?From Wanem Sol i Ronem Ol Kristin?

“MI MI LUK SE I STRET BLONG MEKEM olgeta samting blong blokem nem blong man Nasaret ya, Jisas. Hemia fasin blong mi we mi mekem long Jerusalem. Mi go tekem pepa long ol jif pris, nao mi girap, mi putum plante man blong God oli go long kalabus. Mo taem oli jajem olgeta se oli mas ded, mi tu mi agri [“mi vot,” NW] blong kilim olgeta. Plante taem mi stap goraon long ol haos blong prea, mi stap givim panis long olgeta, mi stap traem tanem tingting blong olgeta, blong mekem olgeta oli tok nogud long Jisas. Mi mi kros tumas long olgeta, mi stap ronem olgeta oltaem, gogo oli go stap long ol narafala taon longwe, be mi mi biaen long olgeta yet.”​—Ol Wok 26:9-11.

SOL BLONG TASAS, we narafala nem blong hem aposol Pol, hem nao i talem ol tok ya. Long taem ya, hem i jes kam wan Kristin. Naoia, hem i no moa agensem Kristin Skul, be i wok strong blong sapotem skul ya. Be taem Sol i no kam Kristin yet, ?wanem i pusum hem blong ronem ol Kristin? ?From wanem hem i ting se “i stret blong mekem” fasin ya? ?Mo yumi save lanem wan samting long stori blong hem?

Oli Stonem Steven

Faswan taem we Baebol i tokbaot Sol, hemia long taem we ol man oli kilim Steven i ded. “Oli holem hem [Steven], oli tekem hem i go afsaed long taon. Nao oli stonem hem long ston. Mo ol man we oli mekem samting ya oli livim klos blong olgeta i stap long han blong wan yang man, we nem blong hem Sol.” “Mo Sol i glad nomo we oli kilim Steven i ded olsem.” (Ol Wok 7:58; 8:1) ?Wanem i pusum ol man ya blong kilim Steven i ded? Ol man Jyu, we sam long olgeta oli kamaot long Silisia, oli rao wetem Steven be oli no save winim tok blong hem. Sol i wan long olgeta we i kamaot long Silisia. Be Baebol i no talem sipos hem i joen long rao ya no nogat. Nao, oli pem sam man blong mekem giaman witnes se Steven i tok nogud long God. Ale, oli holem hem, oli tekem hem i go stanap long fes blong kaonsel ya, Sanhedrin. (Ol Wok 6:9-14) Miting ya, we hae pris i lidim, i olsem hae kot blong ol man Jyu. From we hemia i hae kot blong ol man Jyu, ol memba blong hem oli protektem wanem we oli kolem fasin klin long bilif. Long tingting blong olgeta, i stret nomo we Steven i ded. Steven i bin talem stret long olgeta se oli no obei long Loa. (Ol Wok 7:53) Blong soem long hem se oli obeigud long Loa, oli stonem hem i ded.

Sol i bilif se samting we Steven i stap mekem i no stret. Taswe hem i agri long plan ya blong kilim hem i ded. Sol i wan Farisi. Mo ol Farisi oli strong blong kipim loa mo ol kastom blong olgeta. Long tingting blong olgeta, Kristin Skul i brekem loa mo kastom, mo i stap tijim wan niufala rod blong sef tru long Jisas. Ol man Jyu long faswan handred yia oli bilif se Mesaea i wan King we i gat bigfala paoa mo bambae i mekem olgeta oli fri long strongfala rul blong ol man Rom. Oli no wantem agri se Mesaea hem i man ya we Bigfala Sanhedrin i jajem hem se hem i mas panis from we hem i tok nogud long God, mo oli kilim hem i ded olsem wan man blong brekem loa. I krangke nomo blong bilif se hemia nao Mesaea.

Loa i talem se man we oli hangem hem long wan wud, hem i man we “Hae God nao i panisim.” (Dutronome 21:22, 23; Galesia 3:13) Frederick F. Bruce i talem se long tingting blong Sol, “ol tok ya oli stret nomo long Jisas. Jisas i ded from we God i panisim hem. Taswe, hem i no Mesaea we ol man Jyu oli stap tijim se bambae i mekem ol blesing blong God oli kamtru. From samting ya, ol man we oli talem se Jisas i Mesaea, i olsem we oli stap tok nogud long God. Mo i stret nomo blong kilim ol man ya oli ded.” Biaen, Sol hem wan i luksave se tingting blong ol man Jyu i trabol tumas from “tok ya se oli nilim Kraes long pos.”​—1 Korin 1:23, NW.

Sol i yusum ful paoa blong hem blong agensem tijing ya. Mo tu, hem i mekem i nogud tumas long ol Kristin blong traem stopem olgeta. Long tingting blong hem, hem i sua se God i glad long samting we hem i stap mekem. Sol i tokbaot strong tingting blong hem, i se: “Long saed blong skul blong mifala, mi mi strong long bilif blong mifala, nao mi stap mekem i nogud tumas long ol man blong jos. Mo long saed blong folem Loa ya, i no gat man nating we i gat poen agens long mi.” “Oltaem mi stap ronem jos blong God, we mi no gat sore ating. Oltaem mi stap traehad blong mekem jos ya i kam nogud. Long taem ya, mi mi stap strong moa long ol fasin blong skul blong ol laen blong Isrel, mo mi holemstrong ol kastom blong ol bubu blong mifala bifo, we mi bitim plante man we mifala i gruap wantaem.”​—Filipae 3:6; Galesia 1:13, 14.

Jampion Blong Ronem Ol Kristin

Fastaem, Sol i stap givhan nomo long olgeta we oli stap ronem ol Kristin. Be afta we Steven i ded, Sol i kam wan jampion blong ronem ol Kristin. Taswe, i sua se ol man long olgeta ples oli savegud hem, from we taem hem i kam Kristin, mo i stap traehad blong joen wetem ol disaepol, “olgeta oli no save bilif se hem i wan man blong Jisas, oli fraet tumas long hem.” Taem ol disaepol oli faenemaot gud se Sol i rili kam wan Kristin, oli glad tumas, oli talem bigfala tangkiu long God. Glad blong olgeta i no from eni kaen man blong agens, be hem i from “man ya we bifo i stap ronem yumi tumas, i stap traem spolem bilif blong yumi, be naoia hem i stap prij, i stap talemaot bilif ya.”​—Ol Wok 9:26; Galesia 1:23, 24.

Damaskes i stap samwe 220 kilometa longwe long Jerusalem. Hemia i tekem seven no eit dei blong wokbaot. Nating se i olsem, Sol “i stap tok strong yet, i stap mekem promes blong kilim ol man blong Masta blong yumi oli ded.” Hem i go luk hae pris, i askem hem blong i raetem sam leta blong talemaot hem insaed long ol haos prea blong ol man Isrel long Damaskes. ?Ol leta ya oli talemaot wanem? Oli talem se sipos Sol i faenem sam man we oli stap folem “Rod blong Masta,” hem i gat raet blong pulum olgeta evriwan oli kam long Jerusalem. Hae pris i givim raet long hem, nao “hem i stap go long ol haos, i karemaot ol man mo ol woman we oli bilif long Jisas, mo i stap go putum olgeta long kalabus.” Sam narafala, hem i stap ‘holem olgeta mo wipim olgeta insaed long haos prea,’ mo hem “i agri” (rili mining blong hem se “i vot”) blong kilim olgeta oli ded.​—Ol Wok 8:3; 9:1, 2, 14; 22:5, 19; 26:10.

Sam man blong mekem dip stadi, taem oli tingbaot edukesen we Sol i kasem long Gameliel mo paoa we hem i gat long taem ya, oli bilif se Sol i no jes wan studen blong Loa, be hem i gat wan hae posisen long skul blong ol man Jyu. Eksampel, wan man blong raetem buk i talem se, maet Sol i wan tija long wan haos prea long Jerusalem. Be, yumi no sua long tok ya se hem i ‘vot.’ Maet Sol i wan memba blong wan kot, no maet tok ya ‘vot’ i jes blong soem se hem i agri blong oli kilim ol Kristin oli ded.a

Taem Kristin Skul i jes stat, ol memba blong hem oli ol man Jyu mo ol proselaet. Taswe, Sol i tingbaot Kristin Skul olsem wan grup we i agensem skul blong ol man Jyu. Mo long tingting blong hem, ol lida blong skul blong ol man Jyu, olgeta nao oli mas stretem bisnes ya. Arland J. Hultgren, wan man blong mekem dip stadi i talem se: “Man ya Pol, we i stap ronem ol Kristin, hem i no save agensem Kristin Skul, sipos ol memba blong hem oli kamaot long defren skul, be i no skul blong ol man Jyu. Long lukluk blong hem, ol Kristin oli stap yet aninit long paoa blong ol man Jyu.” From samting ya, hem i gat tingting blong yusum evri rod blong lukaot olgeta ya we oli mekem stronghed, mo fosem olgeta blong lego niufala bilif mo kambak long skul blong olgeta. (Ol Wok 26:11) Wan rod we hem i yusum, hemia blong putum ol Kristin ya long kalabus. Wan narafala rod, hemia blong wipim olgeta insaed long ol haos prea. Hemia wan fasin we oli stap mekem long ol man we oli go agensem paoa blong ol haeman long eni wan long ol kot blong olgeta we i gat tri jaj long hem.

Taem Jisas i kamtru long Sol long rod we i go long Damaskes, Sol i no moa ronem ol Kristin. Sol i wan nambawan enemi blong Kristin Skul. Be fasin blong hem i jenis wantaem, nao hem i kam wan man blong sapotem Kristin Skul. Smoltaem biaen, ol man Jyu long Damaskes oli stap lukaot rod blong kilim hem nao i ded. (Ol Wok 9:1-23) Samting we i narakaen se, taem Sol i kam wan Kristin, hem i mas safa long plante samting we bifo, hem wan i bin mekem agensem ol narafala. Taswe sam yia biaen, hem i save talem se: “Faef taem, ol laen blong Isrel oli wipim mi toti naen taem long wan dei.”​—2 Korin 11:24.

Man i Save Gat Strong Tingting Blong Mekem Samting We i No Stret

Sol i kam wan Kristin nao plante man oli stap singaot hem se Pol. Smoltaem biaen, hem i raetem se: “Bifo, mi mi stap tok agens long [Masta], mo mi stap mekem i nogud long hem, mo mi stap tok nogud long hem blong spolem hem. Mo nating we mi mi mekem olsem, be hem i gat sore long mi, from we mi no bilif yet long hem, nao mi no save ol samting ya we mi mi stap mekem.” (1 Timoti 1:13) Yes, maet wan man i strong long skul blong hem mo fulhat blong hem i stap long skul ya. Be hemia i no wan pruf se God i agri long man ya. Sol i gat strong tingting mo i mekem samting we, long tingting blong hem, hem i sua se i stret. Be ol samting ya oli no mekem hem i kam stret man, no gat. Hem i yusum strong tingting blong hem long rod we i no stret. (Skelem wetem Rom 10:2, 3.) Yumi mas tingbaot samting ya.

Tede, plante man oli bilif se, i gat wan samting nomo we God i wantem oli mekem, hemia blong gat gudfala fasin. Be samting ya i no naf. I gud we yumi wanwan i lesin long advaes blong Pol, se: “Yufala i mas traem olgeta samting fastaem, nao yufala i save holemstrong ol samting we oli gud.” (1 Tesalonaeka 5:21) Samting ya i minim se yumi mas tekem taem blong kasem stret save long trutok blong God mo mekem ol trutok ya oli wok long laef blong yumi. Sipos yumi stadi long Baebol, nao yumi faenemaot se yumi mas jenisim sam fasin blong yumi, yumi no mas wet. I gud yumi traem bes blong yumi blong jenisim ol fasin ya kwiktaem. Ating i no gat plante long yumi we bifo, oli gat fasin we i raf olsem Sol, we i tok nogud long ol Kristin mo ronem olgeta. Nating se i olsem, be God i save glad long yumi nomo sipos yumi mekem laef blong yumi i laenap wetem bilif mo stret save blong Baebol, olsem Pol.​—Jon 17:3, 17.

[Futnot]