?From Wanem Tingting Blong Plante Man i Foldaon?
!HOP long wan gudfala laef—i kamtru naoia! Plante man we oli stap laef long Is Jemani olsem bifo oli bilif se laef ya i kamtru taem oli brekemdaon Stonwol blong Belin long Novemba 1989. Be, wan yia afta, oli stap toktok smol “oli faenemaot se kaen laef ya we ol bisnes mo kampani oli blong ol man wanwan (kapitalis) i strong moa bitim laef we oli stap long hem fastaem taem we oli no brekemdaon stonwol blong Belin yet.” ?Wanem samting i kamaot from? Trabol mo tingting blong ol man i foldaon bigwan.
Trabol long haos mo long velej i fosem ol man blong oli livim ples blong olgeta mo traem faenem wan ples we i sefgud, be smol namba blong ol man nomo oli faenem wan ples olsem. From samting ya sam man oli joenem ol man we oli stap slip olbaot long rod oli no gat haos. Long plante ples ol man olsem oli laef olbaot nomo. Oli no save gat wan haos from we oli no gat wok, oli no save gat wok from we oli no gat adres. Ol kampani we gavman i putumap blong givhan long ol man olsem, oli tekem longtaem blong winim ol trabol ya. Taswe tingting blong plante man i foldaon from.
Plante woman we tingting blong olgeta i foldaon oli mekem sam samting we i nogud. Long wan ripot long magasin ya Women and Crime in the 1990s, tija ya blong loa, Dokta Susan Edwards i talem se: “Ol yangfala woman oli stap mekem wok ya blong [woman blong rod] from we oli trabol long saed blong mane, i no from we oli stronghed no from laef blong famle blong olgeta. No gat.” I sem mak tu long ol yangfala man we oli livim ples blong olgeta blong lukaot wok, plante taem oli no faenem wok. Nao from we tingting blong sam long olgeta i foldaon oli kam olsem ‘ol boe blong salem’ bodi blong olgeta blong ol man we oli stap slip wetem ol man oli save karem olgeta mo givim kakae mo haos long olgeta, oli stap aninit long paoa blong ol man blong brekem loa.
Ol trabol blong politik, faet, mane, oli mekem se tingting blong ol man i foldaon. Ol man we oli gat gudfala wok oli no save ronwe, trabol blong mane i kasem olgeta tu taem oli stap traem holemtaet gudfala laef blong olgeta. ?Wanem i kamaot from? Bifo King Solomon i talem se: “Trabol nomo i save mekem man we i waes i mekem ol krangke samting.”a (Eklesiastis 7:7) Tru ya, tingting we i foldaon i mekem se plante moa man oli kilim olgeta nomo i ded blong oli ronwe long ol trabol ya.
Nogud Rod Blong Kamaot Long Hem
Plante yangfala we oli kilim olgeta nomo oli ded i soemaot se sik ya we tingting blong man i foldaon i kasem olgeta tu. Wan woman blong nyus long Engglan i askem se: “?Wanem samting tede i mekem tingting blong plante yangfala i foldaon?” Long wan stadi we oli mekem long ol pikinini blong 8 yia go kasem 16 yia, we oli go long ol haospetal afta we oli traem blong kakae posen, Dokta Eric Taylor blong London Skul blong givhan long ol man we tingting blong ol i sik, i talem se: “Wan samting i impoten se plante pikinini tingting blong olgeta i foldaon mo oli no gat hop nating.” Long Engglan i gat samwe long 100,000 man we oli traem blong tekem posen long evri yia blong mekem se oli save pulum tingting blong ol man blong givhan long olgeta.
Wan grup long Engglan we oli stap givhan long ol man, oli mekem wan kampen blong halpem ol man we tingting blong olgeta i foldaon mo blong oli save lesin long trabol blong olgeta. Long rod ya ol man we oli stap givim advaes oli talem se oli stap “givim ol tingting we i defren long ded.” Be, oli talemaot se oli no save winim ol trabol we i mekem se tingting blong ol man i foldaon.
Namba blong ol man we oli stap kilim olgeta nomo i ded i soemaot “fasin blong ol man oli stap olgeta nomo mo ol man oli no stap joengud,” tok ya i kamaot long nyuspepa ya The Sunday Correspondent. ?From wanem plante man oli kilim olgeta nomo i ded tede? Nyuspepa ya i talem se from “ol man oli no gat haos, mo trabol blong drong, trabol blong sik ya Aids mo from we ol haospetal blong ol krangke man oli no moa open” ol samting ya oli mekem se tingting blong olgeta i foldaon nao oli ting se rod blong winim trabol blong olgeta hemia blong kilim olgeta nomo i ded.
?I gat hop blong winim tingting we i foldaon? !Yes! Jisas i talem se: “Yufala i save stanap stret, yufala i save leftemap hed blong yufala.” (Luk 21:28) ?Hem i minim wanem? ?Wanem hop i stap?
[Futnot]
a Buk ya Theological Wordbook of the Old Testament, we Harris, Archer, mo Waltke, trifala ya i raetem, i talem se stampa lanwis blong tok ya we oli tanem i kam “trabol blong mekem man i harem nogud” i minim “baden, samting we i mekem man i harem nogud, mo i mekem olgeta we oli no gat nem oli harem nogud.”