Gobak Long Skul—?From Wanem?

ROBERT i stap lukaot wok, wan ekspiryens we i mekem hem i harem nogud blong tri yia. Biaen, taem hem i gat 21 yia, hem i kasem wan wok. Hemia blong givim advaes long ol pikinini long wan ples we oli go stap long hem blong spel long hot taem. Nating se naoia Robert i haremgud lelebet, hem i taed tumas from we hem i spenem longfala taem blong lukaot wok. Hem i talem se: “Ol papa mo mama blong yumi, oli no kasem save long samting ya. Naoia, i moa had blong faenem wok.”

Olsem Robert, evri yia, plante yangfala we oli jes finis long skul, oli stat long wan wok. Oli gat hop. Oli gat plan. Be plante blong olgeta oli faenem se i had blong kasem stret wok we oli wantem, mo namba blong olgeta i stap go antap.

Taswe, plante oli stap gobak long skul.a Magasin ya, Fortune i talem se: “Sipos ol yia stat long 1970 oli givim nogud tingting long saed blong edukesen, ol yia stat long 1980, oli givim wan defren tingting long ol man, se: Kasem wan stefeket, sipos no, bambae yu safa ya.”

?From Wanem Problem i Kamaot?

?From wanem plante taem ol man oli nidim moa edukesen? Faswan samting se, plante wok tede i nidim ol man we oli gat bigfala save blong mekem. Wan man we i wok blong ‘U.S. Labor Department’ i talem se: “Mesin blong mane i tekem ples blong man we i wok long bang. Naoia, [man ya we i wok long bang] i mas givim advaes long mi long saed blong tri defren rod blong putum mane long bang. Mo hem i mas eksplenem long mi from wanem mi wantem hemia bitim narawan.” William D. Ford, jeaman blong ‘House Education and Labor Committee,’ i talem se: “I no moa gat ol wok we oli isi.”

Seken samting se, sam man oli ting se skul i no givim naf edukesen long ol studen. Oli talem se, skul i givim moa lesen long ol samting olsem fasin nogud blong yusum drag, AIDS, mo fasin blong blokem pikinini long bel, bitim ol lesen blong tijim fasin blong rid, raet, mo matematik. Dokta Robert Appleton, wan tija blong 27 yia, i talem wetem sore se, naoia i luk olsem se skul i kam wan ples “blong halpem ol man we oli gat problem.” Wok ya i hevi from we oli mas traem blong “winim ol problem we bifo, ol man oli no tingbaot olsem wok blong skul.”

From we sam skul oli no tijim ol studen long ol save we oli nidim, plante studen we oli finis long hae skul, oli no save kasem inaf mane blong sapotem laef blong olgeta. Joseph W. Schroeder, maneja blong ofis we i lukaotem wok blong ol man long Florida, i talem se: “Oli neva lanem blong wok. Ol bos oli talem long mi oltaem se, problem blong ol yangfala, oli no save ridgud mo raetgud. Oli no save fulumap wan pepa blong askem wok.”

Namba tri risen we i mekem se man i mas kasem moa edukesen se, long plante kantri, i gat plante tumas yangfala we oli skul long yunivesiti, mekem se i no gat naf wok long evriwan. The New York Times i talem se: “Ol yangfala we oli skul long yunivesiti, oli plante tumas bitim ol wok we oli lanem.” Ripot ya i gohed se: “From samting ya, ol bos oli no wantem tekem olgeta we oli jes skul long hae skul nomo.”

Blong gat save blong mekem wan wok we i givim naf mane blong sapotem olgeta, plante yangfala oli gobak long skul. Long Yunaeted Stet, 59 pesen oli gohed long edukesen blong olgeta afta we oli kamaot long hae skul. Namba ya i bigwan moa bitim namba we i stap blong plante yia finis, hemia 50 pesen.

Samting ya i stap kamaot long ol narafala kantri tu. Eksampel, stat long ol yia biaen long 1960, long Engglan, namba blong ol studen we oli gohed long edukesen afta we oli finis long hae skul olsem loa i talem, i go antap bigwan. Long wan yia we i jes pas, long Ostrelya, 85 pesen blong olgeta we oli kamaot long hae skul, oli fulumap pepa blong go long yunivesiti mo kolej. Samwe long 95 pesen blong ol studen long Japan, oli mekem eksam blong kasem tri yia moa long skul, olsemia, oli save kam naf blong kasem wan wok no blong go long kolej.

Be, samtaem fasin blong kasem moa edukesen i no givim ol gudfala samting we man i wantem. ?Wanem ol gudfala samting mo ol nogud samting we oli save kamaot from fasin ya blong kasem moa edukesen?

[Futnot]