Nat We i Gat Wan Nyufala Nem

MAN BLONG WEKAP! LONG BOLIVIA I RAETEM STORE YA

LONG ol bigfala bus blong Amasonia, yumi save kasem wan nat we i gat gudfala tes mo i gud tumas long bodi. Bifo, oli kolem nat ya se, “Nat blong Brasil.” Be naoia, nem ya i no moa stret long hem, from we, kolosap stret haf blong olgeta nat ya oli kam long ol bus afsaed long Brasil. Plante oli kam long Bolivia.

Long Mei 18, 1992, i stret nomo we Intenasnal Kaonsel blong Nat i mekem disisen blong jenisim nem blong nat ya. Bifo, ol man oli kolem hem long ol defren nem, olsem nat blong Brasil, krim nat, nat bata, castana do Pará, Paranus, mo noix du Bresil. Naoia, nem blong hem se, nat blong Amasonia.

Store Blong Man Blong Pikimap Nat

Lesin long store blong Cornelio, wan man we i bin stat blong pikimap ol nat taem hem i gat sikis yia nomo. Hem i tokbaot fasin blong pikimap spesel nat ya we i kam long bus:

“Bighaf blong ol nat blong Amasonia, mifala i mas pikimap long bus. Mifala i mas go long medel bus blong faenem olgeta. Blong kasem ples blong pikimap ol nat, mifala i mas folem ol reva we oli gat plante kona long olgeta. Mi mo boe blong mi, we i gat 19 yia, mitufala i pas long bot blong reva we i olsem store haos. Mitufala i mas ron plante dei lelebet blong go kasem wan kamp, nao long ples ya, oli sanem mitufala i go long wan eria long bus.

“Blong no westem delaet, mifala i girap long bed long 4:30 long moning. Taem san i kam antap, mifala i stap finis long rod blong mifala blong go pikimap ol nat. Ol smosmol rod oli go sam kilomita nomo long ol ples we ol man oli hivimap ol nat, afta we oli pikimap. Long ples we i no moa gat rod, mifala i mas yusum busnaef blong katem rod blong mifala tru long ol bigfala bus. I no gat wan saen we i soem se mifala i stap wea. Mifala i mas savegud olsem wanem blong yusum san blong lidim mifala, sipos no, neva bambae mifala i faenem rod blong mifala blong gobak.

“Bigfala bus ya i givim plante denja long man we i stap lukaot ol sas samting blong hem. I gat ol sik, olsem malaria, mo tu, oltaem i gat denja long saed blong snek. Mifala i no wari tumas long ol bigbigfala snek—oli no mekem trabol long mifala. Be i gat ol smosmol snek we man i save ded from posen blong olgeta, oli stap haed long ol drae lif long graon. Kala mo mak blong ol snek ya i mekem se i had blong luksave olgeta. Taem oli kakae yu, fastaem yu no harem i soa tumas. Be sloslou, posen blong olgeta i mekem se bodi blong yu i haf ded. Ol smol grin snek tu we oli stap haed long ol branj blong tri, oli denja tumas.

“I isi nomo long mifala blong luksave ol naesfala tri ya we oli stap karem nat. Oli kolem tri ya almendros, from we longfala blong hem i stat long 30 kasem 50 mita, mo oli antap long ol narafala tri. Plante taem, stampa blong tri ya i no gat branj long hem, go kasem we hem i gru i bitim ol narafala tri. Hem i karem ol cocos long en blong ol branj blong hem. Ol cocos ya we oli raon, oli gat ol strong skin mo bigfala blong olgeta i stat long 10 kasem 15 sentimita. Insaed long skin ya, i gat 10 kasem 25 nat we oli stap long sem oda olsem ol haf blong aranis. Mo wanwan long ol nat ya oli gat prapa skin blong olgeta bakegen.

“Ol cocos oli folfoldaon long taem blong ren, we i stat long Novemba kasem Febuwari. Ale, mifala i mas kwik blong pikimap, sipos no, bambae oli kam nogud. Ol cocos oli stap foldaon long ol tri we oli hae olsem haos we i gat 15 store blong hem. Taswe, samting ya i wan narafala denja long laef blong mifala. Mifala i mas hareap blong sakem ol cocos oli go long wan hif longwe long stampa blong almendro, blong kamaot long denja ya. !Be lukaot long snek! Taem oli stap slip, oli benbenem bodi blong olgeta blong kam olsem wan bol mo oli putum hed blong olgeta antap long bodi blong olgeta. Long taem ya oli luk olsem wan coco nomo. Sam wokman oli bin pikimap wan snek, ale oli sakem, from we oli ting se hem i wan coco.

“Man i mas savegud olsem wanem blong katem coco. Hem i mas yusum busnaef, mo hem i mas kilim olgeta wetem ful paoa blong hem long stret ples nomo, blong no spolem ol nat. I no longtaem biaen, mifala i stap gobak long kamp, wetem ol bag nat we oli hevi. Mifala i no yusum trak no anamol blong karem ol hevi samting ya. Wan man blong pikimap ol nat i mas strong long bodi mo wan man blong wokbaot. Samting ya i tru moa long taem ya blong pikimap nat, we i stap long ol manis we oli hot mo oli wetwet moa bitim ol narafala manis.”

Afta Long Taem Blong Pikimap Nat

Ol nat oli grin taem ol man oli pikimap. Samting ya i minim se oli save kam nogud kwiktaem from plante wora (samwe long 35 pesen) we i stap insaed. Blong mekem se oli no kam nogud, evri dei, man i mas tanem wetem wan savel blong mekem se olgeta we oli stap daon olgeta long hif, oli kam drae. Bighaf blong ol nat long Bolivia, ol man oli rerem blong sanem i go long narafala kantri. I tekem sikis manis blong mekemrere ol nat ya.

Blong mekem wok ya, fastaem oli mekem ol nat oli hot long wan bigfala sospen we lid blong hem i taetgud. Hot ya i mekem se nat i kamaot long skin blong hem. Taswe, taem oli kamaot long skin blong olgeta, bighaf blong olgeta oli kamaot olsem wan ful nat.

Biaen, oli seraotem ol nat folem saes blong olgeta. Oli putum olgeta long plet we oli wokem long waea, mo putum long oven blong draemap 4 pesen kasem 8 pesen blong wora we i stap insaed long nat. Oli yusum ol skin blong olgeta blong mekem faea blong mekem oven i hot. Taem i no gat tumas wora insaed long nat, samting ya i mekem se oli save stap wan yia no sam yia sipos oli stap long ples we i kolkol. Blong mekem se oli no kam nogud mo oli tesgud oltaem, oli kavremapgud ol nat long aluminyam pepa blong i no gat win nating i go insaed, ale oli sanem i go long narafala kantri.

Plante milyan man raonabaot long wol oli laekem ol nat blong Amasonia. Oli yusum olgeta long ol defren fasin. Samfala oli kakae nat ya wetem sam narafala sid long moning. Samfala oli haremgud long olgeta, taem oli kavremap olgeta long joklet no oli meksemap wetem ol frut we oli mekem i kam drae finis. !Nekis taem yu yu kakae nat ya, we i gat gudfala tes, tingbaot se hem i gat wan nyufala nem—hemia nat blong Amasonia!

[Tok pija long pej 15]

Nat blong Amasonia mo tri we i stap karem nat ya