Sam Nius Blong Wol
Mastik Long Baebol Riding
Niuspepa ya Bible Review, i talem se: “Long ol yia 16 handred mo 17 handred, plante taem ol man oli bin mekem mastik long wok blong olgeta blong prentem Baebol. Be, samting ya i no minim se ol man long taem ya oli ting nating long wok ya.” Eksampel, long taem we King Charles 1 i rul, ol man oli prentem wan Baebol we, biaen, oli putum nem blong hem se Baebol blong ol Krangke Man. Ol man we oli prentem Baebol ya oli mestem wan wod long Ol Sam 14. From samting ya, faswan vas blong japta ya i talem se: “Man we i krangke i talem se i gat wan God.” From mastik ya, ol man we oli prentem Baebol ya oli mas pem wan faen blong 3,000 paon. Long 1631, wan narafala kampani, Barker and Lucas, i mas pem wan faen blong 300 paon. Kampani ya i mestem wan wod taem hem i prentem Baebol, taswe oli putum nem blong hem se Baebol blong ol man we oli Slip Olbaot. Faen ya i mekem kampani ya i brokdaon. Hemia vas we oli mekem mastik long hem: “Yufala i mas slip wetem woman blong narafala man.” Sem mak long wan narafala Baebol blong 1716, we oli talem se hem i Baebol blong Gohed Long Sin. Toktok we Jisas i talem long wan sikman blong i kamgud bakegen se “yu no mas mekem sin bakegen,” be long Baebol ya yumi ridim tok blong Jisas se “yu mas mekem sin bakegen.” I gat wan narafala Baebol bakegen, we ol man oli prentem long 1717. Nem blong hem Baebol blong Vinega. Stamba tok we i stap antap long Luk 20 i mas rid olsem se, “Parabol blong Man we i Lukaot Plantesin,” be oli mekem mastik se, “Parabol blong Man we i Lukaot Vinega.”
Fis We i Olsem Kampas
?Olsem wanem ol fis blong reva oli save swim folem stret rod? Niuspepa ya New Scientist i tokbaot ripot we wan man Niusilan, we i stadi long ol laef samting, i talem. Hem i se, ol fis ya oli gat “wan stil long nus blong olgeta we i mekem wok olsem kampas.” Plante pijin mo narafala anamol oli save faenem prapa rod blong olgeta from we oli letem stil blong graon i lidim olgeta. Be, ol sayentis oli neva save se i gat ol sel (ol smosmol samting insaed long bodi we ol man blong sayens oli save luk wetem glas nomo) we oli naf blong mekem wok olsem stil blong lidim anamol i go long stret rod. Ol man blong stadi, we oli stap long Yunivesiti blong Oklan, oli faenem se i gat ol nev (ol smosmol string long bodi we oli karem ol signal i go long bren blong mekem se man no anamol i filim ol samting) long nus blong fis blong reva, we oli naf blong filim stil. Nao ol nev ya oli mekem signal long fis, mo long rod ya i stap lidim fis i go long stret rod.
Polis i Yusum Rola Bled
Sam polis blong Not Amerika oli wantem frengud moa wetem ol man long ples blong olgeta. Taswe, oli stat yusum ol rola bled (sus we i gat wil long hem). Niuspepa ya The Toronto Star, i talem se plante moa polis naoia, oli stat wokbaot long leg, hos, mo baskel nomo. Ol polis oli yusum rola bled moa long ol bigfala taon olsem Chicago, Miami, mo Montreal. Wan polisman, we i folem niufala stael ya, Sejen Bill Johnston, blong polis fos blong Fot Lodedal, i talem se: “Ol man oli agri wantaem nomo long fasin ya [blong yusum ol rola bled]. Taem yu putum rola bled, i olsem we yu joen moa wetem ol man raonabaot long yu, mo i isi moa long ol man oli kam long yu.” The Toronto Star i gohed blong talem se polis we i “yusum ol rola bled oli gat moa jans blong kasem ol man we oli traem stilim trak long ol ples blong putum trak.”
Raf Fasin Long Futbol
Ol defren tim we oli joen long Wol Kap futbol kompetisen blong las yia oli mekem bigfala lafet. Be, plante taem, faet i kamaot long ol lafet ya. Long Meksiko, bitim 1,500 polis oli mas go blong wajem ol sapota blong tim blong Meksiko. Niuspepa ya El Universal blong Meksiko i ripotem se, ol polis oli putum bitim 200 man long kalabus from we oli bin mekem trabol. Long taem blong trabol ya, sam man oli sakem wan faeakraka we i bosta long fes blong wan yangfala, mo i spolem bun blong hed blong hem. Long Ajentina, Beljium, mo Brasil, lafet we ol man oli mekem i go nogud, mo risal blong hem se plante man oli kasem kil mo polis i mas putum plante long olgeta i go kalabus. Niuspepa ya Excelsior, blong Meksiko Siti, i talem se long Franis, polis i holem raonabaot 1,000 man afta long ol maj blong Wol Kap, mo 1,586 man oli no moa gat raet bakegen blong kambak long kantri blong Franis from raf fasin we oli bin mekem.
Han Blong Yu Mo Helt Blong Yu
The Medical Post blong Kanada, i talem se: “Taem wan man i snis mo i putum han blong hem i go long maot blong hem, no i blu long nus blong hem, hem i mas wasem han blong hem bifo we hem i tajem telefon no handel blong doa.” The Post i talem bakegen toktok blong wan ogenaesesen (U.S. Association for Professionals in Infection Control and Epidemiology), we i talem se “80 pesen blong ol jem we man i save kasem, oli pas tru long ol han mo taem man i tajem narafala man, bitim jem we i pas tru long win.” Dr. Audrey Karlinsky, blong Yunivesiti blong Toronto, i givim advaes ya se i gud blong wasem han oltaem. Rabem han wetem wan sop “go kasem 10 no 15 seken, no fogetem blong wasem doti we i stap bitwin long ol fingga mo aninit long ol fingga nel.” Nao, woman ya i talem se yu mas rinsim gud han blong yu long hot wota mo yusum wan pepa taoel blong holem tap wota taem yu sarem. ?Olsem wanem yu save givhan long ol pikinini blong oli wasemgud han blong olgeta? Wan rod we Dr. Karlinsky i tokbaot hemia se, taem pikinini i stap wasem han blong hem wetem sop hem i mas talem bakegen olgeta leta blong alfabet.
Wan Niufala Jem We i Stap Long Blad
Wan niuspepa blong Franis, Le Monde, i talem se oli faenem wan niufala jem long blad blong sam man Yurop we oli bin givim blad blong olgeta. From samting ya, ol man we oli wok long ol dipatmen blong helt long Franis oli stanemap wan “grup blong sayentis we i wok oltaem blong faenem beswan rod blong ol man oli save blokem ol jem ya we oli save kasem tru long blad.” Faswan taem we oli faenem jem ya, we oli kolem TTV (transfusion transmitted virus), hem i long Japan long 1997. Long kantri ya 10 pesen blong olgeta man we oli givim blad blong olgeta, oli gat jem ya i stap long olgeta. Ol dokta oli no save yet wanem kaen sik i kamaot from jem ya. Be long Briten oli mekem stadi long wan grup blong man we oli gat problem wetem liva blong olgeta mo we oli no save from wanem, ale, oli faenem se 25 pesen blong ol man long grup ya oli gat jem ya TTV. Le Monde i gohed blong talem se, i no gat wan gudfala rod yet blong faenemaot jem ya long enikaen hospital.
Bigfala Glad—!Plante Moa Wok!
Wan niuspepa blong Jemani, Nassauische Neue Presse, i talem se: “Plante yangfala we oli mared, oli no tingbaot bigfala wok we bambae oli mas mekem taem oli gat pikinini. From samting ya, afta we wan bebi i bon, plante rao oli kamaot bitwin long hasban mo waef.” Wan stadi we ol man oli mekem long Yunivesiti blong Groningen, long Nedalan, i soemaot se plante taem ol yangfala mama oli harem nogud from we taem pikinini i bon, plante jenis i kamaot. Ol mama oli nidim raonabaot 40 aoa moa long wan wik blong lukaot long pikinini—long olgeta ya i gat 6 aoa blong klinim haos, wasem klos mo kuk, mo 34 aoa we hem i mas spenem nomo wetem bebi. Long saed blong ol papa, oli spenem 17 aoa nomo blong lukaot long ol pikinini blong olgeta. Ripot ya i talem tu se ol problem we oli kamaot insaed long mared “oli no kamaot from rao long saed blong hu i mas jenisim pikinini mo hu i mas girap long naet blong fidim bebi, nogat. Ol problem oli kamaot from fasin blong seraotem ol wok blong haos.”
Fastaem We ‘San’ i Seksek
Valentina Zharkova blong Yunivesiti blong Glasgow long Skotlan, mo Alexander Kosovichev blong Yunivesiti blong Stanfod long Kalifonia, tufala i stadi gud long sam pija we wan plen blong spes we oli kolem Soho, i bin tekem (European Space Agency). Long ol pija ya oli luk sam samting we oli soemaot se ‘san i seksek.’ Hemia faswan taem we man i luk samting olsem. Niuspepa ya The Daily Telegraph blong London, i talem se: “[San i seksek] afta we tufala kemikol ya haedrojen mo helium tufala i bosta long antap blong san—hemia i hapen long Julae 1996.” Saes blong bosta ya i kasem 11.3, mo paoa blong hem i kasem 3 kilomita antap, mo i mekem ol smosmol wef we i sem mak olsem ol smosmol wef we oli kamaot antap long wota taem yu sakem wan ston long hem. Ol wef ya oli kavremap wan eria we i kasem 120,000 kilomita antap long san, mo spid blong hem i kasem 400,000 kilomita wan aoa. Taem ‘san i seksek’ long taem ya, hem i lego wan paoa we i sem mak long olgeta paoa we Yunaeted Stet i yusum long 20 yia. Mo paoa blong hem i 40,000 taem antap moa long paoa blong graon we i seksek long 1906 long San Fransisko, etkwek ya i kasem 8.3 long Richter scale.
Televisen Mo Aksiden
Ol pikinini we oli spenem fulap taem blong lukluk televisen maet oli wantem mekem i sem mak olsem samting we oli luk. Wan man Spen, Dr. José Umberos Fernández, i mekem stadi long saed ya mo hem i soemaot se, jans we wan pikinini i gat blong karekil i kam antap, long evri aoa we hem i spenem blong luk televisen. Fernández i talem se samting ya i hapen from we televisen i giaman long pikinini long saed blong samting we i rili tru. ?Ol papa mama oli save mekem wanem blong no letem televisen i winim ol pikinini? Wan niuspepa blong Gris, To Vima, i talem se ol papa mama oli mas givhan long ol pikinini blong jusumgud ol program we oli wantem wajem. Mo tu, oli mas halpem ol pikinini blong olgeta blong “oli naf blong skelem mo jajem samting long fasin we i stret,” i bitim we oli bilif nomo se olgeta samting we oli luk oli tru.
Ol Pikinini Mo Kafein
The New York Times i givim ripot se, nating sipos ol pikinini oli no dring kofi no ti, be plante long olgeta oli tekem drag ya kafein i kam insaed long bodi blong olgeta taem oli dring ol kaen limonad mo joklet dring. Taswe, sam long ol pikinini ya oli sik taem oli stop blong tekem ol dring ya. Wan grup we i stadi long tingting blong man, we Dr. Gail A. Bernstein i lidim, long Yunivesiti blong Minesota Medikol Skul, i mekem stadi long tingting blong 30 pikinini we oli skul yet. Stadi ya i blong luk paoa we kafein i gat long tingting blong ol pikinini ya taem oli stap long skul. Oli talem long ol pikinini ya blong dring tri tin blong koka kola evri dei. Afta we oli mekem olsem blong wan wik, oli stop blong wan dei. Long dei ya mo wan wik biaen, oli faenemaot se ol pikinini ya oli no moa save tingting gud long taem blong skul. Ol man we oli mekem stadi ya oli talem se: “Beswan rod blong blokem trabol ya hemia blong lanem ol pikinini blong no tekem tumas dring we oli gat kafein insaed.”