Ol Yangfala We Oli Taed Oltaem—?Wan Samting Blong Wari Long Hem?
MAN BLONG WEKAP! LONG KANADA I RAETEM STORI YA
WAN niuspepa blong Kanada (Globe and Mail) i talem se man we i no slip inaf hem i no save wokgud mo tingting blong hem i stap fogetem samting. Ol yangfala studen, olgeta nao oli stap trabol moa long saed ya i bitim ol bigman. “Yumi luksave long ol pikinini mo yangfala se taem oli no slip inaf, fasin blong olgeta i olbaot, oli stap kros kwik, mo oli no save stap kwaet.” Ol sayentis oli stadi long fasin blong slip blong samwe 2,200 studen blong hae skul. Stadi ya i soemaot se raonabaot 47 pesen blong olgeta ya oli no stap slip eit aoa evri naet olsem we i gud blong evri man i mekem.
I tru se fasin blong laef blong ol yangfala i mekem se plante taem oli no kasem inaf slip we oli nidim. Be niuspepa ya Globe, i talem se, “maet sam long [ol yangfala ya] oli gat sam sik no trabol we oli no save long hem yet. Wan trabol we i spolem 4 pesen blong ol pikinini we oli gat 4 kasem 18 yia hemia we oli kolem sleep apnea. Trabol ya i stap blokem olgeta blong slip long naet mo i mekem we oli wantem slip long dei.” Trabol ya i mekem we taem wan pikinini no yangfala i slip, paep blong pulum win long trot blong hem i sat smol no fulwan, mo i blokem hem blong pulumgud win. From samting ya, bren blong hem i no save spel fulwan, mo taem hem i wekap long moning hem i taed mo i stap kros kwiktaem.
Sam saen we i soemaot se pikinini i gat problem ya hemia sipos oli stap pulum win strong long naet taem oli slip, sipos hed blong olgeta i soa long moning, mo sipos oli fogetem samting oltaem mo oli no save putum tingting blong olgeta i stap longtaem long wan samting. Wan narafala saen hemia se oli taed oltaem long dei. I gud sipos, wanwan taem, ol papa mama oli go lesin long pikinini blong olgeta taem oli slip we i dip. Dokta Robert Brouillette we i wok long Hospital blong ol pikinini long Montreal, i wan man we i gat gud save long slip blong pikinini. Dokta ya i talem se ol pikinini we oli gat problem ya maet oli stop blong pulum win taem oli slip, nating sipos jes blong olgeta i stap muvmuf. “Smol taem ya we pikinini i stop blong pulum win bambae i mekem we hem i wekap wantaem, i pulum win bigwan nao i slip bakegen.” Semfala samting ya i save hapen plante handred taem long wan naet nomo, mo i mekem we pikinini i taed we i taed bigwan taem hem i girap long moning.
Wan asosiesen we oli kolem American Sleep Disorders Association i givim advaes se i gud sipos pikinini i slip long wan rum we i kolkol lelebet, i tudak gud mo we i no gat samting blong pulum tingting blong hem, olsem televisin no kompiuta. I gud tu blong makem long wanem taem we pikinini no yangfala i mas go slip mo long wanem taem hem i mas girap, hemia i save givhan long olgeta blong slip gud long naet. Samfala we oli gat trabol ya sleep apnea oli yusum wan spesel mesin we i save mekem we win i go kam oltaem long maot mo nus blong pikinini, mekem se taem oli slip, paep blong win long trot blong olgeta i stap open oltaem. Wan dokta i talem se: “Slip i moa impoten i bitim wanem kakae we yumi kakae. Hem i moa impoten i bitim eksasaes. Slip nao i givhan long ol sel blong oli wokgud, hem i skelem ol filing blong yumi, mo i mekem we bodi blong yumi i strong blong faet agensem sik.”