Moḇsa Yesus Isnai Rai?
Kankarem ro Refo
Ro baboine, snonggaku syakam sifawi mnis kaku moḇ Yesus isnai raya ḇa kukro Refo dakfawar roi ine ḇa. Inja ro dine, kofawi Manseren Yesus mgasima roi ḇefandun manggun risya ḇa. Imbape, Refo isya ikofenḇair monda roi ḇefrur fa na kokara moḇ Yesus isnai raya.
Moḇ isnai raya: Yesus snarima snonggaku Yahudi dirya, inja kokyar na dun ro snari moḇ sisnai raya. (Ibrani 7:14) Rya sifawi manggun moḇ Yesus isnai raya ḇa. Ro swaf oso, Yesus imbran fasis ro mnu Galilea ḇe Yerusalem ma oso myambir i ḇa. (Yohanes 7:10, 11) Ro fafisu Yesus iwarpu manfamyan ḇyesi, isnai ḇese syadi ro si ḇa. Naiso eḇewari fafisu imbe sfor i nanya, Yudas Iskariot ikofenḇair ḇepon faro snonggaku ḇefor i ansya fa smambir Yesus i.—Matius 26:47-49.
Kawanwan ro snonburyam ḇyena: Kokyar kaku Yesus snonburyam ḇyena nakwan ḇa kukro Refo ya doḇe ’snon sya snonburyam sena nakwan, ine roi ḇefrur mamyai’ nairi.—1 Korintus 11:14.
Wurbur ḇyena: Yesus nya wurbur. Dakso sasoser Yahudi ḇewan snon eba kwar sya fa skaruk awer wurbur sena. (Imamat 19:27; Galatia 4:4) Oso wer ido, Refo isya dapḇair Yesus wurbur ḇyena ro ḇardadi ḇekur kandera nari ismai ro ḇarpon ya.—Yesaya 50:6.
Baken ḇyena: Roi ḇefasnai kaku Yesus nya baken ḇesambraḇ nabore. Fafisu ifrur fararur ḇesren ro supswan ine, imbran ker ro swaf ḇeḇinggwan kaku. (Matius 9:35) Rarwan ri suru kwar Yesus iyaw snonggaku ḇefrur mamas rum ḇesren, pyambarbar ḇebabow sya meja sena, ma duf cambuk fa byukiyaw rofanfan sesya. (Lukas 19:45, 46; Yohanes 2:14, 15) Syap McClintock ma Strong’s Cyclopedia doḇe, ”Fasfas Injil nakam nfasnai kaku Yesus nya baken ḇepduk ma ḇesambraḇ.”—Volume IV, ram 884.
Mgasi: Yesus ima ifrur pyum ma isawarwar. Inja kokyar roi nane nasnai ro mgasi. (Matius 11:28, 29) Snonggaku ḇebor sramuma faro Yesus i fa sismai saneprei ma fafnoḇek. (Lukas 5:12, 13; 7:37, 38) Ḇepyum syadi, romawa kasun sya simgak ḇa bo sfanam faro Yesus i.—Matius 19:13-15; Markus 9:35-37.
Skara sasar moḇ Yesus isnai raya
Kakara ḇesasar: Sia soḇe Yesus ima ryamaker sup Afrika kukro syap Fasasna dap Yesus pik roḇaido snonburyam ḇyena nasnai raris manwarefbur ma wemin ḇyesuya sumnis ra ”kansai sikun ro for”.—Fasasna (Wahyu) 1:14, 15, Wos Ḇyak ro Rasras.
Roi ḇekaku: Syap Fasasna ima sfas na kuker wos apap. (Fasasna 1:1) Pik ma wemin sap ro mnuk anya ima wos apap nairya. Wos anna kyur faro Yesus moḇ isnai raya fafisu ryo supswan ine risya ḇa, mboi nfasnai rari-rari ḇyena fafisu ikḇok kwar ro marmar ya. Ro fyor syap Fasasna 1:14 dap Yesus snonburyam ḇyena napyoper imnis manwarefbur, dap monda sananai ḇyena bo dap moḇ isnai raya ḇa. Payapyoper ro mnuk ani kyur faro Yesus umur ḇyeja ḇa mboi fawawinanem ḇyena. (Fasasna 3:14) Mnuk ani dap Yesus snonburyam ḇyena imnis ḇeri kuker manwarefbur anya ḇa.
Yesus wemin ḇyesuya sumnis ra ”kansai sikun ro for”. (Fasasna 1:15) Mgasi ’isnai imnis ori ro orkok pandaf’. (Fasasna 1:16) Komam kada, keret oso ḇa ḇena kif ḇeradirya, inja kokyar wos ḇero mnuk anya ima wos apap nairya. Wos anna nfasnai faro Yesus ḇekḇok kaḇer ”ḇekain ro isnai nari kofanam ba”.—1 Timotius 6:16.
Kakara ḇesasar: Yesus ima iryar ḇa ma pyapum.
Roi ḇekaku: Yesus ima snon ḇesambraḇ ma ḇemakakak risya ḇa. Rupa ra, snonggaku sia sna wos oser fa imbe sfor i nanya, imgak ḇa bo ikofen ḇeri faro si bo doḇe iso Yesus sisewar ani. (Yohanes 18:4-8) Kokyar Yesus nya baken ḇesambraḇ kukro fyararur kuker robebor ḇepyum manggun ḇa raris ḇero baboine, fama bisa ifrur ai na ḇe robebor ḇepyum.—Markus 6:3.
Imboi, rosai ḇefnai fa Yesus ipok fa dun ai kandera ḇyeja ro manggundi ḇa? Rosai ḇefnai fa Yesus imar ḇepon ro snon ḇeḇarḇor ri suru spai kayam kuker i ansuya? (Lukas 23:26; Yohanes 19:31-33) Spai Yesus i ro ai anya ḇaime, baken ḇyeja ipok ḇa kwar. Denef ro roḇ anya ḇa kukro kandera ismai ya. (Lukas 22:42-44) Roḇ anya ḇesiper, kawasa Yahudi sya sewayam i, mura arwo ya, sordade Romawi sya sakmun fafaya i. (Matius 26:67, 68; Yohanes 19:1-3) Roi sifrur nane nafnai fa Yesus imar fasaw.
Kakara ḇesasar: Komam Yesus ima rya imor ker ma ḇyesaneso.
Roi ḇekaku: Yesus fyasnai pyum kaku Kmari Yahwe I, rari-rari Ḇyena. Refo dap Yahwe I ḇe Allah ḇemarisen. (1 Timotius 1:11; Yohanes 14:9) Ono wer ido, Yesus fyarkor snonggaku sya nyan insama sismai marasrisen ya. (Matius 5:3-9; Lukas 11:28) Roi nane kam nafrur ko fa kofawi Yesus ima fyasnai mga ḇemarisen ker.