Mekem Se ‘Ol Man Oli Save Luk We Yu Stap Gohed Moa’
“Taem we mi kam man, mi livim ol fasin blong pikinini.”—1 KORIN 13:11.
1. ?Olsem wanem fasin blong gru i soemaot nambawan fasin blong God blong wokem evri samting?
BIGFALA welfis i stat long wan eg we i smol olsem we man i save luk long glas nomo, mo i gru i kam wan fis we i longfala olsem 30 mita mo i hevi olsem 80 tan. Sem mak, bigfala tri ya sekoya, i stat long wan sid we i smol moa long ol narafala sid, nao i gru i kasem bitim 90 mita antap. Tru ya, fasin blong gru i wan nambawan samting long saed blong laef. Aposol Pol i talem se yumi save planem sid mo yumi save putum wora long hem, be ‘God nomo i stap mekem i gru.’—1 Korin 3:7.
2. ?Baebol i tokbaot wanem kaen fasin blong gru?
2 Be i gat wan narafala fasin blong gru we i nambawan olsem. Hemia profet Aesea i tokbaot taem hem i talem se: “Man ya we i smolwan bambae i kam taosen man, mo hemia we i olsem nating nomo bambae i kam wan strongfala nesen. Mi, Jeova, mi mekem wok ya i spid moa long stret taem blong hem.” (Aesea 60:22) Profet tok ya i talemaot olsem wanem namba blong ol man blong God bambae i gru, mo samting ya i stap kamtru long bigfala fasin long taem blong yumi naoia.
3. ?Olsem wanem Jeova i stap spidimap wok blong ol man blong hem, olsem ripot blong 1991 i soemaot?
3 Ripot blong wok blong ol Wetnes blong Jeova long olgeta ples long wol long tiokratik yia 1991 i soemaot se namba blong ol man blong talemaot Kingdom i kam antap kasem 4,278,820, mo 300,945 man oli tekem baptaes long yia ya. From we i gat fulap nyufala man i joen long olgeta, oli stanemap 3,191 nyufala kongregesen, wetem plante nyufala seket mo distrik. Hemia i min se oli stanemap bitim eit nyufala kongregesen evri dei, kolosap wan nyufala seket evri tu dei. !Hemia wan nambawan fasin blong gru! I klia se Jeova i stap spidimap wok blong hem, mo hem i stap blesem fasin traehad blong ol man blong hem.—Ol Sam 127:1.
Taem Blong Luklukgud Long Laef Blong Yumi Wan
4. ?Taem yumi tingbaot fyuja, yumi mas askem wanem kwestin?
4 Blesing ya i gud tumas, be hem i karem wok tu. ?Olsem wanem, bambae i gat inaf bigman long saed blong speret we oli rere blong givhan long ol nyuwan ya long ol nid blong olgeta long saed blong speret? Taem yumi stap tingbaot fyuja, yumi sek long namba blong ol paenia, ol man blong givhan, ol elda, mo ol elda we oli stap goraon long ol kongregesen, we bambae yumi nidim blong lukaot long ogenaesesen ya we i stap gru i kam bigwan moa. Mo tu i nidim ol man blong wok fri long ol hedkwota mo ol Betel haos long olgeta ples long wol blong givhan long wok ya. ?Bambae bigfala namba blong ol man ya oli kam wea? I klia se i gat plante kakae i stap long garen. ?Be hu tede i rere mo i naf blong lukaot long ol man blong wok we yumi nidim blong karem kakae long garen?—Matyu 9:37, 38.
5. ?From we ogenaesesen blong God i stap gru kwik long plante ples, wanem i stap hapen?
5 Wan eksampel, i gat sam kongregesen we oli gat wan handred man blong talemaot Kingdom long olgeta wanwan be i gat wan elda wetem wan no tu man blong givhan nomo blong lukaot long kongregesen. Samtaem wan elda i mas lukaot long tu kongregesen. Long sam ples i gat bigfala nid blong ol Kristin we oli naf blong mekem Baebol stadi wetem ol man long haos blong olgeta. Taswe long ol ples olsem, oli mas mekem wan lis long ol nyuwan we oli wantem Baebol stadi, nao oli mas wet gogo i gat man blong stadi wetem olgeta. Long sam narafala ples, oli stanemap ol nyu kongregesen kwiktaem nomo, mekem se tri, fo, no faef kongregesen i mas yusum wan Haos Kingdom. Ating yu yu luk namba blong ol man i gru olsemia long ples blong yu tu.
6. ?From wanem i impoten we yumi luklukgud long laef blong yumi wan?
6 ?Samting ya i minim wanem? I min se long taem ya we yumi stap long hem, yumi evriwan i mas luklukgud long laef blong yumi blong skelem sipos yumi stap yusumgud taem blong yumi mo olting blong yumi blong givhan long ol nid ya. (Efesas 5:15-17) Aposol Pol i raet i go long ol Hibru Kristin long faswan handred yia i se: “Longtaem finis nao, yufala i harem ol tok we God i talem, i naf nao blong yufala i tij long hem. Be yufala i no save, nao i mas gat sam man yet blong tijim yufala long stampa blong ol tok ya. I olsem we yufala i gobak bakegen, we yufala i no save kakae strong kakae, yufala i stap dring melek nomo.” (Hibrus 5:12) Tok ya i soemaot se ol Kristin wanwan oli mas gru. Wan trabol i save kamaot, hemia we man i stap olsem wan pikinini long saed blong speret, i no stap gruap i kam wan Kristin bigman. Stret long poen ya, Pol i talem long yumi se: “I gud yufala nomo i traem luklukgud long laef blong yufala, yufala nomo i jajem yufala. Yufala i mas traem faenemaot we yufala i stap holem yet fasin blong bilif, no yufala i no moa holem.” (2 Korin 13:5) ?Olsem wanem, yu yu luklukgud long laef blong yu blong faenemaot sipos yu stap gru long saed blong speret i stat taem yu tekem baptaes? ?No yu yu stap olsem nomo? ?Be olsem wanem yumi save sipos yumi gru no yumi no gru?
“Ol Fasin Blong Pikinini”
7. ?Blong ol man oli luk we yumi gohed moa long saed blong speret, yumi mas mekem wanem?
7 Aposol Pol i talem se: “Bifo, taem we mi pikinini yet, mi stap tok olsem pikinini, mi gat save olsem pikinini, mo tingting blong mi i tingting blong pikinini nomo. Be biaen, taem we mi kam man, mi livim ol fasin blong pikinini.” ( 1 Korin 13:11) Long saed blong speret, fastaem yumi evriwan i olsem pikinini long tingting mo long fasin blong yumi. Be blong ol man oli save luk we yumi stap gohed moa, yumi mas livim “ol fasin blong pikinini,” olsem Pol i talem. ?Wanem sam long ol fasin ya?
8. ?Wanem wan fasin blong wan pikinini long saed blong speret, olsem tok blong Pol long Hibrus 5:13, 14 i soemaot?
8 Fastaem, yumi makem tok blong Pol long Hibrus 5:13, 14: “Nao olgeta we oli stap dring melek nomo, oli smosmol pikinini, oli no save kasem ol tok blong stret fasin. Be strong kakae i blong olgeta we oli kam bigman finis, we oli stap traehad longtaem finis, nao oli kam we oli naf blong jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud.” ?Yu yu “kasem ol tok blong stret fasin” finis? ?Yu yu gat inaf save long Tok blong God, Baebol, blong yu save “jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud”? Pol i talem se ol bigman long saed blong speret oli save mekem olsem from we oltaem oli stap kakae “strong kakae.” Taswe fasin blong wan man blong wantem tekem strong kakae blong speret i soemaot sipos hem i stap kam bigman long saed blong speret no hem i stap olsem wan pikinini yet.
9. ?Olsem wanem fasin blong yumi blong wantem kakae long saed blong speret i stap soemaot olsem wanem yumi stap gru?
9 ?Olsem wanem, yu yu hanggri long saed blong speret? ?Wanem tingting blong yu long ol kakae blong speret we Jeova i stap givim oltaem long ol buk we oli stanap long Baebol mo ol Kristin miting mo asembli? (Aesea 65:13) Yu yu glad tumas sipos ol nyufala buk oli kamaot long ol distrik asembli evri yia. ?Be taem yu go long haos, yu mekem wanem wetem olgeta? ?Yu mekem wanem taem yu kasem wan nyufala namba blong Wajtaoa no Wekap! magasin? ?Yu yu spenem taem blong ridim ol buk ya, no yu yu lukluk kwik long olgeta blong ridim ol bigfala poen nomo, nao yu putum olgeta long ples blong ol buk? Yumi save askem sam kwestin olsem long saed blong ol Kristin miting tu. ?Yu yu stap go oltaem long ol miting? ?Yu yu mekemrere ol haf blong miting mo ansa long miting? I luk olsem se sam man oli no stap kakae gud long saed blong speret, oli ridim ol save ya kwiktaem nomo, olsem we oli kakae hareap nomo. Man we i raetem Ol Sam i gat defren fasin, hem i se: “Hae God, mi mi laekem Loa blong yu tumas, mi stap tingting long hem i stat long moning, gogo kasem long sapa.” Mo tu King Deved i talem se: “Bambae mi talem tangkyu long yu long fes blong olgeta man blong yu, bambae mi presem yu long fes blong olgeta evriwan.” (Ol Sam 35:18; 119:97) I klia se fasin blong yumi blong tinghae long ol samting long saed blong speret hem i soemaot olsem wanem yumi stap gohed.
10. ?Efesas 4:14 i tokbaot wanem fasin blong pikinini long saed blong speret?
10 Pol i talem wan narafala fasin blong pikinini long saed blong speret taem hem i givim woning ya: “Bambae yumi no moa stap olsem pikinini. Ol tok blong ol man ya blong gyaman, we oli save wokem ol trik, mo oli save lidim ol man oli go krangke, bambae oli no save tantanem yumi. Bambae yumi no olsem kenu we solwora i save sakem i go olbaot, win i save tekem i go, no gat.” (Efesas 4:14) Ol papa mama oli savegud se ol pikinini oli stap askem plante kwestin. Hemia i gud from i mekem se oli stap lanem plante samting mo sloslou oli save kam bigman long tingting blong olgeta. Be trabol se plante samting i save pulum ae blong pikinini mo tanem tingting blong olgeta. Antap moa, oli no gat plante ekspiryens, taswe fasin blong olgeta blong wantem faenemaot evri samting i save lidim olgeta blong kasem trabol we i save spolem laef blong olgeta no narafala. Samting ya i tru tu long ol pikinini long saed blong speret.
11. (a) ?Pol i minim wanem taem i tokbaot “ol tok blong ol man ya blong gyaman” we i olsem “win”? (b) ?Wanem ‘ol win’ we yumi fesem tede?
11 ?Be Pol i minim wanem taem hem i talem se ol pikinini long saed blong speret “ol tok blong ol man ya blong gyaman” we i olsem “win” i save tantanem olgeta? Long ples ya, tok ya “win” i kamaot long wan Grik tok aʹne·mos, mo International Critical Commentary i talem se oli jusum tok ya from “i stret blong soemaot tingting we i olbaot, i stap jenis oltaem.” Narafala tok ya blong Pol, “oli save wokem ol trik” i soemaot poen ya tu. Tok ya “trik” long olfala lanwis i minim “daes” no “sakem daes” hemia i min se plelaki. Bigfala poen ya se oltaem i gat ol nyufala tingting mo plan oli stap fored long yumi mo maet i luk olsem se oli oraet nomo, oli save mekem yumi haremgud, mo oli no save spolem yumi. Pol i stap tokbaot ol samting we i joen wetem bilif blong yumi—olsem ol grup we oli traehad blong pulum ol skul oli joen tugeta, no ol grup blong halpem ol man no blong mekem politik, mo ol samting olsem. (Ridim 1 Jon 4:1.) Be tok ya blong Pol i stret tu long ol fasin blong wol we oli stap jenis oltaem—olsem ol stael, ol pleplei, kakae, ol samting blong mekem bodi i strong mo olkaen eksasaes, mo ol narafala samting olsem. Man we hem i pikinini long saed blong speret i save letem ol samting ya i tanem tingting blong hem from we hem i no gat ekspiryens mo i no save skelemgud. Olsem nao, ol samting ya i save blokem hem i no gohed long saed blong speret mo mekem ol wok we i impoten moa long Kristin man.—Matyu 6:22-25.
12. ?Olsem wanem ol pikinini oli defren long bigman long saed blong responsabiliti?
12 Narafala fasin blong ol pikinini se oltaem oli nidim man blong givhan long olgeta mo blong lukluk olgeta. Oli no luksave mo oli no tingbaot wok. Ol pikinini oli tingbaot laef olsem we hem i pleplei nomo. Olsem Pol i talem, oli ‘tok olsem pikinini, gat save olsem pikinini, mo tingting olsem pikinini.’ Oli no tingbaot wok, oli save se ol narafala bambae oli lukaot long olgeta. Sem samting i tru long pikinini long saed blong speret. Taem wan nyuwan i givim faswan tok long Baebol no i go fastaem long wok blong prij, papa no mama blong hem long saed blong speret i glad tumas blong givhan long hem. ?Wanem bambae i hapen sipos nyuwan ya i stap olsem we i dipen long help blong narafala mo i no save karem responsabiliti blong lukaot long hem wan? Samting ya i soemaot klia se hem i no stap mekem ol samting we hem i lanem i wok long laef blong hem.
13. ?From wanem yumi evriwan i mas lanem blong karem basket blong yumi wanwan?
13 Long saed ya, tingbaot advaes blong aposol Pol se: “Yufala i mas stap givgivhan long yufala long ol trabol blong yufala,” be hem i talem tu se “evri man i gat basket blong hem blong karem.” (Galesia 6:2, 5) Tru ya, i nidim taem mo fasin traehad blong man i lanem blong karem Kristin responsabiliti blong hem, mo maet hem i nidim blong livim sam samting from. Be yumi mekem wan bigfala mastik sipos yumi letem yumi blong joen long ol pleplei i bitim mak, olsem spel tumas, go long ol trep, olting blong laef, no sipos yumi wok tumas blong kasem mane, nao yumi kam olsem we yumi lukluk nomo ol samting long saed blong speret, yumi no mekem, mo yumi no wantem gru moa long wok blong mekem ol disaepol mo gohed blong kasem moa responsabiliti long saed blong speret. Disaepol Jemes i talem se: “I nogud yufala i stap gyaman nomo long yufala, we yufala i stap lesin long tok ya blong God, be yufala i no mekem. Yufala i mas mekem ol samting we tok ya i talem.”—Jemes 1:22; 1 Korin 16:13.
14. ?From wanem yumi no mas wantem stap olsem wan pikinini nomo long saed blong speret?
14 Yes, i isi blong luksave ol fasin we oli makemaot wan pikinini se hem i defren long wan bigman. Be impoten samting, olsem Pol i talem, se sloslou yumi mas livim ol fasin blong pikinini mo yumi mas gohed blong gruap long saed blong speret. (1 Korin 13:11; 14:20) Sipos no, bambae yumi stap olsem nomo long saed blong speret. ?Be olsem wanem wan man i save gru moa long saed blong speret? ?Mo olsem wanem hem i save stap gohed long fasin ya gogo hem i kam bigman?
?Wanem i Soemaot Se Yumi Stap Gohed Moa?
15. ?Wanem ol stampa poen long saed blong fasin blong gru?
15 ?Olsem wanem yumi luksave se wan samting i stap gru? The World Book Encyclopedia i talem se: “Wan man i stat laef olsem wan smosmol ‘sel.’a ‘Sel’ ya i kasem ol gudfala samting olsem kakae mo hem i tanem olgeta oli kam ol samting blong mekem man i gru. Taswe ‘sel’ ya i stap gru from ol samting we oli stap insaed long hem. Hem i save seraot long tu ‘sel,’ mo tufala i seraot bakegen gogo i gat plante ‘sel.’ Fasin ya blong bildim ol nyufala ‘sel’ mo blong seraot, hemia nao fasin blong gru.” Bigfala poen ya se fasin blong gru i kamaot from ol samting insaed long hem. Ol gudfala samting olsem kakae we hem i tekem, mo i tantanem, mo i yusum, i mekem se hem i gru. Samting ya i klia taem yumi luk wan bebi we i jes bon. Olsem yumi save finis, wan bebi i nidim spesel kakae, melek, we hem i fulap long gris mo protin,b hemia ol samting we hem i nidim blong gru. ?Wanem risal blong samting ya? Long fas yia blong laef blong bebi hem i gru moa mo hem i putum moa kilo i bitim ol narafala yia long laef blong hem.
16. ?Ol nyufala Baebol studen oli gru long wanem kaen fasin, mo from wanem?
16 Fasin blong bodi blong gru i sem mak long fasin blong man blong gru long saed blong speret gogo hem i kam bigman. Fastaem, hem i nidim kakae oltaem. Traem tingtingbak long taem we yu yu jes stat blong stadi long Baebol. Olsem plante man, ating yu no save plante samting long saed blong Tok blong God. Be evri wik yu mekemrere stadi blong yu mo yu mekem Baebol stadi, mo kwiktaem nomo yu kasem save long ol stampa tijing blong Baebol. !Tru ya, long taem ya yu yu gru kwik bitim mak, hemia from we oltaem yu tekem kakae long Tok blong God!
17. ?From wanem yumi nidim wan program blong tekem kakae long saed blong speret oltaem?
17 ?Be olsem wanem naoia? ?Yu gohed yet blong folem wan program blong kakae oltaem long saed blong speret? Yumi no mas ting se from we yumi baptaes finis yumi no moa nidim blong tekem kakae long saed blong speret, olsem stadi oltaem. Nating we Timote i wan bigman long saed blong speret, olsem wan Kristin elda, be Pol i talem long hem se: “Yu mas stap mekem ol wok ya. Yu mas putum tingting blong yu i stap strong blong mekem olgeta samting ya, blong bambae olgeta man oli save luk we yu stap gohed moa.” (1 Timote 4:15) !Samting ya i tru moa long yumi wanwan! Sipos yu yu wantem we ol man oli save luk we yu stap gohed long saed blong speret, i impoten we yu mekem olsemia.
18. ?Olsem wanem ol man oli save luk we wan man i gohed moa long saed blong speret?
18 Blong mekem se ol man oli save luk we yumi stap gohed moa, i no min se yumi traehad blong mekem flas wetem save blong yumi no pulum ol man blong lukluk yumi oltaem. Jisas i talem se: “Yufala i olsem laet long ol man long wol. Taem ol man oli wokem velej blong olgeta antap long wan hil, oli no save haedem velej ya.” Mo, “taem man i tok, hem i stap talemaot ol samting we tingting blong hem i fulap long hem.” (Matyu 5:14; 12:34) Taem hat mo tingting blong yumi i fulap long ol gudfala samting long Tok blong God, bambae yumi soemaot samting ya long ol tok mo ol fasin blong yumi.
19. ?Yumi mas gat strong tingting blong mekem wanem blong gohed long saed blong speret? ?Mo wanem bambae i kamaot from?
19 Olsem nao, kwestin i stap se: ?Yu yu stap stadi long Baebol oltaem mo go long ol Kristin miting blong tekem kakae long saed blong speret we i save pusum yu blong gohed moa? Yumi no mas tekem fasin blong harem mo lukluk ol samting long saed blong speret nomo. Yu mas folem ol rod we oli blong halpem yu blong yusum fulwan ol kakae long speret we Jeova i stap givim long yumi. Sipos yu wan man we ‘yu glad blong folem loa blong Jeova, mo yu stap ridim ol loa ya oltaem, yu stap tingting long hem long dei mo long naet,’ bambae tok ya i kamaot tru long yu tu, se: “Olgeta ya oli olsem ol tri we oli gru long saed blong wora we i stap ron. Ol tri ya oli stap karem frut long stret taem blong olgeta, mo lif blong olgeta i no save drae. Mo long sem fasin, ol man ya tu oli stap win long evri samting we oli stap mekem.” (Ol Sam 1:2, 3) ?Be yu yu save mekem wanem blong stap gohed long fasin we yu gru moa long saed blong speret? Bambae yumi tokbaot samting ya long nekis haf long magasin ya.
[Ol futnot]
a Ol smosmol samting long bodi we man i no save luk wetem prapa ae blong hem, oli olsem ol brik we oli bildim olgeta haf blong bodi.
b Gudfala samting we i stap long plante kaen kakae, hem i impoten blong mekem bodi i strong.
?Yu Yu Save Ansa?
◻ ?From wanem i stret we naoia yumi jekemap olsem wanem yumi stap gohed long saed blong speret?
◻ ?Olsem wanem fasin blong gru long saed blong speret i joen wetem fasin blong wantem kakae long saed blong speret?
◻ ?Wanem mining blong “ol tok blong ol man ya blong gyaman” we i olsem “win”?
◻ ?From wanem yumi evriwan i mas karem basket blong yumi wanwan?
◻ ?Olsem wanem yumi kasem mak we yumi stap gohed moa long saed blong speret?
[Tok Blong Pija Long Pej 10]
?Yu yu spenem taem blong ridim ol buk we oli stanap long Baebol?