Baebol i Talem Wanem . . .

Fasin Blong Givim Mane—?Wan Wok Blong Kristin Man?

KOLOSAP ten yia bifo, Klab ya PTL (Praise the Lord), we hedkwota blong hem i stap long saot-is Amerika, i askem fasin blong givim mane olsem wan lav we oli gat long jyos. Wetem ol man we oli stap toktok long televisin no ol leta we oli pasem long postofis, oli tekem plante handred milyan dola, we i fulumap gud ol bokis blong olgeta—we oli talem se i blong mekem gospel i go moa.

Tingbaot wanem filing blong plante taosen man we oli sanem mane long Klab ya PTL taem oli ridim ol ripot olsem long ‘Associated Press’ we i tokbaot Jim Bakker, man we i bin presiden blong PTL, wetem waef blong hem, Tammy, “oli talem se long 1986 tufala i kasem 1.6 milyan dola from wok blong tufala mo from ol ova taem blong tufala.” Ripot ya i gohed blong talem samting we i moa nogud se: “Oli bin givim mane ya nating se oli gat kaon blong 50 milyan dola from wok ya blong talemaot gospel . . . Oli bin tekemaot 265,000 dola long mane blong PTL blong givim long [Jessica] Hahn blong mekem se hem i no mas talemaot se hem i bin [slip wanples] wetem Bakker.”

Bifo we oli talemaot ol yia we Bakker i mas spenem long kalabus from we hem i stap gyaman long ol man blong hem, man we i jajem hem i talem se: “Mifala we i gat wan skul mifala i taed finis long fasin blong askem mane we ol man blong prij mo ol pris oli stap mekem.”

I no jyos nomo we i stap mekem se ol man oli gat filing blong givim mane mo biaen oli fulumap mane ya long poket blong olgeta. I no wanwan taem nomo we sam man blong mekem fan-resing oli kasem moa long 90% long mane we oli askem.

Taswe, ?bambae yumi sapraes se ol man oli stap lego fasin blong givim mane from lav we oli gat long jyos olsem? Be, ?ol Kristin oli mas mekem wanem? ?Oli mas givim mane blong soemaot se oli gat lav long jyos? ?Baebol i givim wanem rod long waes fasin blong yusum mane taem yumi givhan long ol narafala man? ?Wanem gudfala rod blong givhan long ol narafala man we i save wok?

Fasin Blong Givim—Yes Mo No Gat

Blong save gud samting ya, Baebol i givim advaes blong gat kaen fasin mo soem gladhat long olgeta we oli gat nid. Stat long taem bifo God i bin leftemap tingting blong ol man blong hem blong “gat gladhat blong givhan long ol man, mo blong seraot ol samting blong olgeta.” (1 Timote 6:18; Dutronome 15:7, 10, 11) Mo tu, 1 Jon 3:17 i talem long ol Kristin se: “?Sipos wan man we i rijman i luk brata blong hem we i trabol, be i satem tingting blong hem, i no wantem givhan long brata blong hem, olsem wanem hem i save talem se hem i laekem God? ?Fasin blong laekem God i no stap nating long hem?”

Yes, givim; !be lukaot gud! Plante taem ol grup oli stap askem mane long yumi olsem, long jyos, mo ol wok we wan grup blong man i mas mekem evri yia; plante taem oli fosem man blong givim. Be, blong skelem ol samting ya i gud blong tingbaot proveb ya blong Baebol se: “Man we i no gat save i bilif long evri tok, be hemia we i waes i lukluk gud long ol rod blong hem.” (Proveb 14:15) Long ol narafala tok, lukaot gud blong no akseptem kwiktaem ol tok no ol promes blong ol grup we oli askem yumi blong givim mane. ?Olsem wanem oli stap yusum mane we ol man oli givim? ?Ol ogenaesesen we mane ya i go long olgeta, i stret we wan Kristin i mas givhan long olgeta? ?Ol wok blong olgeta oli soem fasin blong politik, fasin blong laekem wan kantri moa bitim narafala, no i joen wetem gyaman skul? ?Rod we oli promes blong yusum mane ya long hem i save wok mo i no agensem ol rul blong Baebol?

Sam grup blong askem mane oli save mekem i gud long ol man we oli nidim help. Taem oli kasem trabol from hariken no graon i seksek no bigfala sik, plante taem ol Kristin oli kasem frut from ol grup olsem. Be, sam narafala grup blong askem mane, oli yusum plante mane blong mekem ogenaesesen blong olgeta i wok, no oli yusum plante mane long ol fan-resing we oli mekem mo from samting ya oli yusum smol haf nomo blong mane we oli kasem, long rod ya we oli bin talem se bambae oli yusum long hem. Eksampel, i no longtaem oli mekem wan stadi long 117 bigbigfala ogenaesesen blong Amerika we oli no wok blong kasem mane, i joen wetem ol grup we oli askem mane blong givhan long ol man we oli gat nid, oli faenemaot se long evri yia bitim 25% blong olgeta oli givim 200,000 dola no i bitim namba ya blong pem ol lida blong ol grup ya. Plante taem ol ripot oli soemaot ol mane we oli spenem blong pem ol rij samting mo blong pem ol sas samting blong flasem olgeta. Nating se i wanem kaen ogenaesesen, i save tekem longfala taem blong bilif se fasin blong givim mane from plan olsem bambae i folem oda blong Baebol blong givhan long olgeta we oli nidim help.

Wan Stret Tingting

Yes i no gat wan man we i wantem blong westem mane blong hem—no samting we i moa nogud, yu luk we oli yusum mane ya blong mekem wan man nomo i stap harem gud long hem—be yumi mas lukaotgud tu blong no bitim mak we yumi no moa trastem nating ol man we yumi givim mane long olgeta olsem wan presen. Yu no mas yusum gyaman fasin blong sam grup no fasin blong olgeta blong no yusumgud mane we oli kasem, olsem wan eskyus blong lukluk daon long ol narafala we oli nidim help no blong no gat fasin sore long olgeta. Proveb 3:27, 28 i givim advaes se: “Yu no holembak samting we i gud long olgeta we oli nidim, taem han blong yu i gat paoa blong mekem olsem. Yu no mas talem brata blong yu se: ‘Yu go, mo kambak mo tumora bambae mi givim,’ taem i gat wan samting wetem yu.” (Ridim 1 Jon 3:18.) Yu no mas ting se olgeta fasin blong givim mane oli blong westem mane no oli blong gyaman nomo. Luklukgud long bisnes ya, ale mekem prapa disisen blong yu se bambae yu givim no bambae yu no givim.

Plante man oli jusum fasin ya we olgeta nomo oli givim help, oli givim ol presen ya stret long wanwan man mo ol famle we oli nidim help. Olsem nao, ol man we oli givim presen oli sua se bambae ol man we oli kasem mane ya oli save yusum kwiktaem mo long rod we oli gat nid long hem. Mo tu samting ya i givim jans blong talem mo mekem ol samting we oli leftemap tingting blong narafala mo soem kaen fasin long hem. Ale nating se yu no gat plante samting long saed blong bodi blong givim, yu save harem gud yet long fasin blong givim. Nekis taem, taem yu harem se wan man i rili nidim help olsem, givim wanem samting we yu save givim wetem tingting we i stap long 2 Korin 8:12 se: “From we sipos yufala i harem gud, yufala i glad blong givim, bambae God i glad blong tekem presen long ol samting nomo we yufala i gat. Hem i no save tingbaot ol samting we yufala i no gat.”

Mo tu tingbaot se samtaem maet i gat wan samting we i save givhan moa long man bitim mane. Jisas i talem long ol man blong hem se “Yufala i mas prij, se ‘Naoia i taem blong God i kam King blong ol man blong hem.’. . . Yufala i kasem we yufala i no pem, nao yufala i mas yusum we oli no pem yufala from.” (Matyu 10:7, 8) I sem mak tede, ol Kristin oli save se taem, paoa, mo mane we oli stap spenem blong sapotem wok blong talemaot Kingdom—we i jenisim laef blong man mo i givim hop—i nambawan fasin blong givim presen.

Taswe, Baebol i talem se yumi mas gat kaen fasin, gladhat blong givim, mo mekem ol plan we oli save wokgud. Hem i mekem yumi tingbaot se plante taem man i nidim help long saed blong bodi, mo yumi no mas fogetem ol man ya we oli gat nid. Long sem taem yu no mas harem se yu mas givim presen long wan man mo olgeta we maet oli save askem mane blong yu. Tingbaot nambawan rod blong yusum mane we yu gat blong mekem God i glad mo blong gat fasin blong givhan we i bigwan moa, long prapa famle blong yu mo long ol man raonabaot long yu. (1 Timote 5:8; Jemes 2:15, 16) Folem eksampel blong Jisas we hem i gat fasin blong lukluk gud mo i tingbaot ol nid blong ol narafala man—long saed blong speret mo long saed blong bodi tu. Hibrus 13:16 i talem se: “Mo yufala i mas stap mekem ol gudfala fasin, mo yufala i mas stap givgivhan long yufala. From we ol fasin ya tu oli olsem we yufala i stap kilim anamol blong givim i go long God, we hem i glad tumas long olgeta.”