, welu tüfa engün püramyekelafingün ta Chaw Ngünechen (Isaías 43:11; 1 Korintio 10:14; 1 Juan 5:21). Kuyfi mu tati longko ülmen Nafukodonosor Babilonia mew femngechi poyengekefuy. Kidu küpa pengelelfi tati pu che ñi doykülen ka kidu ñi eluwkülen tañi poyeafiel pu dios, feymu dewmay kiñe fütra adentun, ka feypifi kom tati pu che ñi pochongnagal tüfachi adentun mew petu ñi ülkantungeel kiñe himno reke. Welu küla weche wentru ebrew tuwlu Sadrak, Mesak ka Abednego pingelu, eluwlayngün ñi poyeafiel ti adentun, langümngefule rume (Daniel, kapitulo 3).
¿Fanten mu kay? Kiñe nütramdungukelu Carlton Hayes pingelu feypiley tati bandera ñi poyengeken. Ka feypiley: “Rupalu chi bandera, pu wentru nentuchumpirukeyngün, tati pu poeta entukeyngün fillke ül ñi püramyengeal ti bandera, ka pu pichikeche ülkantulelkefingün fillke himno”. Ka feypiley ñi nieel tañi pu “yamfal antü”, tati 18 de septiembre reke Chile mew, nieyngün tañi pu “yamfalche ka falin kuyfike che”, ka nieyngün chew ñi poyengekeel ti trokiñ mapu ka ti chemkün adentuniefilu ti trokiñ mapu. Ka femngechi Mexico mew, kiñe papel feypi: “Tati Escudo, ti Bandera ka ti Himno Nacional adentuniekey ti trokiñ mapu”, ka feypi ñi “poyengekeal tüfachi dungu” (Diario Oficial de la Federación). Ka kiñe lifru feypi: “Tati bandera püramyefalngey tati kürus reke” (The Encyclopedia Americana).
Pichin antü rupalu, tüfachi lifru ka feypi tati himno nacional mew pu che pengelkey “ñi piwkeyeniefiel ti trokiñ mapu ka ngillatukefingün ta Ngünechen tañi ngüyulaetew ka ingkañpeafiel tati pu che ka tati pu ngünenielu”. Feymu welulkakelay tati pu Dungukelu Iney Ngen Jewba ñi rakiduamkeel, kom tati trawün chew ñi poyengekeel ti bandera ka ñi ülkantungekeel ti himno kiñe religioso trawün ngey. Kiñe kimeltuchefe tañi lifru mew nütramkay fillke rupa ñi ramtukadungungeel kiñeke chillkatukelu poyekefilu ta Jewba, tüfa engün eluwlayngün ñi püramyeafiel ti bandera ñi nieel Estados Unidos ka eldungukünulayngün ñi poyeafiel, ti kimeltuchefe feypi: “Tati Suprema Corte femngen feypikünuy kom tüfachi trawün femngekelu fill antü, religioso trawün ngeyngün” (Genio y figura del norteamericano).
Pu Dungukelu Iney Ngen Jewba küme kimnieiñ taiñ koneltukenon tüfachi pu trawün mew chaftukefilu am Biblia tañi kümeke ngülam, welu yamniekefiyiñ pu che dullilu ñi koneltual tüfachi dungu mew. Kafey yamkefiyiñ ti bandera adentunielu ti trokiñ mapu ka eluwkeiñ taiñ ngünenieaetew pu dullingelu chi longko, tüfachi “mülechi pu awtoridad” “Ngünechen ñi pin mew am küdawkülelu” (Romanu 13:1-4). Kafey inaniekeiñ taiñ feypingeel “ñi ngillatuñmangeael tati longkolelu kiñe trokiñ mapu mew ka kom ti pu kellukonkülelu ti longkolelu mew”. Feymu “taiñ nieael kiñe küme ayüwünngechi mongen ka tüngduamünngelu taiñ küme yamnieafiel ta Ngünechen itrokom dungu mew” (1 Timotew 2:2).
Votaciones ñi dullingeal pu politiko. Tati pu Dungukelu Iney Ngen Jewba yamkefiyiñ kakelu che ñi koneltuken votaciones mew. Katrütukelaiñ pu che ñi dullial kiñe politiko ka eluwkeiñ taiñ ngünenieaetew pu dullingelu ñi longkolen. Welu küme eluwküleiñ taiñ koneltunoal politiko dungu mew (Matew 22:21; 1 Pedro 3:16). Kafey, tami mapu mu duamfalngele kom pu che ñi koneltual votaciones mew, welu weda trokingele tati pu amunolu, ¿chumafuymi? Eluelmu tami rakiduam, amuafuymi chew ñi femngeken tati votaciones. Femngechi femafuymi Sadrak, Mesak ka Abednego reke, tüfa engün ka femngechi dungu rupayngün, amuyngün Dura mapu mew. Welu tati poyekefilu ta Jewba ñi koneltunoal politiko dungu mew müley ñi longkontukunieafiel tüfachi kayu ngülam:
Iñchiñ pu inayentukefilu ta Jesus koneltukelaiñ “tüfachi Mapu tuwün pu che mew” (Juan 15:19, TNM).
Pu kristiano wüldungukeiñ Jesus ka tañi Ngünenien mu (Juan 18:36; 2 Korintio 5:20).
Kom tati pu koneltulelu Chaw Ngünechen ñi trokiñche mew kiñewküleiñ taiñ feyentun mew ka taiñ piwkeyewün mu (1 Korintio 1:10; Kolosense 3:14).
Kiñe politiko weda dungu femle kam weda ngünekachekele, fey tati dullifilu ti politiko koneltuley reke tañi femken mew (1 Samuel 8:5, 10-18; 1 Timotew 5:22).
Pu israelche ayülu ñi ngünenieaetew kiñe wentru, illamkangelu trokiwi Jewba (1 Samuel 8:7).
Pu poyekefilu ta Jewba, lif küme rakiduam mew küpa kimeltulelkefiyiñ Ngünechen ñi Ngünenien tati pu che chem rakiduamkefule rume politiko dungu mew (Matew 24:14; 28:19, 20; Ebrew 13:18).
Ti küdaw elungelu tati pu küpa koneltunolu militar mew. Kiñeke trokiñ mapu mew tati pu koneltunolu servicio militar mew müley ñi femal kangelu küdaw koneltukenolu pu militar mew. Tüfachi dungu mew rupaliyiñ, müley taiñ ngillatuafiel ta Jewba ka küme ngüneduamal ti dungu, feypiafuiñ chi taiñ ngülamtuaetew kiñe peñi kam lamngen küme weniyefilu ta Jewba. Femngechi taiñ küme rakiduam kelluaeiñmew taiñ küme dullial (Proverbios 2:1-5; Filipense 4:5).
Tati Biblia feypikeeiñmew taiñ “yamafiel tati awtoridad longkolelu ka ti pu kellukonkülelu”, “eluwküleael ñi femael kümeke dungu”, ka taiñ “kutranpiwkeyecheael” (Tito 3:1, 2). Longkontukufiel mu tüfachi dungu, ramtuwayiñ: “Llowli tüfachi küdaw, ¿koneltupeafun may politiko dungu kam koylake religion mew?” (Miqueas 4:3, 5; 2 Korintio 6:16, 17). “¿Küdawngeafuy tañi femal ñi elfalkünuetew Chaw Ngünechen, kam pepi femlayafun rume?” (Matew 28:19, 20; Efesio 6:4; Ebrew 10:24, 25). “Kam ¿doy pepi koneltuafun ti küdaw mu ñi eluetew Jewba fey tañi wünelekelu amuldungun mew ngerpual chi?” (Ebrew 6:11, 12).
Kiñe che poyekefilu ta Jewba küme rakiduam mew dullile ñi femal kiñe küdaw koneltunolu militar mew tañi karseltukungenoal, tañi pu peñi ka lamngen trawünche mew müley ñi yamnieafiel ñi dulliel (Romanu 14:10). Ka müley ñi yamngeal tati küpa llownolu feyti küdaw (1 Korintio 10:29; 2 Korintio 1:24).
a Famülke mew ñi poyeafiel ti bandera, tati pu che maychilkünukey ñi lipang, ka ñi kuwü niekefingün longko mew kam piwke mew.