Stampa Blong Lafet Blong Krismas

LONG laef blong plante milyan man blong wol, Krismas i wan taem blong yia we oli glad bigwan. Hem i wan taem blong kakaegud, blong folem ol kastom we oli bin stap longtaem finis i kam, mo blong ol famle oli joen wanples. Mo tu, Krismas i wan taem we ol man oli wantem sanem kad mo presen i go long ol fren mo famle blong olgeta.

Be, 150 yia bifo, Krismas i wan holidei we i defren olgeta long hemia blong tede. Wan tija blong histri, Stephen Nissenbaum, i raetem long buk blong hem, The Battle for Christmas, se: “Krismas . . . i wan taem we ol man oli dring tumas alkol mo oli lego ol stret rul we oli stap folem oltaem, blong mekem wan ‘bigfala lafet’ we oli bitim mak long ol fasin blong olgeta. Hem i wan lafet blong haremgud, long manis Desemba.”

Maet olgeta we oli tinghae long Krismas oli no glad tumas blong ridim tok blong man ya. ?From wanem hem i tok nogud long saed blong holidei ya we ol man oli talem se i blong tingbaot taem we Pikinini blong God i bon? Ating bambae yu yu sapraes long ansa blong kwestin ya.

Nogud Stampa

Stat long taem we oli putumap holidei blong Krismas afta long yia 300, i gat plante rao oli kamaot from. Eksampel, ol man oli rao long saed blong stret dei we Jisas i bon long hem. From we Baebol i no talem stret dei no manis we Kraes i bon, ol man oli talem plante defdefren dei. Samtaem afta long yia 200, wan grup blong ol waesman blong jyos long Ijip oli talem se stret dei hemia Mei 20, be sam narafala oli laekem moa blong putum holidei ya long Maj 28, Epril 2, no Epril 19. !Oli gohed blong jusum ol defren dei gogo, taem yia 1700 i kamtru, oli bin joenem evri manis blong yia wetem dei we Jisas i bon! Taswe, ?wanem i mekem se, long en blong bisnes ya, oli jusum Desemba 25?

Bighaf blong ol man we oli stadi long saed ya, oli agri se Katolik Jyos nao i jusum Desemba 25 olsem dei we Jisas i bon long hem. ?From wanem oli jusum dei ya? Buk ya, The New Encyclopædia Britannica, i talem se: “Ating, hemia from we ol faswan Kristin oli wantem se dei ya i laenap wetem lafet blong ol hiten man Rom, we i makem ‘betde blong bigfala san we i strong tumas.’ ” Be ol hiten man oli bin mekem i nogud tumas long ol Kristin blong bitim tu handred mo fefte yia. Taswe, ?from wanem ol Kristin oli tanraon mo folem fasin blong ol hiten man ya bakegen?

Kruked Fasin i Kamaot

Long faswan handred yia, aposol Pol i givim woning long Timote se, “ol man nogud, mo ol man blong gyaman” bambae oli kam insaed long Kristin kongregesena mo lidim plante man oli go krangke. (2 Timote 3:​13) Bigfala apostasib ya i stat afta we olgeta aposol oli ded. (Ol Wok 20:29, 30) Biaen long yia tri handred, afta we man ya Constantine i kam wan Kristin, fulap hiten man oli joen long Kristin skul mo folem ol fasin blong hem. ?Wanem i kamaot from? Buk ya Early Christianity and Paganism i talem se: “Smol grup blong ol trufala man blong bilif oli lus long medel blong bigfala grup ya blong ol hiten man we oli talem se oli Kristin.”

!Ol tok blong Pol oli kamtru fulwan! I olsem se kruked fasin blong ol hiten man i winim trufala Kristin skul. Samting ya i kam klia moa long ol lafet we oli mekem long ol holidei.

I gat wan lafet nomo we ol Kristin oli kasem oda blong mekem, hemia Lafet blong Lodsapa. (1 Korin 11:23-​26) From we ol man Rom oli joenem wosip blong ol aedol wetem ol lafet blong olgeta, ol faswan Kristin oli no joen long ol lafet ya. Taswe, afta long yia 200, ol hiten man oli tok agensem ol Kristin, oli se: “Yufala i no kam luk ol so we mifala i mekem blong soemaot ol naesfala wok blong mifala. Yufala i no intres nating long ol pleplei we mifala i mekem long fored blong plante man. Yufala i sakemaot ol bigfala lafet, mo yufala i agensem ol tabu kompetisin.” Ol hiten man oli tok flas from we oli defren long ol Kristin, oli se: “Mifala i wosipim ol god blong mifala wetem glad, lafet, singsing, mo pleplei.”

Samwe long yia 350, ol hiten man oli no moa tok agensem ol Kristin. ?From wanem? From we plante gyaman Kristin oli stap kam joen long trufala Kristin skul, nao ol gyaman bilif oli stat kam antap. Samting ya i mekem se ol Kristin oli stat folem plante kastom blong ol man Rom. Buk ya The Paganism in Our Christianity i tokbaot samting ya, i se: “Wan strong rul blong ol Kristin, hemia se oli mas kam bos blong ol lafet we ol hiten man oli folem long kastom blong olgeta, mo oli mas putum wan mining long ol lafet ya we i laenap wetem Kristin skul.” Saye, bigfala apostasi i stat spolem Kristin skul. Taem ol man we oli talem se oli Kristin oli stat joen long ol hiten lafet ya, ol narafala man tu oli stat agri long olgeta. I no longtaem, namba blong ol lafet we ol Kristin oli mekem evri yia, i sem mak long namba blong ol lafet we ol hiten man oli stap mekem. Taswe, yumi no sapraes we Krismas nao i wan long ol lafet ya we oli ting se i impoten.

Wan Holidei Blong Fulwol

Taem Kristin skul ya i kasem plante moa ples long Yurop, lafet blong Krismas tu i go wetem. Katolik Jyos i agri se i gud blong gohed blong mekem lafet ya we i wan gladtaem, blong ona long dei we Jisas i bon long hem. From samting ya, long 567 K.T.,c Kaonsel blong jyos we i stap long taon ya Toa, “i talemaot se, ol 12 dei stat long Krismas go kasem Janewari 6 [we oli kolem Epifani] oli tabu, mo hemia wan spesel taem blong mekem lafet.”​—The Catholic Encyclopedia for School and Home.

I no longtaem biaen, oli joenem plante fasin blong ol lafet blong karem kakae long garen long not Yurop, wetem Krismas. Long spesel dei ya, ol man blong mekem lafet oli kakae bitim mak mo oli drong, we oli no tingbaot God nating. Be, jyos i no tok agensem ol rabis fasin ya, hem i agri nomo long lafet ya. (Skelem wetem Rom 13:13; 1 Pita 4:3.) Long 601 K.T., Pop Gregory 1 i raetem leta i go long Mellitus, wan misinari blong Katolik long Engglan, blong talem se hem i “no mas putum tabu long olfala lafet ya blong ol hiten man, be traem faenem wan rod blong joenem lafet ya wetem wosip blong Jyos. Blong mekem olsemia, i nidim nomo blong karemaot olfala risen blong hiten lafet ya, mo givim wan risen we i laenap wetem Kristin bilif.” Hemia nao toktok blong Arthur Weigall, we bifo hem i wok long gavman blong Ijip, olsem bigfala man blong stadi long ol fasin mo ol samting blong bifo.

Long Medel Ejes, sam man we oli wantem stretem sam problem long laef blong ol man, oli tok agensem fasin ya blong kakae mo dring bitim mak. Oli sanemaot plante leta blong tok agensem “ol lafet blong Krismas we oli bitim mak.” Woman tija ya, Penne Restad, i raetem long buk blong hem, Christmas in America​—A History, i se: “Samfala lida blong jyos oli talem se, from we olgeta man oli sinman, oli nidim wan spesel taem we oli save lego olgeta rul mo bitim mak long ol fasin blong olgeta. Wan samting nomo, hemia se Kristin skul i mas bos long ol lafet ya.” Samting ya i mekem tingting blong ol man i fasfas moa long saed blong Krismas. Be, oli no jenisim wan samting, from we ol hiten kastom oli fasgud finis wetem Krismas, mekem se bighaf blong ol man oli no moa wantem lego olgeta. Man blong raetem ol buk, Tristram Coffin, i tokbaot samting ya, i se: “Bighaf blong ol man [oli gohed nomo blong] mekem samting we oli bin mekem longtaem finis i kam. Oli no wantem save long ol rao blong ol man we oli agensem lafet ya.”

Taem ol man Yurop oli faenem Amerika fastaem, Krismas i wan holidei we plante man blong wol oli stap folem finis. Nating se i olsem, ol man long not Amerika oli no agri wetem lafet ya. Wan grup blong ol Protestan we oli wantem stretem plante samting long jyos, oli luksave se Krismas i wan hiten lafet, nao long ol yia 1659 kasem 1681, oli putum tabu long hem long Masasuset.

Be, afta we oli karemaot tabu ya, lafet blong Krismas i kam antap bigwan long not Amerika, mo samting ya i tru moa long ol ples long saot blong kantri ya. Taem yumi tingtingbak long mining blong lafet ya, yumi no sapraes se ol man oli wantem blong gat gudtaem i bitim we oli givim ona long Pikinini blong God. Wan kastom blong Krismas we i mekem plante trabol i kamaot, hemia fasin blong sam stronghed grup blong yangfala we oli dring tumas alkol. Oli go long haos blong ol rijman mo askem kakae mo dring long olgeta. Sipos man blong haos i no wantem givim samting we oli askem, oli tok nogud long hem mo talem se wan trabol bambae i kasem hem. Mo samtaem, oli spolem ol samting long haos blong man ya tu.

Tija Nissenbaum i talem se, problem ya i kam nogud moa long ol yia biaen long 1820. mekem se “stronghed fasin long taem blong Krismas” i kam “wan bigfala denja long ol man.” Long ol bigfala taon olsem Nyu Yok mo Filadelfia, ol rijman we oli gat ol bigbigfala plantesin oli stat pem ol man blong gad long graon blong olgeta. Sam man oli talem se, faswan taem we Nyu Yok Siti i stanemap wan Polis fos, hemia long lafet blong Krismas long en blong yia 1827 mo stat blong yia 1828. !Long taem ya, i gat wan bigfala faet i kamaot long taon ya!

Jenisim Sam Samting Long Saed Blong Krismas

Biaen long yia 1800, plante bigfala jenis oli kamaot long laef blong ol man. Oli save wokbaot i go kwiktaem long ol narafala kantri, oli save sanem kakae mo ol narafala samting oli go kwik long ol narafala ples, mo tu, nyus i stap kasem ol ples kwiktaem nomo. Hemia from ol rod, tren mo ol narafala samting we man i wokem. Ol faktri oli kam antap bigwan mekem se i nidim plante moa man blong wok, mo oli wokem plante nyufala samting kwiktaem nomo. Be ol bigfala jenis ya oli mekem sam nyufala problem oli kamaot bitwin long ol man, mo oli strong blong stretem. From samting ya, lafet blong Krismas i jenis tu.

Longtaem finis i kam, ol man oli tekem jans long ol holidei blong joen wanples wetem famle blong olgeta, mo oli mekem sem mak long holidei blong Krismas tu. Ale, olgeta we oli sapotem Krismas oli skelem bakegen ol olfala kastom blong Krismas, nao oli jenisim lafet ya blong i no moa wan taem blong mekem ol wael fasin we oli bitim mak, be i kam wan holidei we famle i joen wanples.

Yes, kolosap long yia 1900, ol man Amerika oli stat tingbaot Krismas olsem wan meresin blong stretem ol problem long laef blong olgeta. Tija Restad i talem se: “Long olgeta holidei, Krismas nao i nambawan blong karem jyos mo fasin blong wosip long God i kam insaed long famle, mo blong stretem ol fasin we oli bitim mak mo ol slak fasin blong wol ya.” Hem i go moa i se: “Fasin blong givim presen, mekem i gud long narafala, talem ol gudfala tok long ol narafala blong wisim olgeta wan gudfala holidei, flasemgud wan grin tri long haos, mo long ol yia biaen, long Sande Skul tu, olgeta samting ya oli joenem ol papa, mama, mo pikinini wanples, mo oli joenem ol famle long ol narafala man raonabaot, mo long jyos tu.”

Plante man tede tu oli joen wanples blong mekem lafet blong Krismas, jes blong soemaot se oli laeklaekem olgeta mo blong joengud wetem famle blong olgeta. Be, yumi no mas fogetem wan narafala risen, hemia long saed blong speret. Plante milyan man oli mekem lafet blong Krismas blong ona long dei we Jisas i bon long hem. Maet oli go long ol spesel sevis blong jyos, oli wokem ol smosmol haos mo ol gyaman man blong soemaot ol samting we i bin kamaot taem Jisas i bon, no maet oli mekem sam prea blong talem tangkyu long Jisas. Be, ?wanem tingting blong God long saed ya? ?Yu ting se hem i agri long ol samting ya? Tingbaot wanem we Baebol i talem.

“Laekem Tumas Trutok Mo Pis”

Taem Jisas i stap long wol, hem i talem long ol man blong hem se: “God, hem i speret, mo olgeta we oli stap mekem wosip long hem, oli mas wosip long speret mo long trutok.” (Jon 4:​24, NW) Jisas i folem ol tok ya long laef blong hem. Hem i tok tru oltaem. Hem i folemgud eksampel blong Papa blong hem, ‘Jeova we i God blong trutok.’​—Ol Sam 31:5; Jon 14:9.

Long Baebol, Jeova i soemaot klia se hem i no laekem enikaen fasin blong gyaman. (Ol Sam 5:6) From samting ya, ?yu no ting se i narakaen we plante kastom blong Krismas oli joen wetem ol gyaman tingting? Tingbaot kastom store ya long saed blong Santa Klos. ?Yu yu traem finis blong eksplenem long pikinini blong yu from wanem Santa Klos i laekem blong kamtru long wan hol long ruf olsem plante man oli stap talem, i bitim we hem i jes pastru long doa? ?Mo olsem wanem Santa Klos i save go long plante milyan haos long wan naet nomo? ?Olsem wanem long ol dia blong Santa Klos we oli save flae? Taem pikinini i faenemaot se papa mama blong hem oli bin gyaman long hem se Santa Klos i wan trufala man, ?yu ting se bambae hem i trastem tufala biaen?

Buk ya The Catholic Encyclopedia i talem klia se: “Sloslou, ol man oli joenem ol hiten kastom . . . wetem Krismas.” Ale, ?from wanem Katolik Jyos mo ol narafala jyos blong Krisendomd oli gohed blong folem wan holidei olsemia, we stampa blong ol kastom blong hem i no Kristin? Hemia i soemaot klia se oli agri nomo wetem ol hiten tijing.

Taem Jisas i stap long wol ya, hem i no pulum ol man blong wosipim hem. No gat. Hem i talem se: ‘Bambae yu mekem wosip long Jeova we i God blong yu. Bambae yu mekem ol wok blong hem nomo.’ (Matyu 4:​10) Long sem fasin, afta we Jisas i go antap long heven, wan enjel i talem long aposol Jon se hem i mas ‘wosipim God nomo.’ Tok ya i soemaot se i no gat wan samting i jenis long saed blong wosip blong God. (Revelesen 19:10) Samting ya i pulum yumi blong tingbaot kwestin ya se, ?Jisas i save agri long fasin blong ol man we oli ona long hem long Krismas, i bitim we oli ona long Papa blong hem?

I klia se, ol samting ya we yumi jes tokbaot oli no sapotem lafet blong Krismas we plante man oli mekem tede. Lafet ya i jes wan holidei we ol man nomo oli mekemap, mo i gat plante pruf blong soemaot se stampa blong hem i nogud. Taswe, plante milyan Kristin we oli wantem holem wan tingting we i no jajem olgeta, oli no joen long lafet blong Krismas. Eksampel: Wan yangfala we nem blong hem Ryan, i tokbaot Krismas se: “Ol man oli glad bitim mak long samfala dei blong yia nomo, taem famle blong olgeta i kam wanples mo olgeta evriwan oli hapi. Be, ?wanem samting nao i rili spesel long saed ya? !Papa mama blong mi oli givim presen long mi oltaem nomo long yia!” Wan narafala yangfala we i gat 12 yia, i talem se: “Mi no harem se mi mestem wan samting. Oltaem long yia mi kasem ol presen, i no long wan spesel dei nomo we ol man oli harem se oli mas pem presen blong narafala.”

Profet Sekaraea i talem long ol man Isrel long taem blong hem, blong “laekem tumas trutok mo pis.” (Sekaraea 8:​19) Sipos yumi olsem Sekaraea mo ol narafala man blong God bifo we oli ‘laekem trutok,’ i stret nomo we yumi no joen long ol gyaman lafet blong skul we oli no ona long ‘trufala God ya we i laef,’ Jeova.​—1 Tesalonaeka 1:9.

[Ol futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 7]

“Mi no harem se mi mestem wan samting. Oltaem long yia mi kasem ol presen”