Roi Ḇefandun ma Ḇefrur Raryaḇ Iso Kofasna Snemura faro Ḇedakam Ko Sya!
”Iḇye kada mkofasna snemura faro oso ma ḇesesya kuker sasurem ḇa.”—1 PETRUS 4:9, NW.
1. Samswen rosai monda snonkaku Kristen ro awar randak sya sismana?
RAS oso ro swaf taun 62 isof ro 64 M, Manwawan Petrus fyas syapram ”faro kawasa Kristen ḇefamakmok ro sup Pontus, Galatia, Kapadokia, Asia-Kasun ma Bitinia”. (1 Petrus 1:1) Naek srar ansine srama ro moḇ ḇesisye. Sisma farawrowes ”ḇefrur kandera,” ḇaido ḇaḇewayam, inja sifandun wos samarawraw ma farkankin. Si kako sikenem ro fafisu ḇeḇyeḇa kaku. Petrus fyas, ”Fafisu ḇepupesya ro roi ḇeḇor kam fyanam kwar.” Imnis taun risamfur ḇaim, na Yerusalem ḇyeḇemkok kwar. Rosai nari ḇefnoḇek snonkaku Kristen ḇero moḇ sarirya monda fa sikanden ro fafisu ḇesamswen ya?—1 Petrus 4:4, 7, 12.
2, 3. Rosai ḇefnai fa Petrus danun ḇe naek srar ḇyesya insama sifrurpyum min sesi? (Mam sonin ro randak artikel ine.)
2 Petrus danun ḇe naek srar sya insama ’sifasna snemura faro oso ma ḇesesya’. (1 Petrus 4:9) Wos Yunani ”mkofasna snemura faro oso ma ḇesesya” kyurfasna ḇe ”ḇaḇenaḇye koḇena faro snonkaku kofawi ḇaimsya”. Petrus danun ḇe naek srar sya insama sifasna frurpyum sena faro ”oso ma ḇesesya”. Imbude sifawiyae kwar si ma sifararur kayam raryano, fandun fa sifasna frurpyum sena pdef. Rosai ḇefnai fa sifasna snemura faro snonkaku ḇedakam si?
3 Ine nari nafrur sifanamyae si. Au ido rarso? Rofyor snonkaku oso dor Au fa rwama ḇe rum ḇyedi, rariso sneḇaḇir Bedi? Ma rofyor wor snonkaku oso ḇerum Bedi ido, nari mufanam syadiwer. Nyan oser ḇepyum kaku insama komambiryae ko iso, kuker kofasna frurpyum koḇena farosi. Snonkaku ḇekenem ro Petrus fafisu ḇyedi sya, fandun fa sifanamyaesi snar sikenem ro fafisu ḇesamswen. Ro ”fafisu ḇepupes” ine fandun fa kakfrur radirya kako.—2 Timotius 3:1.
4. Fakfuken rosai monda nari kawos ro artikel ine?
4 Kuker nyan rariso kofasna frurpyum koḇena faro ”oso ma ḇesesya”? Rosai ḇefnai fa koḇeḇirḇar awer rofyor snonkaku sedakam ko, ma rariso kofrurna rai? Rosai ḇefnoḇek ko fa koḇe mandakam ḇefrurpyum?
SWAF ḆEPYUM FA KOFASNA SNEMURA FARO SNONKAKU SYA
5. Rariso kofasna kofrurpyum snokaku ḇerama ro fananjur sya?
5 Ro fananjurya. Yahwe ma organisasi Ḇyedi dor ko fa korama ḇe fananjur. Komarisen snonkaku manseisiryakam ḇerama ro fananjur sḇaḇir kofrurpyum si, iḇa syadiwer snonkaku ḇeyakso babo fananjur sya. (Roma 15:7) Nari komam ḇa rariso sisnai raya ḇaido nyan sisansunsi rai snaro si kako sakḇedakam Yahwe I, inja fandun fa kofrurpyum si. (Yakobus 2:1-4) Rofyor komam snonkaku oso derer ryama ḇe fananjur ido, kori fa kyainus ko. Nari imarisen kaku rofyor kofnoḇeki fa ifawimnis rosai nari kofarkor ro fananjur ani ḇaido koḇas pyan ḇe i mnuk siwasyana. Ine iso nyan ḇepyum kaku fa ’korepen si kuker sne ḇemarisen ro rum koḇena’.—Roma 12:13.
6. Mansei komarisen korsya?
6 Kor si fa sanan kayam kuker ko. Ro awar Refo sor snonkaku ḇese srama ḇe rum sena fa sfasos roḇean faro si, ine kyurfasna simarisen sḇebati kuker si ma sisma aski. (Kejadian 18:1-8; Hakim 13:15; Lukas 24:28-30) Mansei komarisen korsya? Isoine naek srar kobansi ro sidang. Dunya ine nari naḇyeḇa syadiwer, inja fandun fa kokyaryae ko ma koḇe bati ḇekaku faro si. Ro taun 2011, Badan Pimpinan fyadwer jadwal Farkarkor Baryas ro Betel Amerika Serikat ro oras 6.45 ḇe 6.15 mandira ya. Rosai befnai ya? Snaro rarirya kina ro Betel sya sna swaf fa sedakamyae si. Kantor Cabang ro moḇ ḇesena sakso kako jadwal ḇebabo ine. Faindaya, kina Betel sya bisa simambir pyumyae si.
Bisa wor si fa sanan kayam kuker Au ḇaido mkombran farma ḇe moḇ oso ke?
7, 8. Rariso kofasna sneḇenaḇye faro manfaya ḇerama sya?
7 Fyorno ido, naek ḇero sidang ḇese, pengawas wilayah, ḇaido naek oso ḇerama ro Betel sun faya ro sidang koḇedi. Na komam rarama sedine ḇe swaf ḇepyum fa kofasna sneḇenabye faro mandakam ansine ke? (Wasya 3 Yohanes 5-8.) Nyan oser bisa kofrur yaiso kor si fa sanan kayam kuker ko ro rum koḇedi.
8 Imbesrar oso ro Amerika Serikat iswarepen, ”Ro taun ḇe taun aya ma swa yeja nuyor kwar manfaya dakam ma swa sesya ḇe rum nuḇedi. Rofyor nuḇebati kuker si, numarisen kaku ma kakyar nuḇena nasambraḇ syadi. Nufafko baberi.”
9, 10. (a) Mansei ḇefandun moḇ fa sḇarek ya? (b) Snonkaku ḇena rum ḇebaḇa bisa sḇuk moḇ faro snonkaku ḇesesya ke? Ḇuk contoh oso.
9 Koḇuk moḇ fa sbarek. Ro fafisu iwara, snonkaku simarisen sḇuk moḇ faro snonkaku ḇedakamsya. (Ayub 31:32; Filemon 22) Ro fafisu ine fandun fa kakfrur roi ḇemnis radirya. Pengawas wilayah sifandun moḇ fa sḇarek ro swaf rarama sena ḇe sidang koḇedi. Imbude naek srar ḇeso sekolah teokratis ma relawan konstruksi sya kako sfandun moḇ fa sḇarek. Osower ido, naek srar ḇena rum werḇa snaro rim ḇeba ḇekur si, si kako sifandun moḇ fa sḇarek isof rum sena ḇeḇeḇawes kaḇer. Kokara awer snonkaku ḇena rum ḇeba siso monda bisa ḇebuk fafnoḇek. Imbude sifrurker na kwar. Rum ḇedi ibaḇa raryano, wamarisen ḇuk moḇ faro snonkaku oso fa ḇyarek rona ke?
10 Naek oso ro Korea Selatan iswarepen fafisu naek srar ḇeso ro sekolah teokratis sḇarek kuker i. Fyas, ”Randakya yaḇeḇirḇar snaro insape nufarḇuk babo ma nuḇarek ro rum ḇekasun monda. Ḇape, naek srar ansine sifrurpyum kaku ma numarisen kaku sḇarek kuker nu. Snar nufarḇuk babo, inja bisa numam kofarmyan ḇe Yahwe I ma kosewar ḇepon Allah marisen Ḇyena ḇe imbeswa ima nun raryaḇ ḇeba kaku.
11. Rosai ḇefnai fa naek srar ḇerama babo ḇe sidang koḇedi sifandun fafnoḇek koḇena?
11 Naek srar ḇerama babo ro sidang. Imbude naek srar ḇaido kina oso srama ro moḇ ḇese ma sfanjur ro sidang koḇedi. Imbude srama snaro sidang koḇedi fyandun fafnoḇek. Osower ido, sima perintis kantor cabang iwan fa sfarmyan ro sidang koḇedi. Ine nafrur fa sifrur fararwei ḇeba ro kankenem sena. Snaro fandun fa sifarkor roi ḇebabo ro moḇ ani, sidang ḇebabo, ma wos ḇaido budaya ḇebabo. Bisa wor si fa sanan kayam kuker Au ḇaido mkombran farma ḇe moḇ oso. Ine nari nafnoḇek si fa sisma bati ḇebabo ma napyan ḇesi fa sḇarek ro moḇ ḇebabo ani.
12. Farfyar rosai ḇefasnaḇair wafandun fasasos nabor ḇa faro ḇedakam Au sya?
12 Wafandun fasasos nabor ḇa faro snonkaku ḇedakam Au sya. (Wasya Lukas 10:41, 42.) Naek oso iswarepen roi ḇeḇejadi fafisu sufarmyan randak ḇe misionaris. Ikofen ḇo doḇo, ”Nubabo kaker, nufawi nabor ḇa, ma numander mnu nuḇedi. Ro roḇ oser swa yeja imander kaku ḇe mnu nuḇedi, ma rosai yafrurnakam nun roinoḇa snar ḇyesneso kaker. Ramnai ro oras ri 7.30 roḇ ya, nurower sino snuk kedwaya. Snonkaku ḇefarkor Refo oso dores ro ḇarpon kedwaya ma dun jeruk rikior ḇenu. Ryama fa imbe myamfar nu snar ifawi nuine utusan injil ḇebabo. Nuyor i fa syun ma nuḇuk war fa dinem ma nufrur teh ma coklat ḇesam. Nufawi ḇaim wos Swahili, ma i kako ifawi dawos wos Inggris ḇa.” Naek ani ikofen snar rosai ḇeḇejadiya nafrur fa suḇebati ḇefanam kaku kuker naek srar ḇerodiansya ma ine nun raryaḇ ḇeba kaku faro su.
KOḆIRḆAR AWER ROFYOR SNONKAKU SYA SEDAKAM KO
13. Rosai fainda kosmana snar komarisen snonkaku sya sedakam ko?
13 Fafisu oso ḇeḇirḇar fa wor snonkaku srama ḇe rum Bedi ke? Rarirya ido, nari wasma swaf ḇepyum ḇa fa wasma bati ḇekaku ma fafisu ḇepyum kuker si. Komarisen snonkaku sya sedakam ko ido, nari koḇaḇir kokain ro mankunko ḇa. Inja, rosai ḇefnai fa snonkaku oso ḇyeḇirḇar fa dor snonkaku oso ḇe rum ḇyedi? Alasan ḇeḇeso naisya.
14. Rosai na kofrurya rofyor kona swaf ma samambraḇ werḇa fa sedakam ko?
14 Kona swaf ma samambraḇ ḇa. Yahwe manfamyan Ḇyesya sisma fararur nabore ma fakamamar ḇeḇor. Ḇeḇesosya skara sna samambraḇ ma swaf werḇa fa snonkaku sedakam si. Ḇaḇir rarirya ido, fasos wer jadwal Bedi insama bisa fasna snemura faro snonkaku ḇedakam Au sya. Ine ḇyefandun kaku snaro Refo danun ḇe ko fa komarisen snonkaku sedakam ko. (Ibrani 13:2) Inja wamarisen snonkakusya sedakam Au ido, ima roi ḇepyum kaku bisa wafrurna. Insama fasna snemura ido, fandun fa fasos oras Bedi.
15. Rosai befnai fa sino sḇaḇir sisambraḇ ḇa fa sor snonkaku sya sedakam ḇe rum sena?
15 Koḇaḇir kosambraḇ ḇa. Fafisu oso wamarisen wor snonkaku sya sedakam Au, ḇape imbude ḇaḇir nwa roi nabor ḇa ro rum Bedi. Osower ido, wamai ma ḇeḇirḇar snonkaku ani imarisen ḇyarek kawan ro rum Bedi ḇa. Ḇaido nwa pipi nabor ḇa ma jadifa ḇuk roi nabor syadi imnis kuker snonkaku ḇesesya sḇukna. Ḇape waswarepen, snonkaku ḇedakam Au ani, myam ro rum ḇepyum Bena ḇa. Snar roi fyandunna iso frurpyum Bedi ma myam rum Bedi isren.
16, 17. Rofyor ḇeḇirḇar snonkaku srama sedakam Au ido, rosai na wafrurya?
16 Rofyor ḇeḇirḇar snonkaku sya srama sedakam Au, ima nsasar ḇa. Penatua ro Inggris doḇe, ”Imbude randakya koḇeḇirḇar sedakam ko. Ḇape kuker kofrur rarirya nari kosma fainda nabore snaro ine kako fararmyan koḇena faro Yahwe I. Fyorno ido snonkaku ḇedakam ayanya nuyinem kopi ma nufafyar, ine nun marisen kaku.” Ko kako fandun fa komam pyum snonkaku ḇedakam ko sya. (Filipi 2:4) Snonkaku ḇebor sya simarisen sfawar pengalaman sena. Na korower pyum farfyar sena rofyor kokainus kuker si. Penatua ḇese fyas, ”Rofyor naek srar sya srama ḇe rum yedi, ine nafnoḇek ayafa yamambir si ma yafawi rariso sifarkor napnapes ya.” Rofyor wafasna sneḇenaḇye faro snonkaku ḇedakam Au sya ido, nari nafrur snonkaku syakam simarisen sḇebati kuker Au.
17 Imbesrar perintis oser fyasosker rum ḇyedi faro naek srar ḇeso sekolah-sekolah teokratis. Fyawar, ”Randakya yaḇeḇirḇar snaro rum yedi napyum mankenem ḇa ma roiebor ayena kako roiebor ḇekwar nairi. Ḇape instruktur oso swa ḇyeja ḇyuk sneprei ḇe aya. Doḇe, rofyor swarisu sufarmyan ḇe pengawas keliling fafisu ani, roi ḇefrur fa suraryaḇ kaku iso rofyor suḇarek kuker naek srar ḇefakapon Allah marisen Ḇyena, sikenem syadadi ḇa, sna pipi nabor ḇa raryano, simarisen smam monda faro Yahwe marisen Ḇyena. Ine nafrur yaswarepen rosai awin yedi ikofenya, ’Ipyum syadi kan wapen mboi koswaryae ko.’” (Amsal 15:17) Inja ḇeḇirḇar awer rofyor nwa roi nabor ḇa, snaro roi ḇefandun yaiso saswar Bedi faro snonkaku ḇedakam Au sya.
18, 19. Rofyor komarisen naek srar sedakam ko ido, rariso ine nafnoḇek ko fa kofafayaf faro si werḇa?
18 Kofafayaf faro naek ḇaido srar oso. Naek srar sino sifrur fa wafafayaf ke? Rofyor wawos kuker i ḇaim ido, nari wafafayaf ker. Imbude wamewer wor snonkaku oso snaro wamarisen rari ḇyena ḇa. Ḇaido imbude snonkaku oso ifrurduf sne Bedi ma ḇefnder ḇaim rosai ifrur ḇe Au na.
19 Refo ikofen na koḇedame kuker snonkaku ḇese, iba syadiwer mbroḇ koḇesya rofyor komarisen ḇyedakam ko. (Wasya Amsal 25:21, 22.) Rofyor wor i ḇe rum Bedi, bisa mam rari-rari ḇepyum ḇyena ḇefrur Yahwe duni ḇe napnapesya. (Yohanes 6:44) Rofyor saswar idif Au fa wor snonkaku ani ḇe rum Bedi, ine nari nafrur fa ḇaḇebati muḇedi fanam syadi ma wafafayaf faro i werḇa. Rariso insama koswar syadi i? Nyan oser yaiso koso ananun ro Filipi 2:3: ”Iḇye kuker randun sne mkomam min mkoḇesi sikaki syadi ro mankun mko.” Kokarapan, ro rosai monda naek srar kobansi sipyum syadi ro ko. Imbude bisa kofarkor ro kakyar, ḇaḇefarmku ḇaido rari-rari Kristen sena. Kokara rari-rari ḇepyum sena nari nafnoḇek ko fa koswar si ma komarisen kor si fa srama ḇe rum koḇedi.
ḆE MANDAKAM ḆEFRURPYUM
Ḇena rumya fyasos anan kwar faro ḇedakam i sya (Mam paragraf 20)
20. Rofyor snonkaku sor ko fa korama ḇe rum sena ido, rariso sikyar na korama ḇesi ma rosai ḇefnai ya?
20 Manḇefas Mazmur ifuken, ”Sye Yahwe mansei na ḇedakam Au sya ro rum Bedi.” (Mazmur 15:1) Ramnai, Daud dap snonkaku ḇemnis rariso bisa ḇedakam Yahwe I. Oser yaiso snonkaku bisa sikyar ya, isoine ’ḇesma royoḇa, ḇape ḇefrur asas ḇyena’. (Mazmur 15:4) Rofyor sor ko fa korama ḇe rum sena ido, koswarepen insama kora imnis wos kokofen kwarna. Ḇape, rofyor jadifa kora ḇe rum sena snar fandun oso isya ido, kokofenḇair ḇepon ḇesi. Snar ḇena rumya imbude fyasos anan kwar fa ḇyukiwaf ko, inja koramaḇa ido rosai fyasos kwarna na nadawer monda. (Matius 5:37) Ḇeḇesosya simewer srama insama bisa sraḇe snonkaku ḇeyor si snaro skara undangan sena napyum syadi. Roi sifrur nane nfasnai saswar ma syowi ke? Fandun fa koḇesyowi rosai ḇena rumya fyasos kwarna. (Lukas 10:7) Inja koraḇa ido, kokofenḇair fasaw ḇe ḇena rumya. Kofrur rarirya ido, kofasnai saswar ma ḇaḇenaḇye faro i.
21. Rosai ḇefnai fa koḇesyowi budaya ro snonkaku oser-oser, rofyor sor ko ḇe rum sena?
21 Fandun fa koḇesyowi snonkaku oser-oser budaya sena. Ro budaya ḇeḇeso, sifrurpyum snonkaku ḇerama kanandor fa ḇedakam ḇe rum sena. Ro budaya ḇese, rofyor korama ḇaim ḇe rum oso fandun fa kokofenḇair ḇepon ḇe ḇena rumya. Ro moḇ ḇesewer, ḇena rumya fyasos anan ḇepyum faro snonkaku ḇedakam i sya ro kina mankun ḇyedi. Mboi ro moḇ ḇesena, snonkaku ḇedakam sya siso na ḇeyun roḇean faro ḇena rum ani. Ḇape, ḇesesya, simewer ḇedakam sya sun roḇean faro si. Ro budaya ḇeḇeso, ḇedakam sya kuker syowi bisa spampum undangan ḇerandak ḇaido ḇesuruya. Ḇape ro budaya ḇese, spampum undangan ḇerandak ima napyum ḇa. Inja, komampyum budaya ḇero moḇ ani insama ḇena rumya imarisen korama ḇe rum ḇyedi.
22. Rosai ḇefnai fa ’kofasna snemura faro oso ma ḇesesya’ ima ḇyefandun kaku?
22 Petrus ikofen, ”Fafisu ḇepupes ro roi ḇeḇor kam fyanam kwar.” (1 Petrus 4:7) Baboine, kosma ḇaḇekandera ḇeba dunya nari ismana ḇa. Fafisu dunya ine naḇyeḇa syadiwer, inja fandun fa kofasnai saswar faro naek srar sya. Petrus anun ḇyedi isrowbos ḇeri faro ko, ”mkofasna snemura faro oso ma ḇesesya.” (1 Petrus 4:9) Kaku, komarisen kor snonkaku ḇe rum koḇedi ḇyefandun kaku ma kosma raryaḇ ro kirine isof fyoro-fyoro.