Tijim Man Wetem Fasin Luksave Mo Pulum Olgeta Blong Folem Ol Tok
“Hat blong waes man i mekem hem i tok wetem fasin luksave, mo ol tok we hem i talem oli save pulum man blong folem tingting blong hem.”—OL PROVEB 16:23, NW.
1. ?From wanem yumi save talem se fasin blong tijim Tok blong God i no minim se yumi givim save nomo?
TAEM yumi tijim man long Tok blong God, mak blong yumi i no jes blong openem tingting blong studen ya, be hat blong hem tu. (Efesas 1:18) Taswe, fasin blong tijim man i no minim nomo se yumi givim save long olgeta. Ol Proveb 16:23, (NW) i talem se: “Hat blong waes man i mekem hem i tok wetem fasin luksave, mo ol tok we hem i talem oli save pulum man blong folem tingting blong hem.”
2. (a) ?I minim wanem blong pulum man? (b) ?Olsem wanem olgeta Kristin oli naf blong kam ol tija we oli pulum man blong folem ol tok?
2 I sua se, aposol Pol i folem rul ya long wok we hem i mekem blong tijim man. Taem hem i stap long Korin, “hem i toktok long haos blong prea evri Sabat dei, blong pulum ol man Jiu mo ol man Gris, blong oli bilif.” (Ol Wok 18:4, NW) Wan buk i soemaot se, Grik wod ya we yumi tanem i kam “pulum,” i minim “mekem man i jenisim tingting blong hem from ol tok we oli mekem hem i tingting no luksave wanem i gud mo wanem i nogud.” Pol i yusum ol pruf blong sapotem ol tok blong hem, taswe hem i naf blong pusum ol man blong jenisim fasin blong tingting blong olgeta. From we hem i nafgud blong pulum man blong folem tok blong hem, ol enemi blong hem oli fraet long hem. (Ol Wok 19:24-27) Nating se i olsem, fasin blong Pol blong tijim man i no kamaot from we hem i bon wetem gudhan ya blong mekem olsem. No gat. Hem i talem long ol Kristin blong Korin se: “Taem mi prij long yufala, mi talem ol tok blong mi, be mi no yusum waes blong man, blong pulum yufala. Tok blong mi i blong soemaot paoa blong Tabu Spirit nomo, blong bambae stamba blong bilif blong yufala i no stanap long waes blong man, i stanap long paoa blong God nomo.” (1 Korin 2:4, 5) From we tabu spirit blong Jeova God i halpem olgeta Kristin, i minim se olgeta evriwan oli save kam ol tija we oli naf blong pulum man. Be, ?olsem wanem? Naoia bambae yumi luk sam rod blong tijimgud man.
Yumi Mas Lesingud
3. ?From wanem i nidim fasin luksave taem yumi tijim ol narafala, mo olsem wanem yumi save kasem hat blong wan Baebol studen?
3 Faswan gudfala rod blong tijim man, hemia i no fasin blong toktok, be hem i fasin blong lesin. Olsem Ol Proveb 16:23, (NW) i talem, blong pulum man yumi mas gat fasin luksave. I klia se, Jisas i gat fasin luksave taem hem i tijim ol man. Jon 2:25 i talem se: “Hem i savegud wanem i stap long tingting blong man.” Be, ?olsem wanem blong save samting we i stap long hat blong ol man ya we yumi stap tijim? Wan rod blong mekem olsem, hemia blong lesingud. Jemes 1:19 i talem se: “Yufala evriwan i mas rere oltaem blong lesin, be yufala i no mas hareap blong toktok.” I tru se, i no olgeta man we bambae oli talemaot tingting blong olgeta kwiktaem. Taem ol Baebol studen oli sua se yumi rili intres long olgeta, ale, bambae oli rere moa blong talemaot filing blong olgeta. Sipos yumi kaengud mo askem kwestin blong kasem save long tingting blong olgeta, bambae yumi save kasem hat blong olgeta mo “faenemaot” ol tingting ya.—Ol Proveb 20:5.
4. ?From wanem ol Kristin elda oli mas man we oli lesingud?
4 I impoten moa long ol Kristin elda blong gat fasin ya blong lesingud. Wetem fasin ya nomo bambae oli rili “save rod blong givim ansa long evri man, we i stret gud long olgeta evriwan.” (Kolosi 4:6) Ol Proveb 18:13 i givim woning se: “Yu mas lesin long tok blong ol man fastaem, nao biaen bambae yu save givim ansa long olgeta. Sipos no, fasin ya i soemaot we yu yu no gat hed, mo bambae yu sem bigwan from.” Tu brata we oli rili wari long wan sista, oli givim advaes long hem blong lukaot long ol fasin blong wol, from we oli luk se sista ya i mestem sam miting. Sista ya i harem nogud tumas from we tufala brata ya oli no bin askem hem fastaem se, from wanem hem i no kam long miting. Sista ya i bin pas long hospital blong dokta i katem hem, mo hem i jes stat blong kamgud bakegen. !Tru tumas, i impoten blong lesin bifo we yumi givim advaes!
5. ?Olsem wanem ol elda oli save stretem ol rao we oli kamaot bitwin long ol brata?
5 Long saed blong ol elda, plante taem fasin blong tijim narafala i minim se oli mas givim advaes. Long ol taem olsemia tu, i impoten blong lesingud. I nidim moa blong lesin taem ol rao oli kamaot bitwin ol Kristin brata sista. Sipos ol elda oli lesin, long taem ya nao bambae oli save folem fasin blong God we i “jajem man long sem fasin nomo.” (1 Pita 1:17) Long ol taem olsemia, filing i save kam strong tumas, mo i gud we elda i tingbaot advaes blong Ol Proveb 18:17 we i talem se: “Taem ol man oli harem fas man we i tok insaed long kot, oli ting se hem i stret nomo, be taem man we i stap tok agens long hem i stat askem kwestin long hem, olgeta oli stap tingting bakegen nao.” Wan gudfala tija bambae i lesin long stori blong wanwan blong tufala man we i rao. Tru long prea, elda i halpem olgeta blong tingbaot se oli mas holem pis bitwin long olgeta. (Jemes 3:18) Sipos kros i stat kam antap, maet hem i askem wanwan man blong talemaot ol tingting mo wari blong olgeta i kam stret long hem, i bitim we oli raorao long olgeta. Elda i save yusum sam kwestin we oli stret, blong mekem ol bigfala toktok blong bisnes ya oli klia. Plante taem, stamba blong ol rao i no se wan man i wantem mekem narafala i harem nogud, be hem i jes from we tufala man oli no bin toktok gud tugeta. Be, sipos samfala oli bin brekem ol rul blong Baebol, tija we i gat lav bambae i soem fasin luksave taem hem i traem tijim olgeta we oli joen long bisnes ya. Hem i save mekem samting ya nomo sipos hem i lesin fastaem long wanwan stori blong tufala grup ya.
No Mekem Ol Samting Oli Fasfas Tumas
6. ?Olsem wanem Pol mo Jisas oli soem gudfala eksampel long fasin blong tij we i klia?
6 Wan narafala samting we i impoten tumas taem yumi tijim man, hemia blong no mekem ol samting oli fasfas tumas. Tru tumas, yumi wantem se ol Baebol studen oli “save we [trutok ya] i bigwan olsem wanem, mo i longfala olsem wanem, mo i hae olsem wanem, mo i dip olsem wanem.” (Efesas 3:18) I gat sam haf blong ol tijing blong Baebol we oli pulum intres blong yumi mo plante taem oli traem save blong yumi. (Rom 11:33) Nating se i olsem, taem Pol i prij long ol man Gris, hem i putum tingting blong hem i stap strong long wan poen nomo, we i no mekem tingting blong ol man i fasfas. Hemia mesej blong ‘Jisas Kraes we i ded long pos.’ (1 Korin 2:1, 2) Jisas i mekem sem mak taem hem i prij long wan fasin we i klia mo we i pulum tingting blong man. Taem hem i mekem Bigfala Toktok blong hem antap long Hil, hem i yusum ol tok we oli isi blong kasem save. Nating se i olsem, trutok we hem i tijim long taem ya i dip moa i winim ol narawan.—Matiu, japta 5 kasem 7.
7. ?Olsem wanem yumi save mekem toktok blong yumi i no fasfas tumas taem yumi mekem wan Baebol stadi?
7 Yumi save mekem sem mak taem yumi no mekem tingting blong ol Baebol studen i fasfas taem yumi tijim olgeta. ?Olsem wanem blong mekem samting ya? Taem yumi putum tingting blong yumi i stap long “ol samting we oli impoten moa.” (Filipae 1:10, NW) Taem yumi stadi tru long sam tijing we oli dip, yumi mas traehad blong yusum ol tok we oli isi blong kasem save. Yumi mas yusum sam stamba vas nomo i bitim we yumi traem ridim mo storebaot evri vas blong Baebol we oli stap long buk we yumi yusum long stadi. Hemia i min se yumi mas reregud. Lukaot blong no draonem ol studen wetem tumas defren tingting, nao bambae yumi no save gowe long bigfala tingting blong stadi mo tokbaot sam poen we oli no rili impoten. Sipos wan studen i gat wan kwestin we i no laenap wetem haf ya we yu stadi long hem, ale, yu mas talem long kaen fasin se bambae yu yu tokbaot kwestin ya taem stadi i finis.
Yusumgud Ol Kwestin
8. ?Olsem wanem Jisas i yusumgud ol kwestin?
8 Wan narafala gudfala rod blong tijim man, hemia blong askem ol kwestin we oli save pulum man blong tingting. Jisas Kraes i yusum kwestin plante taem long ol tijing blong hem. Eksampel, Jisas i bin askem long Pita se: “ ‘Saemon, yu traem tingbaot. ?Ol king blong wol ya oli stap tekem takis long hu? ?Oli stap kasem mane blong olgeta long hu? ?Long ol man blong olgeta, no long ol strenja we oli stap long ples blong olgeta?’ Pita i talem se, ‘Long ol strenja.’ Nao Jisas i talem long hem se, ‘Yes, hemia i min se ol man blong king oli no save pem.’ ” (Matiu 17:24-26) Jisas hem i stret Pikinini blong God ya we ol man oli stap wosipim long tempel, taswe hem i no rili nidim blong pem takis blong tempel. Be Jisas i yusum gud ol kwestin ya blong pulum ol man blong kasem save long samting ya. Long rod ya, Jisas i halpem Pita blong luksave ansa ya tru long save we hem i gat finis.
9. ?Olsem wanem blong yusum ol kwestin taem yumi mekem ol Baebol stadi?
9 Yumi save yusumgud ol kwestin taem yumi stadi Baebol wetem ol man. Sipos wan studen i givim ansa we i rong, ating i isi blong talem ansa we i stret, be ?yu ting se long rod ya bambae studen i rili rimemba mo lanem samting? Plante taem i moagud blong askem sam moa kwestin blong traem pulum studen blong i faenem stret ansa. Wan eksampel, sipos hem i no kasem save from wanem i impoten blong yusum nem blong God, yumi save askem se, ‘?Nem blong yu i impoten samting? . . . ?From wanem? . . . ?Bambae yu harem olsem wanem sipos wan man i no wantem yusum nem blong yu? . . . Taswe, ?yu ting se i stret blong God i askem yumi blong yusum nem blong hem?’
10. ?Olsem wanem ol elda oli save yusum kwestin blong halpem ol man we oli harem nogud long filing blong olgeta?
10 Ol elda tu, oli save yusumgud ol kwestin taem oli lukaot long ol sipsip. Plante man insaed long kongregesen oli trabol long filing blong olgeta from we rabis wol blong Setan i spolem olgeta, ale, maet oli ting se oli doti, mo i no gat man i laekem olgeta. Maet wan elda i traem mekem man ya i tingting taem hem i talem se: ‘Nating se yu talem se yu yu doti, ?be wanem tingting blong Jeova long saed blong yu? Sipos Papa blong yumi long heven, we i gat lav, i sanem Pikinini blong hem blong i ded mo pemaot yu, ?yu no ting se hemia i minim we God i lavem yu?’—Jon 3:16.
11. ?Wanem stamba tingting blong yumi taem yumi yusum ol kwestin we i no rili nidim ansa blong hem? ?Olsem wanem yumi save yusum ol kwestin ya taem yumi toktok fored blong plante man?
11 I gat sam narafala kwestin tu, we yumi save yusum taem yumi tijim narafala. Hemia ol kwestin we narafala i no nid blong givim ansa, be i mekem olgeta oli tingting gud long wan poen. Ol profet blong bifo oli yusum ol kwestin olsemia plante taem, blong mekem ol man oli tingting dip. (Jeremaea 18:14, 15, NW) Jisas i yusum ol kwestin olsemia tu. (Matiu 11:7-11) Ol kwestin ya oli save givhan bigwan taem man i toktok long fored blong plante man. I moagud blong askem long man we i lesin se, ‘?Sipos yu no mekem wok blong God wetem olgeta laef blong yu, Jeova bambae i glad?’ i bitim we yumi talem se oli mas wok wetem ful laef blong olgeta blong mekem God i glad.
12. ?From wanem i impoten blong askem ol kwestin blong save tingting blong man?
12 Ol kwestin we oli pulum man blong talem tingting blong hem, oli impoten tumas blong luksave sipos Baebol studen i rili bilif long samting we hem i lanem. (Matiu 16:13-16) Maet wan studen i ansa stret se fasin blong slip olbaot i nogud. Be, ating i gud blong askem sam narafala kwestin olsem se: ?Wanem tingting blong yu long saed blong tingting ya blong God long ol fasin we oli gud mo ol fasin we oli nogud? ?Yu ting se loa ya i mekem i strong tumas long man? ?Yu ting se i impoten tumas blong folem ol rul blong God no nogat?
Ol Pijatok Oli Kasem Hat
13, 14. (a) ?I minim wanem taem yumi mekem pijatok long wan samting? (b) ?From wanem ol gudfala pijatok oli save wokgud?
13 Wan narafala rod blong kasem hat blong ol man we oli lesin mo blong ol Baebol studen, hemia tru long sam pijatok we oli stret. Grik tok blong talem “pijatok” i rili minim “putum i stap klosap no tugeta.” Taem yu yusum pijatok, i olsem we yu stap ‘putum wan tok i stap klosap’ long wan narafala samting we klosap i sem mak. Eksampel, Jisas i askem se: “?[Kingdom blong God] i olsem wanem? ?Bambae yumi makem long wanem samting blong soemaot?” Blong ansa long kwestin ya, Jisas i tokbaot sid blong wan tri olsem nambangga, we plante man i savegud.—Mak 4:30-32.
14 Ol profet blong God oli yusum plante strongfala pijatok. God i bin yusum ol man Asiria blong panisim ol man Isrel. Be taem ol man Asiria ya oli mekem i nogud bitim mak long ol man Isrel, Aesea i yusum wan pijatok blong soemaot flas fasin blong ol man ya: “?Olsem wanem? ?Akis i save talem se hem i hae moa, i winim man we i stap yusum? ?No so i save talem se hem i gat paoa moa, i winim man we i stap katem timba long hem?” (Aesea 10:15) Jisas tu, i yusum plante pijatok. Baebol i talem se ‘hem i yusum ol pijatok nomo long ol tok blong hem.’ (Mak 4:34) Ol gudfala pijatok oli save givhan bigwan from we oli pulum tingting mo hat blong man. Oli mekem ol man we oli lesin oli rere moa blong akseptem ol niufala save taem oli skelem save ya wetem ol samting we olgeta oli save finis.
15, 16. ?Wanem i save mekem ol pijatok oli wokgud moa? Givim sam eksampel.
15 ?Olsem wanem yumi save yusum ol pijatok we oli rili tajem hat? Fastaem, wan pijatok i mas laenap gud wetem samting we yumi stap tokbaot. Sipos pijatok i no stret tumas, bambae hem i mekem tingting blong man i fasfas moa. Wan taem, wan brata i wantem soem olsem wanem we ol tabu Kristin oli stap daon long Jisas Kraes, ale, hem i skelem fasin blong olgeta wetem wan smol dog we i fasgud long masta blong hem. Be, ?i stret blong skelem ol tabu Kristin wetem wan dog? Baebol i yusum wan pijatok blong soem fasin obei, be hem i moa stret mo i soem ona long ol tabu Kristin ya. Hem i skelem ol 144,000 tabu man blong Jisas se oli olsem “woman we bambae i mared, we oli flasemgud hem blong i go mitim man blong hem.”—Revelesen 21:2.
16 Ol pijatok oli save givhan moa long man sipos oli laenap wetem ol samting we i hapen long laef blong man. Pijatok we profet Natan i talem long saed blong smol sipsip we wan rijman i kilim i ded, i tajem hat blong King Deved from we Deved i man blong lukaot long sipsip taem hem i yangfala mo hem i laekem ol sipsip. (1 Samuel 16:11-13; 2 Samuel 12:1-7) Sipos Natan i bin tokbaot wan buluk long pijatok blong hem, maet bambae hem i no pulum intres blong Deved. Long sem fasin, ol pijatok we oli tokbaot ol narakaen samting blong sayens mo ol samting we oli hapen long histri we man i no save tumas long hem, maet oli no impoten tumas long tingting blong ol man we oli lesin long yumi. Jisas i yusum ol samting we ol man oli luk long laef blong olgeta evri dei, blong mekem ol pijatok blong hem. Hem i tokbaot ol samting olsem wan laet, ol pijin blong heven, mo ol flaoa we oli stap gru olbaot. (Matiu 5:15, 16; 6:26, 28) Ol man we oli stap lesin long Jisas oli faenem i isi blong kasem save long ol pijatok ya.
17. (a) ?Wanem sam samting we maet yumi save yusum long pijatok blong yumi? (b) ?Olsem wanem yumi save jenisim ol pijatok we oli stap long ol buk blong yumi, blong mekem i laenap long laef blong studen blong yumi?
17 Long minista wok blong yumi, yumi gat jans blong yusum sam sotfala pijatok we oli save wokgud. Wajem gud ol samting raonabaot long yu. (Ol Wok 17:22, 23) Maet pijatok blong yumi i save tokbaot pikinini, haos no wok blong hemia we i lesin long yumi, no maet wan samting we hem i laekem mekem. No maet yumi save yusum wanem we yumi save finis long saed blong wan Baebol studen, blong jenisim wan pijatok we i stap finis long ol buk blong stadi blong yumi, mo mekem i stret long Baebol studen ya. Wan eksampel, tingbaot pijatok we i stap long haf 14 long japta 8 long buk ya Save Blong Lidim Yu Long Laef We i No Save Finis. Hem i tokbaot wan papa no mama we wan man i mekem ol giaman tok i goraon long saed blong hem. Yumi save tingting gud long pijatok ya blong faenem olsem wanem maet hem i save laenap long laef blong wan Baebol studen we hem tu maet i wan papa no mama.
Ridimgud Ol Vas Blong Baebol
18. ?From wanem yumi mas traehad blong ridgud?
18 Pol i askem strong long Timoti, se: “Yu mas mekem we wok ya blong ridim Baebol long ol man, mo blong prij, mo blong tijim olgeta long ol trutok, i kam nambawan wok blong yu.” (1 Timoti 4:13) From we Baebol hem i fandesen blong ol tijing blong yumi, i impoten tumas blong save ridimgud hem. Ol Livaet oli gat jans blong ridim Loa blong Moses long ol man blong God. ?Oli mekem mastik taem oli rid mo riding blong olgeta i no gat laef? No gat. Baebol i talem long Nehemaea 8:8 (futnot) se: “Olgeta oli stap ridimaot Loa ya blong God, nao oli stap tanem i go long lanwis blong olgeta, mo oli stap talemaot mining blong ol tok ya, blong olgeta man oli save.”
19. ?Olsem wanem yumi save kamgud moa long fasin blong ridim Baebol?
19 Sam Kristin man we oli gat gudhan blong toktok, maet oli no gat gudhan blong rid. ?Olsem wanem oli save kam gud moa long saed ya? Hemia sipos oli rid bakegen mo bakegen. Yes, oli mas rid wetem bigfala voes bakegen mo bakegen, gogo oli kasem gud. Sipos i gat sam kaset blong Baebol long lanwis blong yu, i gud blong lesin long brata we i rid blong makem olsem wanem hem i rid mo olsem wanem hem i talem ol nem mo tok we maet yumi no sua long fasin blong talem. Olgeta we oli gat New World Translation long lanwis blong olgeta, oli save yusum ol rod we Baebol ya i yusum blong soemaot olsem wanem blong talem wan nem no wan tok.a Sipos yumi ridim wan tok bakegen mo bakegen, bambae yumi faenem i isi moa blong ridim ol nem olsem Mahe-salal-has-bas (long Engglis oli raetem olsem se Maʹher-shalʹal-hash-baz).—Aesea 8:1.
20. ?Olsem wanem yumi save ‘lukaot gud long ol tok we yumi tijim ol man long hem’?
20 !Hem i wan bigfala jans we yumi ol man blong Jeova yumi gat, blong Hem i yusum yumi olsem tija! Taswe, i gud sipos yumi wanwan i tinghevi long wok ya. Yumi mas ‘lukaot gud long ol fasin blong yumi mo long ol tok we yumi stap tijim ol man long hem.’ (1 Timoti 4:16) Yumi save kam ol gudfala tija sipos yumi lesingud, no mekem tingting i fasfas, askem ol kwestin we oli stret, yusum ol gudfala pijatok, mo gat gudhan blong ridim ol vas blong Baebol. Yumi evriwan i mas yusumgud trening ya we Jeova i stap givim long yumi tru long ogenaesesen blong hem. Samting ya, bambae i halpem yumi blong gat wan “tang we i olsem tang blong olgeta we hem i tijim.” (Aesea 50:4, NW) Yumi mas yusum olgeta tul we oli save halpem yumi long minista wok blong yumi, olsem ol buklet, kaset, mo video. Nao bambae yumi lan blong tijim man wetem fasin luksave mo bambae yumi pulum olgeta blong folem ol tok we oli harem.
[Futnot]
a Long Baebol ya ol nem blong man oli seraot long ol smosmol haf, i gat wan fulstop no wan laen we i seraotem ol wanwan silabel. Silabel we i gat wan smol mak antap long hem i blong soemaot se yumi mas makemgud saon blong hem. Sipos wan silabel i finis long wan vowel, ale vowel ya i mas gat longfala saon blong hem. Sipos wan silabel i finis wetem wan konsonan, ale, saon blong vowel i mas sot nomo.
?Yu Yu Tingbaot?
◻ ?Olsem wanem fasin blong lesingud i save halpem yumi taem yumi tijim man?
◻ ?Olsem wanem yumi save mekem olsem Pol mo Jisas long fasin blong tij we i no mekem tingting blong man i fasfas?
◻ ?Wanem kaen kwestin we yumi save yusum taem yumi tijim narafala?
◻ ?Wanem kaen pijatok i save wokgud moa?
◻ ?Olsem wanem yumi save gat gudhan long fasin blong rid long fored blong plante man?
[Tok Blong Pija Long Pej 16]
Wan gudfala tija i lesin blong kasem fasin luksave
[Tok Blong Pija Long Pej 18]
Jisas i yusum ol samting long laef blong man evri dei taem hem i talem ol pijatok blong hem