Wan Kwestin

?I waes blong wan Kristin i go luk wan dokta long saed blong sik long tingting?

Ol ripot we oli kamaot long sam kantri, oli soemaot se namba blong ol man we oli harem nogud long filing blong olgeta mo oli sik long tingting, i kam antap bigwan long ol “lasdei” ya. (2 Timote 3:1) Ol Kristin oli rili sore taem ol brata mo sista blong olgeta oli kasem problem olsem, be oli luksave se i stap long wanwan man blong mekem disisen sipos bambae oli go luk wan dokta blong traem stretem sik blong olgeta, no no gat, mo tu wanem meresin we bambae oli tekem blong traem winim sik ya.a “Evri man i gat basket blong hem blong karem.” (Galesia 6:5) Samfala oli harem nogud tumas from sam sik long saed blong tingting mo filing (olsem: schizophrenia, ol fasin blong man oli stap jenis kwiktaem, tingting i foldaon bitim mak, sik ya we man i no save kontrolem ol tingting mo fasin blong hem, man i spolem bodi blong hem, mo sam narafala strongfala sik bakegen). Be oli faenem se oli kamgud lelebet afta we oli luk wan dokta we i stret long sik blong olgeta.

Long samfala ples, i kam olsem fasin blong naoia blong go luk ol dokta from sik long tingting. Plante taem, ol man ya oli no gat wan bigfala problem long tingting, be oli stap faenem i hadwok blong winim wan trabol long laef blong olgeta. Baebol i givim beswan help blong winim ol strong problem long laef blong yumi. (Ol Sam 119:28, 143) Tru long Baebol, Jeova i givim waes, paoa blong tingting, mo trufala save​—ol samting ya oli naf blong mekem yumi strong long tingting mo long ol filing blong yumi. (Proveb 2:​1-​11; Hibrus 13:6) Samtaem ol man blong God we oli strong long bilif, oli talem sam narakaen toktok from we filing blong olgeta i trabol tumas. (Job 6:​2, 3) Jemes 5:​13-​16 i leftemap tingting blong ol man olsem blong oli go luk ol elda, blong oli halpem mo givim advaes long olgeta. Maet wan Kristin i sik long saed blong speret. Maet hem i harem nogud from i gat wan samting i bin kamaot we hem i no save jenisim, no maet tingting blong hem i hevi tumas. Maet hem i harem se wan man i mekem i no stret long hem. (Eklesiastis 7:7; Aesea 32:2; 2 Korin 12:​7-​10) Wan man olsem i save faenem se ol elda oli naf blong givhan long hem. Ol elda bambae oli ‘kafsaedem oel i go long hem’​—samting ya i minim se, long waes fasin, oli givim ol gudfala advaes we i kamaot long Baebol​—mo oli save “prea long hem” tu. ?Wanem samting i save kamaot from? “Prea blong man we i bilif bambae i sevem sikman ya. Masta blong yumi bambae i mekem bodi blong hem i strong bakegen [tingting i no moa foldaon bitim mak, mo hem i no moa harem se God i lego hem].”

Be, ?olsem wanem sipos tingting blong wan man i gohed blong trabol no fasfas, nating se ol man blong lukaot long sipsip long saed blong speret oli givhangud long hem? Samfala we oli gat problem ya, oli jusum blong pas long wan dokta blong jekemgud bodi blong olgeta. (Skelem wetem Proveb 14:30; 16:24; 1 Korin 12:26.) Maet wan sik long saed blong bodi i stampa blong trabol we oli gat long filing mo tingting blong olgeta. Samfala we oli winim sik long saed blong bodi, oli faenem se samting ya i givhan bigwan long filing blong olgeta.b Sipos dokta i no faenem wan sik long bodi, maet hem i talem se, sipos sikman ya i agri, i gud blong go luk wan spesel dokta we i wok long saed blong tingting. ?Bambae sikman ya i mekem wanem? Olsem yumi talem finis, hemia wan disisen we olgeta man wanwan oli mas mekem. Ol narafala oli no mas tok agens no jajem olgeta from.​—Rom 14:4.

Nating se i olsem, yumi mas yusum waes fasin mo lukaotgud se yumi no fogetem ol rul blong Baebol. (Proveb 3:​21; Eklesiastis 12:13) Sipos wan man i sik long bodi, i gat plante defren rod we hem i save jusum blong traem winim sik ya. I gat ol meresin we dokta i givim mo plante narafala rod bakegen olsem: naturopathy, acupuncture mo homeopathy.c Mo tu, i gat plante defren kaen dokta long saed blong tingting. I gat olgeta we oli skelem ol tingting blong sikman, oli faenemaot evri samting long saed blong laef blong sikman ya blong traem luksave risen blong ol narakaen fasin blong hem no filing we i trabol. Sam narafala dokta we oli stadi long fasin blong man, maet oli traem halpem hemia we i sik blong lanem blong folem ol nyufala fasin. Mo i gat samfala dokta we oli bilif se bighaf blong ol sik long tingting, oli save kamgud nomo sipos man i tekem drag olsem meresin.d I gat sam narafala bakegen we oli talem se man i mas folem spesel plan long saed blong kakae mo hem i mas tekem ol defren kaen vaetamin.

Ol sikman mo famle blong olgeta, oli mas lukaotgud taem oli stap jusum ol rod ya. (Proveb 14:15) Tija Paul McHugh, bos blong Dipatmen blong Saekaetri mo Bihavyoral Sayens long John Hopkins Yunivesiti Skul blong Meresin, i talem se wok ya blong ol dokta blong winim sik long tingting, “hem i wan wok we man i no gat plante save yet long hem. I no gat plante pruf se ol meresin blong winim sik ya oli gud, mo wok ya i joen wetem ol impoten mo bigfala samting long laef​—hemia tingting mo fasin blong man.” Samting ya i openem rod blong sam dokta oli yusum ol narakaen meresin mo oli trikim man tu, mo i save mekem se samfala man oli folem sam rod blong traem winim sik blong olgeta we oli mekem moa trabol long olgeta, i no mekem olgeta oli kamgud bakegen.

Yumi no mas fogetem tu se, nating we ol dokta long saed blong tingting mo bodi oli go long haeskul mo kasem stefeket, plante narafala we oli no bin stadi mo we wan man i no stap tijim olgeta, oli stap givim advaes mo ol defren kaen meresin long ol sikman. Samfala oli bin westem bigfala mane blong go luk ol man ya we oli no gat stret save long wok ya.

Be, i gat sam samting we yumi mas tingbaot tu, taem yumi go luk wan dokta long saed blong tingting, nating se dokta ya i kasem stefeket mo i gat gudfala save finis. Taem yumi jusum wan dokta blong halpem yumi no blong katem yumi, yumi mas meksua se dokta ya i respektem ol tingting blong yumi we oli stanap long Baebol. Long sem fasin, hem i wan denja sipos yumi go luk wan dokta blong tingting, we i no respektem ol tingting mo stret fasin we yumi folem from bilif blong yumi. Plante Kristin oli stap traehad bigwan blong gat ‘sem tingting nomo olsem Jisas Kraes,’ nating se oli gat sam problem long tingting mo filing blong olgeta. (Rom 15:5) I stret nomo we ol Kristin ya oli tingtinggud long saed blong eniman we maet i save jenisim tingting no fasin blong olgeta. Sam dokta oli tingbaot ol rul blong Baebol olsem se oli no impoten mo se oli save spolem tingting blong man. Sam long olgeta ya, maet oli agri long sam fasin we Baebol i agensem, mo maet oli talem long ol sikman blong mekem ol fasin ya, olsem fasin blong man i slip wetem narafala man mo fasin blong no stap tru long hasban no waef insaed long mared.

Ol tingting ya oli haf blong samting we aposol Pol i bin tokbaot se, “ol krangke toktok ya we oli talem se i fasin blong man i kam waes, be oli gyaman nomo.” (1 Timote 6:​20) Olgeta oli go agensem trutok long saed blong Kraes, mo oli joen long ol ‘rabis tok we i folem waes blong man mo i gyaman nomo’ mo we i blong wol ya. (Kolosi 2:8) Advaes blong Baebol i klia se: “I no gat wan waes, no wan fasin luksave, no wan advaes we i save winim Jeova.” (Proveb 21:30) Ol dokta long saed blong tingting, we oli stap talem se “samting we i gud i nogud, mo samting we i nogud hem i gud,” oli olsem ‘ol fren we oli no stret.’ Olgeta ya oli no givhan blong mekem tingting we i trabol i kamgud bakegen, be oli ‘spolem ol gudfala fasin.’​—Aesea 5:​20; 1 Korin 15:⁠33.

Taswe, wan Kristin we i harem se hem i nidim blong go luk wan dokta long saed blong tingting, i mas jekem fastaem sipos dokta ya i savegud wok blong hem, sipos i gat gudfala tingting long saed blong ol stret fasin, wanem tingting blong plante man long saed blong dokta ya, mo wanem samting i save kamaot taem man i folem rod we hem i talem long olgeta. Sipos wan Kristin we i harem nogud i no save mekem samting ya hem wan, ating wan narafala Kristin fren no famle we hem i naf, i save halpem hem. Wan Kristin we i no sua se i waes blong folem rod we dokta i talem, i save faenem se ol elda blong kongregesen oli save halpem hem sipos hem i storeyan wetem olgeta. Be, laswan disisen i stap long hem nomo (no papa mama blong hem, no disisen blong hasban mo waef tugeta).e

Tede, sayens i save mekem plante samting i bitim bifo blong winim ol sik we man i kasem. Be, nating se i olsem, i gat plante sik​—long saed blong bodi mo tingting​—we i no gat rod blong winim yet, mo yumi mas harem nogud long sik ya gogo kasem nyufala wol nomo. (Jemes 5:​11) Long semtaem, ‘slef we i stret mo waes,’ ol elda, mo ol narafala long kongregesen, oli soemaot sore mo oli givhan long ol sikman. Mo Jeova hem wan i stap mekem olgeta oli strong moa blong oli stanap strong gogo kasem nambawan taem we bambae ol sik oli finis olgeta.​—Matyu 24:45; Ol Sam 41:​1-3; Aesea 33:⁠24.

[Ol futnot]