Sam Nius Blong Wol

?Kasem Save Long Lanwis Blong Ol Dog?

Netwok Blong Infomesen long Japan i talem se, wan man Japan we i stap wokem ol pleplei blong pikinini, i mekem wan mesin we i blong tanem noes blong dog i kam ol tok blong man. Oli fasem wan maekrofon long strap we i goraon long nek blong dog, nao noes i pastru long hem i go long wan smol mesin. Mesin ya i lesingud long ol noes we dog i mekem, nao i talem filing we dog i gat. Hemia ol sikis filing ya: harem nogud, kros, glad, krae, i wantem wan samting, i wantem kakae wan man. Wan raeting i stap kamaot long smol mesin ya, olsem “!Mi mi haremgud tumas!” “!Mi mi kros nao!” “!Ale, pleplei wetem mi!” Kampani we i wokem mesin ya i talem se hem i salem 300,000 mesin long Japan finis, we praes blong olgeta i 10,000 vatu long wan. Kampani ya i ting se bambae i salem plante moa long ol mesin ya go kasem wan milian, taem oli karem i go long Saot Koria mo Yunaeted Stet.

No Moa Trastem Ol Jos

Niuspepa ya Leipziger Volkszeitung, i talem se: “Ol man Jemani oli trastem ol polis mo ami, be oli no moa trastem ol jos.” Wol Ekonomik Forum i mekem “wan stadi blong luk sipos ol man oli trastem” 17 bigfala samting long laef blong olgeta, nao i faenemaot se oli trastem moa ol narafala samting, jos i namba 17. Man ya Armin Nassehi we i stadi long fasin joen blong ol man, i talem se long taem blong yumi we ol man oli harem se oli no moa sef, ol man Jemani oli trastem moa ol grup we oli “makemaot klia wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud,” olsem ol polis mo ami. ?From wanem oli no trastem ol jos? Nassehi i talem se: “Nating se plante man oli stat gobak long skul blong olgeta bakegen, be oli no ting se jos i save stretem ol bigfala trabol long laef blong olgeta.” Hem i talem se, ol jos long Jemani oli “tijim ol man long ol kastom blong skul nomo.”

Ol Olfala Oli Divos

Niuspepa ya Berliner Morgenpost i talem se long Jemani, “plante man mo woman we oli mared longtaem finis, oli stap seraot.” Gina Kästele blong Munich, Jemani, i givim advaes long ol man mo woman we oli gat trabol long mared blong olgeta, nao hem i talem se wan bigfala risen blong divos, hemia se ol woman oli no moa dipen long man blong olgeta, speseli long saed blong mane. Hem i se: “Fastaem, man nao i karem kakae i kam long haos, be i no moa olsem.” Plante man oli ting se sam man mo woman oli wet go kasem we ol pikinini blong olgeta oli kam bigwan, nao oli jes divos. Be Kästele i talem se hemia i no bigfala risen blong divos blong ol olfala, bigfala risen se hasban i tekem narafala woman.

Paoa Blong Wan Smael

Buk ya Wprost, i tokbaot wan stadi blong Institut blong Sosioloji long Yunivesiti blong Jagiellonia long Kraków, Polan. Hem i se: “Bighaf blong ol man we oli ansa long ol kwestin long stadi ya (74 pesen), oli talem se oli no wantem mekem bisnes wetem ol man we fes blong olgeta i strong, mo klosap sem namba (69 pesen), oli talem se oli no save fren wetem ol man olsem.” Plante long olgeta, oli harem olsem from we oli ting se man we i no smael i stap haedem samting. Ol man we long wok blong olgeta oli mas toktok oltaem long ol man, oli save tingting ya. Taswe, folem buk ya Wprost, “ol man blong politik, ol bisnesman, ol man blong singsing, ol man we oli toktok long televisin, ol kampani we oli mekem toktok blong salem samting, mo ol man we oli wok long ol stoa,” oli smael oltaem. Ol man blong stadi long bisnes ya oli faenemaot tu se taem yumi smael, plante blad i go kasem bren blong yumi, nao yumi kam moa hapi. Wan bisnes woman i talem se: “Mi traehad blong smael oltaem, mo taem mi harem nogud tu, mi traehad blong smael. Ale taem mi smael, mi harem se wan samting i stap jenis insaed long mi, nao mi rili haremgud.”

Ol Faea Blong Rusum Kakae

Medical Journal af Australia (MJA) i talem se, plante long ol pikinini long Ostrelia we faea blong rusum kakae i bonem olgeta (70 pesen), oli karem kil ya “from jakol we i hot, i no from faea.” Mo tu, long Ostrelia, plante pikinini oli karem kil ya “long moning, afta we faea i ded blong fulnaet.” ?Olsem wanem samting ya i save hapen? Ol man we oli stadi long bisnes ya, oli faenem se taem yumi yusum wota blong kilim faea, asis blong faea i no moa hot afta eit aoa, maet oli hot olsem 16 digri Celsius nomo. Be, taem man i yusum sanbij blong kilim faea, afta eit aoa faea i hot yet, maet i kasem 91 digri Celsius. Long wan seken nomo, faea we i hot olsem i save bonem man nogud. MJA i talem se: “Sanbij i mekem i luk olsem se faea i ded, ale man i no luksave denja. Wan rod nomo blong kilimgud faea, hemia blong yusum wota.”

Ol Mak Long Skin We Oli Save Givim Kansa

Plante mak long skin blong man oli no save givim kansa. Be i gud blong askem dokta blong jekemgud ol mak ya. Niuspepa ya Milenio long Mexico City, i talem ol saen we oli soem se yu mas go luk dokta blong i jekem wan mak: Mak ya i no raongud, haf blong hem i bigwan moa, ol saed blong mak ya oli no klia gud, kala blong mak ya i jenis mo hem i kam bigwan, hem i bigwan moa long 6 milimita [sem mak long raba we i stap long en blong pensel], blad i ron long mak ya mo i skras. Dokta Nancy Pulido Díaz, we i wok long La Raza Nasnal Medikal Senta, i talem se: “Kaen mak ya we yu mas lukaotgud long hem, hemia mak we yu gat finis taem yu bon, mo mak we i kamaot long skin aninit long han mo leg.”

Lanem Wan Narafala Lanwis

?Yu yu wantem lanem wan narafala lanwis? Buk ya blong Polan, Poradnik Domowy, i givim advaes ya: “Taem yu lanem wan narafala lanwis, yu mas save se bambae yu mekem plante mastik. Sipos yu luksave samting ya fastaem, bambae yu gohed gud long lanwis ya.” Antap long hemia, “yu mas traem blong toktok, nating se yu mestem plante taem.” Sipos yu no save ol stret tok blong talem samting, “sam samtaem i gud blong trastem filing blong yu, mo maet yu traem talem sam wod nomo.” Hemia i moagud i bitim we yu no toktok nating. Buk ya i talem se: “Plante taem, yumi no luksave se bigfala trabol we yumi gat, hemia we yumi fraet mo sem. Sipos yumi winim ol filing ya, bambae yumi lanem lanwis kwiktaem nomo.” Wan gudfala tija tu i save givhan long yu blong winim fraet mo lanem lanwis kwiktaem.

“1.6 Milian Man i Ded From Raf Fasin”

The Wall Street Journal i talem se: “Long yia 2000, 1.6 milian man i ded from raf fasin. Hemia fastaem we Wol Helt Ogenaesesen i traem makem namba blong ol man we oli ded from ol defdefren kaen raf fasin. Ripot blong hem i talem se namba blong man we oli ded ya, i sem mak long namba we oli ded from tibi, mo i bitim namba we oli ded from malaria.” Oli kaontem ol man ya from ol ripot we oli kasem long 70 kantri, long saed blong ol wo, ol man we narafala i kilim olgeta, ol man we olgeta nomo oli kilim olgeta bakegen, mo ol man we oli sutum narafala i ded. Ripot ya i talem tu se: “Ol man blong lukaot save long saed ya, oli faenemaot se 3 pesen blong olgeta man we oli ded long wol, oli ded from raf fasin. Oli sapraes we raf fasin agens long ol woman, ol pikinini, ol olfala, ol yangfala man, mo ol grup blong man, i bitim namba we oli ting se bambae i kasem. Oli ting se, maet i olsem from we plante man oli no ripotem ol raf fasin.” Stret haf (50 pesen) blong ol man we oli ded from raf fasin, olgeta nomo oli kilim olgeta bakegen, 30 pesen, narafala man i kilim olgeta i ded, mo 20 pesen oli ded long ol wo. Long Is Yurop, speseli long tufala kantri ya Federesen blong Rasia mo Lituania, namba blong man we olgeta nomo oli kilim olgeta bakegen, i bitim ol narafala ples blong wol. Ol man we oli ded from masket, namba blong olgeta i hae moa long kantri blong Albania, we 22 man long 100,000 man oli ded long fasin ya. Long Yunaeted Stet, 11.3 man long 100,000 man oli ded from masket, long Inglan, 0.3 man long 100,000 man, mo long Japan, 0.1 man long 100,000 man.

Ol Yangfala Long Saot Afrika We Oli Dring Bitim Mak

Niuspepa blong Johannesburg, The Star, i givim woning ya se: “Saot Afrika i stap kam wan kantri blong ol drong man. Ol pikinini oli stat dring bitim mak taem oli smol nomo.” Sam pikinini we oli gat naen yia nomo, oli kam long skul we hed blong olgeta i soa from we oli drong long naet. Mo fasin ya i stap kam antap moa. ?From wanem i gat trabol ya? Polis i talem se, “ol toktok we ol kampani oli mekem blong salem dring, i givim tingting long ol yangfala se dring i save mekem laef blong olgeta i gud.” Niuspepa ya i talem sam narafala risen tu, se ol yangfala oli save kasem dring isi nomo, ol man oli agri nomo long dring, ol papa mama oli letem pikinini i dring, ol pikinini blong naoia oli fri blong mekem samting we oli wantem, mo oli gat mane. Wan dokta we i wok long saed blong tingting blong man, i talem se: “Ol papa mama oli no moa bos long ol pikinini blong olgeta, mo pikinini i no moa gat respek long ol papa mama blong olgeta. Laef insaed long famle i no stret nating.”