Makemaot Rod Blong Sip Folem Ol Sta

MAN BLONG WEKAP! LONG HAWAII I RAETEM STORI YA

PLANTE handred yia bifo we Christopher Columbus i krosem Solwota blong Atlantik long wan seling bot, ol man Polenesia oli stap krosem plante taosen kilometa blong Solwota blong Pasifik long ol kenu we oli katem long wud. Olgeta ya oli stap faenem rod blong kasem ol aelan blong Polenesia. ?Olsem wanem ol olfala ya oli bin faenem ol aelan we oli plante tumas insaed long bigfala eria blong Polenesia? ?Laki nomo i lidim olgeta, no olsem wanem?

?Sipos ol man Polenesia oli wantem go long wan ples, olsem wanem oli makemaot rod blong kasem ples ya long kenu blong olgeta? Oli no gat ol map, kampas, mo ol narafala mesin we ol man long ol rij kantri oli yusum tede.

Taem yumi faenem ansa long kwestin ya, bambae yumi sapraes long waes we ol man Polenesia oli gat blong makemaot rod blong olgeta long solwota. Mo tu, bambae yumi tinghae moa long gudfala plan mo oda blong evri samting we God i wokem long skae mo wol.

Tufala Faswan Tingting

Sam sayentis mo man blong hae save, oli no bilif se ol man Polenesia oli bin makemaot rod blong olgeta long solwota, blong go long ol defdefren aelan. Thor Heyerdahl, wan man Nowei we hem i stap wokbaot blong faenem ol niufala ples, i ting se ol man Polenesia oli kamaot long Saot Amerika fastaem, mo se oli faenem ol aelan blong Pasifik taem oli stap flot nomo folem taed mo win.

Blong luk sipos tingting ya i tru, Heyerdahl wetem faef narafala man Skandinavia oli tekem ol timba ya balsa, oli fasem i go wanples blong oli save flot long hem. Nao oli lego wes kos blong kantri ya Peru, oli sel i go long solwota blong Pasifik go kasem we taed i pulum olgeta oli go long wes. Afta 101 dei, Heyerdahl mo ol fren blong hem oli go 8,000 kilometa finis, nao oli kasem rif blong Raroia long ol aelan blong Tuamotu. Ale, Heyerdahl i soemaot klia se ol man Polenesia oli save aot long Saot Amerika i kam, sipos oli flot nomo mo letem taed i pulum olgeta. Be sam man blong hae save oli no bilif long tingting ya, nating se Heyerdahl i pruvum.

Wan man we i no bilif long tingting ya, hemia man Niu Silan ya, Andrew Sharp, we i stap raetem histri. Long buk we hem i raetem long 1963, Ancient Voyagers in Polynesia, hem i tokbaot ol hanraet blong bifo mo ol samting blong bifo we ol man blong digim graon oli faenem. Hem i yusum ol samting ya blong traem pruvum wan narafala tingting blong ol man blong histri mo hae save—hemia se ol man Polenesia oli kamaot long wes. Mo tu, hem i no bilif long ol tingting ya se ol man Polenesia oli bin mekem ol bigbigfala trip.

Masta Sharp i agri se ol man Polenesia oli save makemaot rod blong olgeta long ol smosmol trip, be long ol trip we oli bitim 500 kilometa, hem i ting se oli no save nating weples oli stap go long hem. Hem i ting se ol aelan we oli faenem long ol longlongfala trip ya, hemia from laki nomo.

Ol Trip Blong Pruvum

Dokta David Lewis blong Niu Silan, i ting se Masta Heyerdahl mo Sharp i no presem naf ol olfala man Polenesia from ol trip we oli mekem, mo from wok blong olgeta blong makemaot rod we oli folem. Nao hem i mekemap tingting blong hem blong soemaot olsem wanem ol olfala ya oli bin makemaot rod blong olgeta long solwota. Ale, hem i mekem wan trip long wan bot blong tede we oli kolem katamaran. Hem i no karem wan kampas, hem i makemaot rod blong hem folem ol sta, san, mo ol swel blong solwota. !Long 1965, hem i aot long Tahiti i sel i go long Niu Silan, hemia wan trip blong bitim 3,000 kilometa! Trip blong Dokta Lewis i pulum plante man blong stadi bakegen long fasin blong ol olfala blong makemaot rod blong olgeta long solwota, mo ol rod we oli bin folem blong wokbaot i go long ol narafala kantri. Wan man we i intres long ol samting ya, hemia Ben Finney.

Masta Finney, hem i wan profesa long Yunivesiti blong Hawaii, hem i stap stadi long ol defdefren laen blong man mo ol kastom blong olgeta. Ale blong plante yia, hem i stadi long plan blong ol kenu blong ol olfala blong Polenesia, mo fasin blong olgeta blong katem ol kenu ya. Hem wetem sam fren blong hem long Voyajing Sosaeti blong Polenesia, oli wokem wan kenu we i dabol mo i longfala olsem 20 meta, mo oli putum nem blong hem se Hokule‛a, we long lanwis blong Hawaii i min se “Sta blong Glad.” Oli wokem Hokule‛a folem plan blong ol olfala kenu, mo blong i luk olsem mo i ron olsem olgeta ya, be oli no wokem long wud ya koa, oli wokem long ol samting we ol man tede oli yusum blong wokem ol bot.

Long Mei 1, 1976, oli mekem faswan trip long Hokule‛a. Oli aot long wan aelan long Hawaii we nem blong hem Maui, mo oli stap go from Tahiti. Ol save mo waes blong ol olfala blong Polenesia blong makemaot rod blong olgeta from ol sta, oli lus finis. Taswe, oli mas traem faenemaot ol save ya from ol narafala man afsaed long Hawaii. Ale, blong lidim Hokule‛a long faswan trip blong hem, oli jusum wan man Maekronesia we hem i nambawan man blong faenem rod blong hem long solwota, nem blong hem, Mau Piailug. Long 31 dei, Hokule‛a i kasem Tahiti, afta wan trip blong plante taosen kilometa.

Trip ya i pulum plante man Polenesia blong intres bakegen long kastom blong olgeta mo long fasin blong ol olfala blong katem kenu mo makemaot rod blong olgeta long solwota. Long ol yia biaen, oli mekem sam narafala trip bitwin long ol aelan blong Polenesia, olsem Hawaii, Niu Silan (narafala nem blong hem Aotearoa), Rarotonga (long Kuk Aelan), mo Ista Aelan (narafala nem blong hem Rapa Nui). Wan man Hawaii we i save olsem wanem blong makemaot rod long solwota, nem blong hem Nainoa Thompson, i lidim plante long ol trip ya. Masta Piailug i tijim man ya.

Olfala Fasin Blong Makemaot Rod Long Solwota

?Olsem wanem ol man Polenesia oli save rod blong folem blong plante taosen kilometa long solwota, taem oli no gat ol mesin blong givhan long olgeta? Dennis Kawaharada blong Voyajing Sosaeti blong Polenesia, i talem se bigfala samting we i givhan long olgeta hemia san. Long dei, stret ples we san i girap mo i godaon i soemaot not, saot, is, mo wes. Long naet, oli lukluk ples we ol sta oli girap mo godaon blong makemaot rod we kenu i mas folem.

Be maet i no gat wan sta we i stap girap no godaon long fored blong kenu. Sipos i olsem, oli lukluk ol narafala sta long skae blong lidim olgeta. Mo tu, oli lukluk mun wetem faef narafala planet we oli no haed, blong givhan long olgeta blong luksave stret rod.

Long medel dei mo long ol naet we klaod i haedem ol sta, oli save stiarem kenu long stret rod folem win mo ol swel blong solwota (oli skelem ol samting ya wetem ples we san i girap mo i godaon). Masta Kawaharada i talem se: “Ol swel hemia ol wef we bigfala win longwe i mekem olgeta, nao oli kamkam kasem yumi, no maet oli ol wef we oli stap afta we bigfala win i godaon.”

Taswe, ol swel oli save givhan moa i bitim ol wef, from we ol wef oli kamaot from win we i stap klosap long olgeta nomo mo win ya i stap jenis oltaem. Ol swel oli folem wan stret laen, taswe oli save soemaot long man we i stiarem kenu stret rod we hem i wantem go long hem. Taem swel i mufmuvum kenu, tantanem kenu saedsaed, no i leftemap fored no as blong kenu, ol samting ya i soemaot long man we i stiarem kenu, sipos i stap go long stret rod no nogat.

I gat plante samting blong soemaot se ol olfala blong Polenesia oli bin yusum ol sta, win, mo ol swel blong solwota blong makemaot rod we oli folem blong wokbaot plante taosen kilometa long kenu. Be, nating se oli waes long ol fasin ya, oli no save mekem samting ya sipos ol sta, win, mo solwota i no folem ol semfala fasin oltaem, olsem ol sta we oli girap mo godaon long sem ples evritaem.

Bitim 2,700 yia bifo, profet Aesea i bin presem Bigfala Man we i Wokem yumi, Jeova God, from fasin blong ol sta blong mufmuv oltaem folem stret rod blong olgeta. Hem i se: “!Yufala i traem luk antap long skae! Ol sta ya we yufala i stap luk, hem nomo i wokem olgeta. Oltaem hem i stap lidim olgeta i kam, olsem we komanda i lidim ol soldia blong hem. Hem i savegud hamas sta i stap, mo i stap singaot olgeta wanwan long nem blong olgeta. Mo from we paoa blong hem i strong we i strong, neva wan sta i mestem ples blong hem.”—Aesea 40:26; Ol Sam 19:1.

Mo tu, tabu spirit i pulum wan man we i raetem Ol Sam blong talem se God “i makem namba blong ol sta, mo i putum nem blong olgeta wanwan.” (Ol Sam 147:4) Ol man Polenesia oli luksave se ol sta oli stap folem semfala rod oltaem, mo from samting ya oli save yusum olgeta blong makemaot rod blong olgeta long kenu mo faenem plante niufala aelan long solwota blong Pasifik. ?Yu no ting se samting ya i soemaot gud we Man blong wokem heven mo wol, i gat bigfala waes mo i folem gudfala plan?

[Map/Foto blong pija long pej 27]

(Lukluk niuspepa)

Fiji

POLENESIA

Hawaii

Samoa

Tonga

Niu Silan

Kuk Aelan

Tahiti

Marquesas Aelan

Ol Aelan Blong Tuamotu

Tubuaï Aelan

Ista Aelan

[Foto]

Long 1993, oli wokem dabol kenu ya “Hawai‘iloa” long ol samting we ol olfala bifo oli yusum, i no ol samting we oli yusum long kenu ya “Hokule‘a”

[Credit Line]

Hawai‘iloa on pages 25 and 27: © Monte Costa