Winim Trabol We i Kamaot From Disleksia

MAN BLONG WEKAP! LONG BRITEN I RAETEM STORE YA

JULIE i askem se: “?Wanem namba blong telefon blong yu?” Man we i stap toktok wetem hem i talem namba ya. Be namba we Julie i raetemdaon i no sem mak nating long namba we man ya i talem.

Vanessa i talem wetem sore se: ‘Tija blong mi i terem pija we mi bin mekem. Oltaem mi no save rimemba samting we hem i talem.’

David we hem i gat bitim 70 yia, i faenem i hadwok blong ridim ol isi tok nomo, ol tok we hem i bin lanem bitim 60 yia bifo.

Julie, Vanessa, mo David, trifala i gat wan problem long saed blong fasin blong lanem ol samting​—problem ya i mekem tingting i foldaon. Hemia disleksia. ?Problem ya i kamaot olsem wanem? ?Olsem wanem olgeta we oli gat disleksia oli save winim trabol we i kamaot from problem ya?

?Wanem Ya Disleksia?

Wan diksonari i eksplenem disleksia se “wan trabol we i mekem se man i no save ridgud.” Nating se plante oli tingbaot disleksia olsem wan problem long saed blong fasin blong rid, be plante moa samting i save joen wetem trabol ya.a

Engglis tok ya i kamaot long wan Grik tok dys, we i minim “trabol long saed blong” mo lexis, we i minim “wod.” Disleksia i minim trabol long saed blong ol wod mo lanwis. Mo tu, hem i minim trabol we man i save gat blong putum ol samting long stret oda we wan i folem narawan, olsem ol dei blong wik mo ol leta long wan wod. Dokta H. T. Chasty we i wok long Instityut blong Disleksia long Briten, i talem se disleksia “i minim se man i no save putum evri samting long stret oda folem wan plan. From samting ya, hem i no save rimemba samting we i jes bin kamaot, i no save kasem savegud, mo i no save mekemgud ol samting wetem han blong hem.” !Yumi kasem save from wanem olgeta we oli gat disleksia oli faenem se tingting blong olgeta i foldaon!

Tingbaot David. ?Olsem wanem man ya we fastaem hem i save ridgud, i no moa save ridgud, mekem se woman blong hem i mas givhan long hem blong lanem blong rid bakegen? Wan sik i spolem wan smol haf blong bren blong David. Haf ya blong bren i joen wetem lanwis, mo samting ya i mekem se hem i slou tumas taem hem i stap ridim wan samting. Be, ol bigfala wod oli no hadwok long hem olsem ol smol wod. Nating se David i kasem disleksia from wan sik, hem i no lusum fasin blong hem blong storeyan wetem narafala mo gudfala save we hem i gat. Bren blong man i gat plante haf blong hem, mekem se ol man we oli stadi long bren oli no kasem save yet long wok we hem i mekem, taem man i harem noes mo i lukluk samting.

Be Julie mo Vanessa, tufala i bon wetem disleksia, mo oli jes luksave samting ya taem tufala i kam bigwan lelebet. Ol man blong stadi long bisnes ya oli agri se maet pikinini i gat disleksia sipos hem i faenem se i hadwok blong lanem blong rid, raet, mo talem ol leta long ol wod taem hem i kasem seven no eit yia, nating se hem i gat gudhed. Plante pikinini we oli gat problem ya, taem oli traem kopi ol wod, oli raetem long fasin we i narakaen, olsem we man i stap lukluk wod ya long wan glas. !Tingbaot olsem wanem Julie mo Vanessa tufala i harem nogud, taem ol tija long skul oli gat rong tingting, nao oli talem se tufala i krangke, bren i hafhaf, mo tufala i les!

Long Briten, 1 long evri 10 man oli gat problem ya disleksia. Tingting blong olgeta i save foldaon moa taem ol narafala oli no wantem luksave ol problem we oli stap kasem.​—Lukluk bokis long pej 14.

?Wanem i Mekem Se Man i Kasem Disleksia?

Plante taem, man i gat trabol blong lanem ol samting from we hem i no save luklukgud. Taem oli fiksimap problem wetem ae blong hem, hem i no moa gat disleksia. Smol namba blong olgeta we oli gat trabol blong lanem blong rid, oli faenem se oli save lukluk ol wod moa klia, taem oli putum wan plastik we i gat kala antap long ol wod. Sam narafala oli faenem se samting ya i no givhan long olgeta.

Samfala oli luk se trabol ya i kamaot long plante we oli stap long sem famle, ale oli talem se papa mama blong olgeta oli pasem trabol ya i kam long olgeta tru long blad blong olgeta taem oli bon. Yes, i no longtaem, nyuspepa ya New Scientist i tokbaot wan stadi blong “faenemaot olsem wanem ol samting long blad blong yumi taem yumi bon we oli givim ol sik olsem hed i soa mo sotwin, oli joen wetem ol samting long blad we oli givim disleksia.” Plante we oli gat disleksia mo ol famle blong olgeta, oli kasem ol sik olsem hed i soa mo sotwin. Taswe, ol sayentis oli ting se ol samting long blad we oli givim disleksia long man taem hem i bon, oli kamaot long ples ya long bodi we oli kolem jenom, semfala ples we ol samting we oli givim hed i soa mo sotwin, oli stap long hem. Be, wan sayentis we i stadi long fasin blong man, Robert Plomin, i talem se, ol man we oli stadi long bisnes ya, “oli jes faenem ples we trabol ya i kamaot long hem nomo, oli no faenem stret samting long blad we i mekem se man i no save lanem blong ridgud.”

Haf blong bren we oli kolem serebelam, i kontrolem fasin blong yumi blong stanap stret, wokbaot gud we yumi no foldaon, mo mekem ol defren haf blong bodi oli wokgud tugeta. Sam sayentis oli talem tu se haf ya i givhan long yumi blong tingting mo toktok. Ol man blong stadi long Yunivesiti blong Sefil, long Engglan, oli faenem wan rod blong jekem ol man long saed blong disleksia. Yumi intres long poen ya se, tes ya i joen wetem fasin blong ol man ya blong wokbaotgud we oli no foldaon, mo fasin blong ol defren haf blong bodi blong wokgud tugeta. Oli talem se taem serebelam i no wokgud, samting ya i save pulum ol narafala haf blong bren blong mekem wok blong hem tu. I no hadwok long ol pikinini blong stanap gud taem oli stap stanap long wan ples nomo, we wan leg i stap fored long narawan mo oli stretem ol han blong olgeta. Be taem wan man i kavremap ae blong olgeta, ol pikinini we oli gat disleksia oli seksek moa, from we oli dipen long ae blong olgeta blong halpem olgeta blong stanap gud.

Sam narafala man blong stadi long bisnes ya, oli talem se bren blong ol pikinini we oli gat disleksia i defren lelebet long bren blong ol narafala pikinini. Long ol narafala pikinini, haf blong bren we i stap biaen olgeta long lefsaed, i bigfala moa bitim haf we i stap biaen long raetsaed. Be long bren blong pikinini we i gat disleksia, lefsaed mo raetsaed oli sem mak nomo. Sam narafala oli talem se oli bin faenem we ol sel blong nev long sam haf blong bren we oli joen wetem lanwis, oli no stap long stret ples blong olgeta.

Nating se wanem trabol i stampa blong disleksia, ?wanem rod nao i beswan blong givhan long olgeta we oli gat problem ya?

Ol Papa Mama Oli Save Givhan

Sam papa mama we pikinini blong olgeta i gat disleksia, oli harem nogud, from oli talem se i fol blong olgeta nomo we pikinini blong olgeta i kasem trabol ya. Sipos yu harem olsemia, yu save sakem nogud tingting ya taem yu luksave se i no gat wan long yumi we i stretgud olgeta, mo se yumi evriwan i no sem mak. Fastaem yu save tingbaot se, wan pikinini we i no save luksave ol defren kala, hem i nidim help blong stap laef wetem problem ya. Long sem fasin, pikinini blong yu we i gat disleksia, i nidim help tu. Yu we yu papa no mama blong hem, yu gat wan spesel wok blong mekem blong tijim pikinini blong yu.

Oli no faenem yet wan samting blong blokem no blong fiksimap disleksia. Be i gat sam samting we oli save givhan. ?Wanem samting? Tija T.R. Miles, we i raetem buk ya Understanding Dyslexia, i givim advaes long ol papa mama se, fastaem oli mas faenemaot ol samting we i hadwok long pikinini ya. Nao biaen, oli save luksave klia ol samting we pikinini blong olgeta i no naf blong mekem, mo wanem samting hem i mas mekem. Buk ya Reading and the Dyslexic Child, i givim advaes ya: “Oli mas askem long pikinini ya blong traem bes blong hem, be oli no mas askem moa.” Ol papa mama we oli soem sore mo oli leftemap tingting blong pikinini blong gohed, mo antap moa, we oli mekem plan blong hem i save kasem tijing we hem i nidim, oli mekem se disleksia i no spolem pikinini blong olgeta tumas, mo pikinini i no harem nogud tumas.

Ol Tija Oli Save Givhan

Tingbaot, disleksia i wan problem long saed blong fasin blong lanem evri samting. Taswe, ol tija oli mas spenem taem wetem ol pikinini we oli gat disleksia, mo traehad blong givhan long olgeta. Blong mekem se tingting blong pikinini i no foldaon olgeta, yu no mas fosem olgeta blong traem mekem samting we oli no naf blong mekem. Tingbaot, taem wan pikinini we i gat disleksia i kam wan bigman, maet hem i faenem i hadwok yet blong rid long bigfala voes.

Yu no mas lego pikinini ya olsem we yu les blong halpem hem. Long defren fasin, presem pikinini taem hem i kamgud moa long wan smol samting, mo taem hem i traehad. Be i nogud blong presem pikinini bitim mak. Tija Miles i givim advaes ya se taem ol tija oli luk we pikinini we i gat disleksia i kamgud lelebet, oli mas talem se: “Yes, mi luk se yu mekem sam mastik. Be nating, mi ting se yu mekem gudfala wok. Hem i moagud bitim las wik, mo taem yumi tingbaot problem we yu yu gat, hemia wan gudfala risal.” Sipos pikinini ya i no kamgud, maet i gud blong talem: “Yes, i hadwok long yu yet blong mekem samting ya. Bambae yumi luk sipos i gat wan narafala rod we yumi save folem blong givhan long yu.”

Lukaot se yu no daonem pikinini we i gat disleksia long saed blong fasin blong hem blong rid. Traehad blong mekem se hem i laekem ol buk mo i laekem blong rid. ?Olsem wanem? Ol papa mama mo ol tija oli save talem long pikinini blong putum wan samting olsem wan rula aninit long laen we hem i stap ridim. Hemia from we, taem wan pikinini i rid slou nomo, plante taem hem i letem tingting blong hem i go long narafala samting. Sipos hem i gat trabol ya we hem i no luk ol leta long wod long stret oda, askem hem long kaen fasin: “?Weswan nao hem i faswan leta long wod ya?”

Traem tingbaot olsem wanem tingting blong pikinini we i gat disleksia i foldaon, taem tija blong matematik i talem long hem oltaem se ol ansa blong hem oli no stret. I moagud we hem i givim ol wok long hem we i moa isi. Olsem nao, bambae pikinini i haremgud taem hem i givim stret ansa, bitim we tingting blong hem i foldaon from we hem i no naf blong givim stret ansa.

Wan spesel tija long saed ya i talem se: “Bigfala samting blong ol pikinini we oli gat disleksia se, oli lanem olgeta samting tru long ae, sora, nus, han, mo maot blong olgeta.” Yusum fasin blong lukluk, harem, mo tajem ol samting blong givhan long pikinini blong rid, mo blong talem ol stret leta long ol wod. Tija Miles i eksplenem se: “Pikinini i nidim blong lukluk gud, lesin gud, luklukgud olsem wanem hem i muvum han blong hem taem hem i raetem ol tok, mo lukluk maot blong hem taem hem i stap toktok.” Sipos pikinini we i gat disleksia i mekem olsem, bambae hem i joenem samting we hem i raetem wetem wod we hem i harem, mo wetem fasin blong han blong hem blong muf taem hem i raetem wod ya. Blong givhan long pikinini blong luksave ol defren leta we oli fasfas long tingting blong hem, tijim hem blong stat raetem ol wanwan leta long defren ples long ol leta ya. Buk ya Reading and the Dyslexic Child i talem se, “i gud sipos tija i save spenem wan haoa evri dei blong tijim ol wanwan pikinini [we i gat disleksia].” Sore tumas, i no oltaem we oli save mekem olsem. Nating se i olsem, ol pikinini we oli gat disleksia oli save givhan long olgeta bakegen.

Halpem Olgeta Bakegen

Sipos yu yu gat disleksia, traehad blong mekem bighaf blong ol riding blong yu long taem we yu no taed. Ol man blong stadi long bisnes ya, oli faenemaot se ol studen we oli gat disleksia, oli kasem gudfala risal sipos oli rid blong wan haoa haf. Be biaen, wok blong olgeta i godaon. Buk ya Dyslexia at College i talem se: “Ating i moagud we oli stadi blong smoltaem evri dei, i bitim we oli stadi plante haoa long sam dei nomo.” I tru, bambae yu tekem moa taem blong lanem blong ridgud mo talem ol stret leta long ol wod, i bitim ol narafala. Be gohed blong traehad.

Yusum wan taepraeta no wan kompyuta we program blong hem i givhan long yu blong jekem ol wod, blong luk sipos yu bin talem ol leta long stret oda. Nao traem lanem blong putum ol save long stret oda mo jenisim i go long ol defren ples.​—Lukluk bokis long pej 13.

Lesin long ol kaset we oli ridimaot ol tok blong wan buk. Olsem nao, yu save lanem blong laekem ol buk. Yes, Wekap! mo Wajtaoa tufala buk ya oli kamaot oltaem long kaset long plante defren lanwis. Mo i sem mak long saed blong ful Baebol.

Afta we yu ridim bokis we i stap insaed long haf ya, maet yu ting se yu gat disleksia. Sipos yes, yu no mas haedem problem ya. Yu mas fesem, mo tingbaot olsem wanem blong gohed nating se yu gat problem ya. Eksampel, maet yu stap mekemrere blong go from wan wok. Olsem plante man, maet yu faenem se yu seksek, nao i hadwok blong talem klia mo long sot fasin, ol tingting blong yu. I gud blong traem mekem pleplei long haos, olsem we yu stap toktok wetem man we bambae yu askem wok long hem.

I no isi blong winim ol problem we oli kamaot from disleksia. Be bren blong yumi we i nambawan tumas, i faenem rod blong givhan long problem ya. Taswe, ating neva ol man we oli gat disleksia oli harem nogud oltaem. Julie, Vanessa mo David, trifala evriwan oli bin wokhad blong winim trabol we i kamaot from disleksia. Yu save mekem sem mak. Luksave se problem blong yu i no nidim blong blokem yu blong lanem samting. Gohed blong traehad blong rid, raet, mo talem ol stret leta long ol wod. Sipos yu mekem olsem, samting ya bambae i givhan long yu blong winim trabol we i kamaot from disleksia.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 23]

Sam Rod Blong Gat Oda Long Laef

Folem ol rod ya:

• wan notis bod blong yu wan

• wan kalenda blong raetem program blong yu

• wan basket blong putum ol leta mo pepa

• wan kabod blong putum ol pepa blong yu

• wan buk blong raetem program blong ol wanwan dei

• wan buk blong ol adres

[Bokis blong pija long pej 24]

?Olsem Wanem Blong Luksave Ol Pikinini We Oli Gat Disleksia?

Sipos yu talem yes long tri no fo long ol kwestin long ol wanwan grup daon, maet ol pikinini we yu stap jekem oli gat disleksia, nating se oli gat long smol fasin nomo.

Ol Pikinini We Oli Gat 8 Yia No Oli Smol Moa:

Taem oli lanem blong toktok, ?oli olfala moa bitim yia we oli mas toktok?

?Oli gat trabol yet wetem fasin blong rid mo talem ol stret leta long ol wod? ?Yu yu sapraes long samting ya?

?Yu yu ting se long ol narafala samting we oli no joen wetem fasin blong rid mo spelem ol wod, oli smat mo oli gat gudhed?

?Oli raetem ol leta mo namba long narakaen fasin?

Taem oli ademap ol namba, ?oli nidim ol stik, fingga, no mak long pepa blong givhan long olgeta, gogo oli bigwan tumas? ?Oli faenem i hadwok tumas blong lanem matematik?

?I hadwok long olgeta blong luksave weswan saed i raetsaed mo weswan i lefsaed?

?Oli stap dropem ol samting mo oli foldaon oltaem? (I no evri pikinini wetem disleksia we i mekem olsem.)

Ol Pikinini We Oli Gat 8 Kasem 12 Yia:

?Oli putum ol leta long ol wod long oda we i narakaen olgeta? ?Oli mestem sam leta long ol wod no oli putum ol leta long rong ples?

?Oli mekem plante mastik taem oli rid?

?Oli slou moa blong kasem save long ol samting we oli ridim, bitim ol narafala pikinini we oli gat sem yia olsem olgeta ya?

?Oli faenem i hadwok blong kopi ol samting we tija i raetem long blakbod long skul?

Taem oli rid wetem bigfala voes, ?oli stap mestem sam wod no sam laen, no oli ridim sem laen bakegen? ?Oli no glad blong rid wetem bigfala voes?

?Oli faenem i hadwok yet blong lanem matematik?

?Oli no save weswan saed hem i raetsaed mo weswan hem i lefsaed?

?Oli ting se oli no save mekem wan gudfala samting, mo oli no tinghae long olgeta bakegen?

[Credit Line]

—Awareness Information, we Disleksia Asosiesen blong Briten i raetem, mo Dyslexia, we Brodkasting Sapot Sevis, Janel 4 Televisin, London, Engglan, i mekem.

[Tok Blong Pija Long Pej 22]

Blong givhan long hem blong lukluk ples we hem i stap ridim, putum wan rula aninit long laen