?Wol i Mas Kasem En Blong Hem?

OL YIA 1900 kolosap oli finis nao, mo ol yia 2000 oli stap kam. From samting ya, plante moa man we bifo oli no tingbaot ol profet tok blong talemaot trabol, naoia oli stat tingbaot se maet i gat wan bigfala trabol i kamaot blong spolem wol long fyuja.

Maet yu luk plante nyuspepa, magasin mo buk we oli tokbaot samting ya. Be, yumi mas wet blong save wanem bambae i hapen long ol faswan yia biaen long yia 2000. Samfala oli talem se blong kasem yia 2000 i no wan bigfala samting. I olsem we yumi kasem wan moa yia i bitim laswan yia (no wan moa menet nomo blong aot long yia 2000 i go kasem 2001). Samting we ol man oli intres moa long hem, hemia wanem we i stap long fyuja blong wol blong yumi.

Wan profet tok we yumi harem plante taem, hemia se samtaem naoia no long fyuja, Wol ya bambae i kasem wan bigfala trabol we i finisim hem olgeta. Tingbaot sam long ol tok ya blong talemaot trabol.

Man ya John Leslie, we i gat gudsave long ol waes blong wol, i raetem wan buk we nem blong hem The End of the World​—The Science and Ethics of Human Extinction, we oli prentem fastaem long 1996. Long buk ya, hem i tokbaot tri rod we long tingting blong hem, maet laef blong man long wol bambae i finis olgeta. Fastaem, hem i askem se: “?Wan nyuklia faet i save spolem olgeta man long wol?” Hem i gohed se: “Ating, wan samting we i save hapen . . . se bambae ol man oli ded evriwan from ol trabol we oli kamaot long posen win olsem kansa, bodi i no moa strong naf blong blokem sik, plante pikinini oli bon we sam haf blong bodi blong olgeta i nogud. Mo tu, maet plante smosmol samting we oli impoten tumas long win, wol, mo wora oli lus olgeta.” Namba tri rod we Masta Leslie i talem se maet i hapen, hemia se wan kometa no wan bigfala sta i save kilim wol: “I gat samwe long tu taosen komet mo bigfala sta we oli folem prapa rod blong olgeta i pas kolosap long wol ya, mo maet samtaem bambae oli save aksiden wetem Wol. Ol sta ya oli bigfala olsem wan kilomita go kasem ten kilomita. Mo tu, i gat wan smol namba blong sta (we yumi no save talem stret se oli hamas) we oli bigwan moa, mo plante moa sta bakegen we oli smosmol.”

Wan Pija Blong “Dei Blong Jajmen”

Tingbaot wan narafala man blong sayens, Paul Davies we i wan tija long Yunivesiti blong Adelaid, Ostrelya. Nyuspepa ya Washington Times i tokbaot hem olsem “beswan man blong raet long saed blong sayens long ful wol.” Long 1994, hem i raetem The Last Three Minutes. Ol man oli tokbaot buk ya olsem “stampa blong olgeta buk we oli talemaot Dei blong Jajmen.” Faswan japta blong buk ya hemia “Dei blong Jajmen.” Hem i tokbaot wanem i save hapen sipos wan komet i aksiden wetem Wol. Ridim sam haf blong buk ya we i mekem ol man oli fraet, se:

“Wol i seksek olsem we i gat ten taosen etkwek. From samting ya, i olsem se wan strostrong win i kamaot mo i blu long ful wol ya, hem i kafsaedem olgeta samting, mo i spolem evri samting long rod blong hem. Taem komet ya i foldaon, hem i pusum graon mo ston we i stap aninit long hem, mekem se plante bigbigfala hil oli kamaot olbaot, we oli go plante kilomita antap. Bigfala hol we komet ya i mekem, i pusumaot olgeta ston mo graon we oli stap dip insaed long graon, nao oli kamkamaot mo oli kavremap ol ples longwe olsem 150 kilomita. . . . Smok mo das we i kamaot long komet ya i kavremap ol ples, nao hem i blokem laet blong san long ful wol. Naoia, wan bilyan sta we oli saenaot bigwan oli tekem ples blong laet blong san, mo oli hot tumas mekem se oli bonem graon. Long semtaem, ol doti blong

komet ya mo das we hem i bin sakem i go antap olgeta, oli folfoldaon i kambak bakegen long wol.”

Tija Davies i joenem narakaen store ya i go wetem tok we i talemaot se bambae komet ya Swift-Tuttle i kilim wol. Hem i gohed se nating sipos samting ya i no hapen kwiktaem long fyuja, be long tingting blong hem “i no longtaem Swift-Tuttle, no wan samting olsemia, i mas aksiden wetem Wol.” Hem i kasem tingting olsemia from sam stadi oli soemaot se 10,000 ston no sta we oli bigwan olsem 500 mita no moa, oli stap pas kolosap long Wol oltaem.

?Yu yu bilivim se samting ya we i mekem man i fraet i tru? Plante man oli gat tingting olsem. Be oli sakemaot wari ya mo oli traem mekem olgeta oli haremgud se, wan samting olsem bambae i no save hapen long taem blong olgeta. Be, ?from wanem Wol i mas lus​—nomata sipos samting ya i hapen i no longtaem no long plante taosen yia we i kam? Tru tumas, wol i no gat fol from ol trabol we oli stap kasem ol man mo anamol we oli stap long hem. Be, man hem wan i gat fol from bighaf blong ol problem we oli kamaot long ol yia 1900. Yes, man hem wan i naf blong “spolem wol” fulwan.​—Revelesen 11:18.

Fasin We Man i No Lukaotgud Long Wol i Jenis

?Olsem wanem long tingting ya se maet ol man nomo bambae oli spolem wol fulwan from fasin blong no lukaotgud long hem mo fasin griri? I klia se ol man oli spolemgud finis sam ples blong wol, oli stap katemdaon ol tri, oli sakem doti long win, mo oli spolem ol wora we bot i pas long olgeta. Samwe long 25 yia bifo, Barbara Ward mo René Dubos oli tokbaot samting ya long buk blong tufala Only One Earth. Oli talem se: “Yumi mas tinghevi long fasin blong sakem doti long win, wora mo graon. Trifala samting ya oli stampa blong laef long wol blong yumi.” Be stat long taem we tufala i raetem ol tok ya i kam kasem naoia, ?ol samting oli kam moa gud?

Taem yumi tingbaot se man nomo i naf blong spolem wol from prapa krangke fasin blong hem, ating tingting blong yumi i foldaon. Be sipos yumi tingbaot nambawan fasin we Wol i gat blong mekem hem wan i kamgud bakegen, samting ya i save leftemap tingting blong yumi. Long wan narafala buk we nem blong hem The Resilience of Ecosystems, René Dubos i tokbaot nambawan fasin ya, mo i leftemap tingting blong ol man i se:

“Plante man oli fraet se i let tumas blong jenisim sam samting blong mekem wol i kamgud bakegen, from we fasin blong sakem doti long wol i mekem fulap bigfala trabol finis. Long tingting blong mi, oli no gat risen blong ting se fyuja bambae i nogud, from we wol i gat paoa blong kamgud bakegen nating se hem i kasem plante trabol.

“Wol i gat plante defren rod blong kamgud bakegen hem wan. . . . Ol rod ya oli mekem se hem i save winim ol trabol we hem i kasem. Nao sloslou, hem i kamgud olsem fastaem.”

?I Gat Rod Blong Mekem Olsem?

Wan nambawan eksampel we i soemaot samting ya, hemia bigfala reva Thames blong London we sloslou i kam klin long ol yia we oli pas. Buk ya The Thames Transformed, we Jeffery Harrison mo Peter Grant oli raetem, i tokbaot nambawan samting ya we i kamaot mo i soemaot wanem we ol man oli naf blong mekem sipos oli wok tugeta blong givhan long ol man raonabaot. Dyuk blong Edinbeg, long Briten, i raetem fastok blong hem long buk ya, i se: “Long ples ya, yumi gat wan nambawan store we yumi mas putum i go long buk, nating sipos hem i mekem we samfala oli gat tingting ya se ol problem blong wol oli no rili nogud olsem oli tingbaot bifo. . . . Samting we i hapen long reva Thames i save leftemap tingting blong ol man. Gudfala nyus hemia se, ol samting oli save jenis mo plan blong ol man i save wok tu.”

Long japta ya “Bigfala Wok Blong Klinim,” Harrison mo Grant oli glad blong tokbaot ol samting we man i bin mekem i kamtru long ol 50 yia we oli jes pas, se: “Hemia fastaem long wol we wan reva we i doti tumas i kamgud bakegen, mekem se plante pijin blong wora mo fis oli kambak. Jenis ya we fastaem oli ting se neva i save hapen, hem i kamtru kwiktaem nomo mekem se hem i leftemap tingting blong ol man blong lukaotgud long ol laef samting long wol.”

Nao tufala i tokbaot jenis ya se: “Reva i stat finis blong kam nogud long ol yia we oli pas, be hem i kam nogud moa long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, taem bighaf blong ol paep blong doti wora we i kamaot long ol haos mo toelet oli brok no oli kam nogud olgeta. Long ol yia 1940 mo 1950 reva Thames i kam doti tumas. Reva ya i olsem ples we ol doti blong toelet nomo i stap ron long hem. Wora i blak, i no gat oksijenb long hem, mo long hot taem ol man we oli stap longwe oli save smelem ol doti blong reva Thames. . . . Bifo, i gat plante fis, be oli ronwe. Sam fis nomo oli stap from we oli naf blong pulum win afsaed long wora. Long olgeta pijin we oli bin stap raonabaot long London go kasem Woolwich, smol namba blong ol wael dakdak nomo oli stap yet wetem sam pijin we oli kolem swan. From we i no gat kakae long reva ya, ale, oli go long ol wof blong kakae ol sid we oli folfoldaon long ol kago bot. . . . ?Long taem ya, hu i save bilif se i no longtaem, wan bigfala jenis bambae i kamtru? Afta long ten yia, reva ya i jenis. Ples ya we i no moa gat pijin long hem, naoia i kam wan sefples blong plante defren kaen pijin blong wora. Mo tu, long kol taem i gat samwe long 10,000 waelfaol mo 12,000 pijin olsem ol longnek, we oli kam long ples ya.”

I tru se, haf ya i soemaot wan jenis nomo we i kamaot long wan smol ples blong wol. Nating se i olsem, yumi save lanem wan samting from eksampel ya. Hem i soemaot long yumi se i no nid blong tingbaot se Wol i mas lus olgeta, jes from we man i no stap lukaotgud, i no kea mo i griri tumas. Stretfala edukesen mo fasin blong wok tugeta blong givhan long man raonabaot, oli save jenisim ol trabol we i kasem ol laef samting mo graon, nating se ol trabol ya oli bigwan tumas. Be, ?olsem wanem long ol narafala samting olsem ol komet no sta we oli goraon long Wol, olgeta ya oli save spolem wol samtaem?

Haf we i kam biaen i givim wan gudfala ansa long kwestin ya.

[Ol futnot]

[Tok Makem Poen Long Pej 5]

Stretfala edukesen mo fasin blong wok tugeta blong givhan long ol man raonabaot, oli save jenisim ol trabol we i kasem ol laef samting mo graon, nating se ol trabol ya oli bigwan tumas