“Wan Apol Evri Dei i Mekem Dokta i Stap Longwe”

YU LUK ol naesfala red apol ya. Ating taem yu luk olgeta yu wantem kakae olgeta nomo​—mo i gat gud risen tu blong mekem olsem. Ol apol oli givhan long bodi mo helt blong yu. Long olgeta defren kaen frut we yumi nidim blong kakae, apol hem i wan we i impoten. Taswe, lukluk blong olgeta nomo i pulum yu blong yu kakae olgeta mo mekem i gud long helt blong yu.

Tri blong apol i blong famle blong ros (Rosaceae), olsem ol tri blong pea mo kwins, wetem ol tri we nem blong olgeta waethon mo sevis. Wora blong olgeta tri ya i gat fulap suga long hem. Ol frut blong olgeta we oli gat gudfala smel, oli gat ol defren kala olsem, grin, yala, mo red. Sam long olgeta oli konkon mo sam oli swit.

Evri yia long ful wol, ol man oli pikimap kolosap tu bilyan bokis blong apol​—hemia samwe long 17 no 18 milyan tan. Long Yunaeted Stet, kolosap stret haf blong olgeta apol ya ol man oli kakae olsem nomo. Narafala haf oli kukum blong mekem ol samting olsem apol bata, no oli mekem jus long olgeta, lasos, jeli, brandi, wan kaen limonad we oli kolem saeda, apol kek, apol viniga, mo apol waen. Long Yurop, oli yusum bighaf blong ol apol ya blong mekem wan kaen limonad we oli kolem saeda, mo tu, oli mekem waen mo brandi. Taem yumi kaontem olgeta samting we oli stap mekem wetem apol, kolosap wan long evri fo apol ya oli yusum blong mekem saeda.

Be bifo we tri ya i karem frut we man i laekem tumas blong kakae, yumi glad blong lukluk ol naesfala flaoa we oli fulap long ol tri ya. Ol smosmol waet flaoa we oli red lelebet long en blong olgeta, oli kavremap ful tri. Sipos wanwan long ol flaoa ya oli mekem wan apol, stampa blong tri ya bambae i no naf blong karem olgeta apol ya, from we oli hevi tumas. Be, plante taem ol bigfala ren blong hot taem i karemaot sam long ol smosmol flaoa ya.

Wok Blong Mekem Apol i Gru

Tri blong apol i gru moagud long ol ples we oli no hot tumas. Ol man oli stap planem ol apol tri, stat bifo olgeta i kam. Sikis taem, Baebol i tokbaot ol tri blong apol mo ol apol.a Ol man Rom oli laekem kakae apol. Long plante faet blong olgeta, oli karem plante defren kaen apol oli go long plante ples long Engglan mo Yurop. Ol faswan man we oli aot long Engglan oli kam stap long Amerika, oli karem sam sid mo tri blong apol i kam wetem olgeta.

Tru long ol yia we oli pas, ol man we oli planem apol tri, oli faenemaot plante defren rod blong mekem apol i kam moagud. Be, oli no save mekem samting ya kwiktaem nomo. Samtaem i tekem 20 yia blong mekem wan nyukaen apol i stret blong salem long maket. Be tede, yumi talem tangkyu long ol man ya we oli gohed blong faenem ol defren rod, mekem se tede, yumi save jusum plante defren kaen apol we tes mo kala blong olgeta i gud tumas.

Taem Blong Pikimap Apol

Long ol kantri long Not blong wol, taem blong pikimap ol apol i stat long Julae no Ogis. Ol kaen apol we oli raef fastaem, olsem hemia we oli kolem Jemes Griv no Transparen, oli no save stap longtaem. Taswe yumi mas kakae olgeta kwiktaem taem oli raef, no kukum olgeta. Ol faswan apol ya oli mekem yumi hanggri from ol narawan we bambae oli kam biaen. Hemia nem blong sam long ol taosen kaen blong olgeta ya: Samered, Gravensten, Koks Orenj, Jonatan, Boskop, Red Delisus, Golden Delisus, Makintos, mo Grani Smit.

I gud blong pikimap ol apol taem ples i drae. Yumi mas lukaotgud taem yumi pikimap olgeta, blong yumi no spolem ol nyufala gru mo lif blong tri. Taem ol apol oli raef gud, yumi nidim nomo blong tanem frut ya smol, ale hem i save kamaot isi nomo long branj blong tri. I impoten blong no brekemaot smol wud we i stap antap long apol, from we samting ya i mekem se hem i save stapgud blong longtaem.

I gud blong livim ol laswan apol we oli kam raef oli stap longtaem lelebet long tri​—sipos weta i gud. Taem ples i kolkol tumas nao ol apol oli kam olsem aes long tri, i nogud blong pikimap olgeta, yu mas livim gogo aes i ronaot. Ol apol oli save stapgud nating se kolkol i godaon bitim siro digri. Samting ya i dipen se oli raef olsem wanem mo hamas suga i stap insaed long olgeta. Be taem oli kam aes mo biaen aes i ronaot, yumi no moa save kipim olgeta oli stap longtaem. I gud blong mekem jus, no blong kukum olgeta, no blong mekem viniga wetem, be i nogud blong mekem oli drae.

Blong Kipim Apol i Stap Longtaem

Wan samting we i defren long ol apol, hemia se oli save pulum win. Oli pulum gudfala win raonabaot long olgeta mo sakemaot rabis win mo wora. Taswe, sipos ples i hot tumas, bambae oli no moa gat wora mo oli kam drae. From we oli stap pulum win, oli save karem olkaen smel we i stap raonabaot long olgeta. Taswe, i gud blong kipim olgeta oli stap olgeta nomo, long wan ples we i raonabaot 5 digri selsius.

Sipos yumi putum ol apol oli stap wanples wetem ol poteto, bambae ol apol ya oli lusum gudfala tes blong olgeta. Mo tu, i nogud blong kipim ol defren kaen apol wanples. I gud sipos yumi save putum ol wanwan apol insaed long pepa. Samting ya i mekem se hem i no save lusum wora blong hem kwiktaem, mo i no save kam nogud sipos wan narafala apol kolosap long hem i kam rotin.

Hem i Gud Long Helt

I gat wan tok we plante man oli talem se, “wan apol evri dei i mekem dokta i stap longwe.” Nating se samting ya i no tru oltaem, be apol i gat gudnem olsem. ?From wanem? From ol samting we oli stap insaed long apol oli save mekem i gud long helt blong man.

Evri apol i olsem wan smol haos we insaed long hem i gat plante vaetaminb we oli impoten long bodi blong man. Taem apol i raef, hem i gat vaetamin B₁, B₂, B₆, C, mo E long hem. Hem i gat plante defren kaen suga insaed long hem tu, olsem dekstros, fruktos, mo sukros. Ol defren kaen konkon wora we oli stap insaed long hem, oli mekem se hem i gat wan gudfala tes. Antap moa, hem i fulap long ol gudfala minerol, olsem kalsium, magnesium, potasium, mo sam narafala bakegen, wetem pektin mo faeba. Samwe long 85 pesen blong apol hem i wora nomo.

Wan narafala samting we yumi save faenem long ol apol, hemia wan kaen gas we oli kolem etilen. Bigfala wok blong gas ya i blong mekem apol i grugud mo i kam raef. Yu save yusum gas ya sipos yu gat sam tomato we oli grin, no sam bata frut we oli strong lelebet. Putum ol tomato no bata frut ya we oli grin yet, long wan pepa bag wetem sam apol we oli raef gud, nao ol grin tomato ya mo bata frut bambae oli kam raef kwiktaem nomo.

From we ol apol oli save givhan long helt blong yumi, hem i impoten blong save wetaem mo olsem wanem blong kakae olgeta. Fastaem, ol apol oli mas raef gud. Mo i moagud blong no kakae apol taem oli kolkol. Livim olgeta oli stap afsaed long aesbokis longtaem lelebet bifo we yu kakae. Hem i impoten tu se yu mas kakae apol ya longtaem lelebet long maot blong yu bifo we yu solemdaon.

Yumi intres blong lanem se apol i gat sam spesel samting insaed long hem we oli save klinim bel blong yumi. Ol samting ya oli givhan tu blong halpem man we i no save go long toelet, mo taem bel i ron.

Wan Woning

Apol, olsem ol narafala frut, i save kam rotin long sam haf blong hem. From samting ya, yu mas lukaotgud. Ol posen we oli kamaot long taem olsem, oli save mekem bel i soa mo man i traot. From samting ya, lukaot se apol i no stat kam rotin. Katemaot smol haf ya we i rotin. Be i no hemia nomo. Yu nidim tu blong katemaot smol moa we i stap kolosap long ples we i rotin, from we ol posen oli save go olbaot.

Nating se i olsem, ol apol oli givim gudfala helt long man. !Taswe, sipos yu wantem “mekem dokta i stap longwe,” ale, traem kakae wan apol evri dei!

[Ol Futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 20]

I naes tumas blong luk wan apol tri we i fulap long ol flaoa