God i No Slou Blong Mekem Promes Blong Hem i Kamtru

“OLTAEM, mi stap krae i kam long yu blong yu givhan long mifala. ?Be wetaem bambae yu harem mi, yu tekemaot mifala long ol trabol ya?” Hemia ol tok blong wan Hibru profet we nem blong hem Habakuk. Hem i stap laef long ol yia sikis handred B.K.T.a ?Ating yu harem sam tok olsem finis samtaem? Hemia fasin blong ol man tede, oli wantem kasem kwiktaem ol samting we i stap long hat blong olgeta. Samting ya i tru, antap moa long taem blong yumi we ol man oli wantem kasem samting blong oli haremgud naoia nomo.​—Habakuk 1:2.

Long faswan handred yia, i gat sam man we oli ting se God i mas mekem ol promes blong hem oli kamtru kwiktaem. From we ol man ya oli no moa gat longfala tingting, oli ting se God i slou no hem i let. Taswe, aposol Pita i mas talem bakegen long olgeta se tingting blong God long saed blong taem i defren long tingting blong yumi. Pita i raetem se: “I gat wan poen we yufala i mas tingbaot. Long fes blong Masta blong yumi, wan dei, mo wan taosen yia, be tufala i sem mak nomo, tufala i no naranarafala.”​—2 Pita 3:8.

Sipos yumi folem rod ya blong kaontem taem, we Pita i tokbaot, i olsem se wan man we i gat 80 yia i stap laef tu aoa nomo, mo ful histri blong man i kavremap sikis dei nomo. Yes, sipos yumi tingbaot ‘taem’ long fasin ya, i moa isi long yumi blong kasem save ol wok we God i mekem long saed blong man.

?Samting ya i min se God i no kea long saed blong taem? Si, hem i rili tinghevi long samting ya. (Ol Wok 1:7) Taswe, Pita, i talem se: “Sam man oli ting se Masta blong yumi i stap tektaem tumas, i no mekem promes blong hem i kamtru kwik, be i no olsem. Hem i stap mekem tingting blong hem i longfala blong wet long yufala, from we hem i no wantem se bambae wan man i lus. Hem i wantem blong olgeta man bambae oli tanem tingting blong olgeta from ol sin blong olgeta.” (2 Pita 3:9) God i no olsem ol man. Hem i no nid blong hareap blong mekem wan samting from we hem i harem se taem i sot. From we “God i King we rul blong hem i stap oltaem nomo, gogo i no save finis,” hem i luksave plante samting long saed blong taem. Mo hem i savegud se wanem taem nao i stret blong tekem aksin we bambae i save mekem man i haremgud moa.​—1 Timoti 1:17.

Afta we Pita i eksplenem from wanem i luk olsem se God i slou, hem i givim woning ya se: “Dei blong Masta blong yumi bambae i kam olsem we man blong stil i kam.” Samting ya i min se, dei blong jajmen bambae i kam stret long taem we ol man oli no wet long hem. Ale, long ol vas we oli kam biaen, Pita i tokbaot gudfala promes blong olgeta we oli ‘tabu, we oli man blong God, mo we oli stap mekem ol fasin we hem i wantem.’ Hem i soemaot se bambae olgeta ya oli save stap laef blong luk promes blong God long saed blong wan ‘niufala heven mo niufala wol.’​—2 Pita 3:​10-​13.

Yumi mas glad blong luk se jajmen blong God i no kam yet. Longfala tingting blong God i givim jans long yumi blong save stamba tingting blong hem, mo blong stretem laef blong yumi blong kasem ol blesing we hem i promes finis blong givim. Olsem Pita i talem, yumi mas tingbaot longfala tingting blong Masta blong yumi olsem ‘jans blong yumi blong God i sevem yumi, nao yumi no kasem panis.’ (2 Pita 3:​15) Be, i gat wan narafala risen from wanem God i gat longfala tingting.

Sin i Mas Kasem Fulmak Blong Hem

Taem yumi stadi long ol fasin we God i bin gat wetem ol man bifo, yumi makem se plante taem hem i holembak jajmen blong hem go kasem we hem i luk se i no moa gat hop blong man i jenisim fasin blong hem. Wan eksampel, hemia long saed blong jajmen we God i givim long ol man Kenan. God i soem ol sin blong olgeta long Ebraham longtaem bifo. Be stret taem blong God blong jajem olgeta ya i no kamtru yet. ?From wanem? ‘From we rabis fasin blong ol man Amoro [long Kenan] i no kasem en blong hem yet,’ no olsem Baebol long Bislama i talem: “Rabis fasin blong ol laen blong Amoro we oli stap long Kenan naoia, i no kasem fulmak blong hem yet.”​—Jenesis 15:16.b

Be, klosap 400 yia biaen, jajmen blong God i kam, mo ol bubu blong Ebraham, ol man Isrel, oli kasem Promes Lan. Sam man Kenan oli stap sef from ol gudfala fasin mo aksin we oli bin mekem, olsem Rehab mo ol man Gibeon. Be, bighaf blong olgeta, oli bitim mak long ol rabis fasin blong olgeta. Ol man blong digim graon blong stadi long laef blong bifo, oli faenem plante pruf we i soemaot klia se fasin blong laef blong ol man Kenan i rabis olgeta. Ol man Kenan oli wosipim seks blong man, oli gat ol woman blong rod long haos wosip blong olgeta, mo oli stap kilim pikinini i ded olsem sakrefaes. Buk ya Bible Handbook we Henry Halley i raetem, i talem se: “Ol man blong digim graon, we oli faenem ol ston blong ol olfala taon blong Kenan, oli sapraes we God i no bin spolem olgeta bifo long taem ya we hem i mekem olsem.” Biaen, rabis fasin blong ol man Kenan i kasem ‘taem we mak blong sin blong hem i fulwan’; rabis fasin blong olgeta i “kasem fulmak blong hem.” I no gat wan man i save talem se God i no stret taem hem i spolem kantri blong Kenan from ol rabis fasin blong hem, mo long sem taem, hem i letem olgeta ya we oli soem stret fasin, oli sef.

Sem samting i hapen long taem blong Noa. Nating se ol man we oli laef bifo we bigfala ren i kam, oli rabis tumas, God i soem sore taem i mekem disisen blong letem 120 yia i pas bifo we hem i jajem olgeta. Long taem ya, Noa i wok olsem “wan prija we i stap talemaot stret fasin.” (2 Pita 2:5) Long ol yia we oli pas, rabis fasin blong olgeta i kam nogud moa. “Nao taem God i luk long wol ya, hem i luk we wol i kam nogud tumas from ol rabis fasin blong ol man ya.” (Jenesis 6:3, 12) Mak blong sin blong nesen ya i fulwan; ol yia we oli pas oli mekem se ol nogud fasin blong ol man ya i kamaot long klia ples nomo. Taem God i tekem aksin, hem i gat fulwan raet blong mekem olsem. Eit man nomo oli pruvum long God se oli stret long ae blong hem, ale, God i sevem olgeta.

Sem samting i hapen wetem ol man Isrel. Nating se oli no stap tru long God mo oli mekem rabis fasin, long plante handred yia God i soem longfala tingting long olgeta. Baebol i talem se: “Hae God . . . oltaem hem i stap sanem ol profet blong hem . . . from we hem i gat sore long olgeta, i wantem sevem olgeta. . . . Be olgeta . . . oli stap jikim ol profet ya, oli stap tanem baksaed long ol tok blong olgeta, mo oli stap laf nogud long olgeta. Oli stap mekem olsem gogo Hae God i kros long olgeta we i kros gud, we oli no moa save ronwe long hem.” (2 Kronikel 36:15, 16) Ol man Isrel oli kasem wan mak we i no moa gat rod nating blong oli kamgud bakegen. Jeremaea nomo mo sam narafala man bakegen oli stap sef. Yumi no save talem se God i no stret taem hem i mekem jajmen long ol man Isrel.

Naoia i Taem Blong God i Tekem Aksin

From ol eksampel ya, yumi luk se God i stap holembak jajmen blong hem agensem rabis wol blong naoia gogo hem i kasem fulmak blong hem. Ol tok we God i talem long man ya we hem i yusum blong kilim man i ded, i soemaot samting ya i se: “ ‘Yu tekem huknaef blong yu, yu go long wol, yu katemaot ol man ya we oli olsem frut blong rop ya grep, we i raep finis, i rere blong katem.’ Nao enjel ya i tekem huknaef blong hem, i kam long wol, i katemaot olgeta we oli olsem frut we i raep finis, we i stap olbaot long rop blong hem. Nao hem i sakem olgeta oli go long wan ples blong man i purumpurumbut long frut blong grep, blong mekem wota blong hem i kamaot.” Makem se rabis fasin blong ol man i kam “raep finis,” samting ya i min se, sin blong man i kasem wan mak we i no save jenis bakegen. Taem God i mekem jajmen blong hem i kamtru, bambae i klia nomo se aksin blong hem i stret.​—Revelesen 14:18, 19.

Afta we yumi luk ol samting ya, i klia se jajmen we God bambae i mekem long wol ya i klosap nao. Olsem bifo, wol blong tede i kasem mak ya we i mekem se God i gat raet blong jajem hem. Long evri ples long wol yumi save luk raf fasin, olsem long taem blong Noa. Fasin blong ol man tede i stap kam sem mak wetem tok blong Jenesis 6:5: “Olgeta man long wol oli stap mekem i nogud tumas, mo oltaem, tingting blong olgeta i fulap nomo long ol rabis fasin.” Ol man long wol tede, oli stap mekem sin we i sem mak long ol bigfala sin ya blong ol man Kenan bifo, we oli pulum jajmen blong God i kam agensem olgeta.

Stat long Faswan Bigfala Faet blong Wol, ol man oli luk plante nogud jenis. Oli luk we blad blong plante milyan man i ron long wol ya. Ol faet, fasin blong traem kilimaot wan ful laen blong man, fasin blong sakem bom from politik, fasin blong kilim man i ded, mo fasin blong brekem loa, oli kamaot long olgeta ples long wol. Kakae i sot, ol sik, mo rabis fasin long saed blong seks, oli kavremap wol blong yumi. Olgeta samting ya oli pruvum se yumi stap laef long medel blong ol rabis man ya we Jisas i tokbaot olgeta se: “Ol man we oli stap laef naoia, bambae oli no save ded evriwan, gogo olgeta samting ya i kamtru.” (Matiu 24:34) Naoia wol ya i stap go ‘kasem mak blong sin blong hem fulwan.’ Long wol, ol man ya we oli olsem ‘frut blong rop ya grep’ oli raep finis, oli rere blong katem.

Naoia i Stret Taem Blong Yu Tekem Aksin

Aposol Jon i luksave se, taem blong jajmen i kam klosap. Bambae i gat tu kaen man we oli raep. Long wan saed, “olgeta we fasin blong olgeta i nogud, yu letem olgeta oli gohed blong mekem i nogud, mo olgeta we fasin blong olgeta i doti, yu letem olgeta oli gohed blong mekem i doti.” Be long narasaed, “olgeta we fasin blong olgeta i stret, yu letem olgeta oli gohed blong mekem i stret, mo olgeta we fasin blong olgeta i klin gud, yu letem olgeta oli gohed blong mekem i klin gud.” (Revelesen 22:10, 11) Wok we ol Witnes blong Jeova oli stap mekem blong tijim Baebol long olgeta ples long wol i stap hivimap ol man long seken grup ya. Mak blong wok ya i blong tijim ol man long saed blong wanem we God i wantem yumi mekem blong yumi kam naf blong kasem laef ya we i no save finis. Tede, i gat 87,000 kongregesenc we oli mekem wok ya long 233 kantri.

God i no slou. Wetem longfala tingting, hem i givim inaf taem long ol man wanwan blong oli “kam niufala man” blong oli gat jans blong kasem ol promes blong hem. (Efesas 4:​24) Tede, nating se i gat moa trabol i stap kamaot long wol, God i stap wet yet. Ol Witnes blong Jeova raon long wol oli stap traehad blong serem save ya we bambae i lidim man blong kasem laef blong olwe, i go long olgeta man we oli stap laef raonabaot long olgeta. (Jon 17:3, 17) I gud tumas blong luk we evri yia, bitim 300,000 man oli akseptem save ya mo oli tekem baptaes.

From we yumi gat jans blong kasem laef we i no save finis, i no taem blong wet, naoia i stret taem blong tekem aksin. I no longtaem, bambae yumi luk promes blong Jisas i kamtru: “Man we i laef, i bilif long mi, hem bambae i no save ded samtaem.”​—Jon 11:26.

[Ol futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 6]

Man we God i yusum blong kilim man i ded, i kasem oda blong kam long wol wetem huknaef blong hem mo katem ol frut blong rop ya grep we oli raep finis

[Tok Blong Pija Long Pej 7]

Ol Witnes blong Jeova raon long wol oli stap halpem ol man blong kam naf blong kasem ol blesing blong God we oli no save finis samtaem