Samting We Yu Mas Save Long Saed Blong Majik

IHADWOK blong talem stret mining blong majik tede. Hemia from we ol man we oli wokem ol samting ya, oli defdefren. Oli no gat wan stamba rul no tijing, no wan tabu buk blong joenem bilif blong olgeta. Ol man ya oli gat ol defren tingting long saed blong kastom, ogenaesesen, rul, mo tingting long saed blong weswan god nao i stret blong givim ona long hem. Wan woman we i stap raetem buk, i talem se: “Wok wetem ol rabis spirit i olsem wan ‘maket we i fri’ blong man i save kasem olkaen tingting we hem i wantem.” Wan narafala woman blong raetem buk i talem se: “Bighaf blong ol Niufala Hiten man oli no agri long plante samting.”

Long tingting blong plante man, i nating nomo sipos i gat ol defdefren tingting long saed ya. Wan buk we i givhan long man we i wantem wokem majik, i talem se: “Taem yu fesem sam save we oli no laenap gud, skelemgud ol save ya, mo mekem wan disisen se bambae yu folem weswan. Lesin gud long paoa blong tingting blong yu. Hemia i min se, yu yu fri blong jusum eni buk we oli tokbaot ol kastom blong majik mo mekem disisen se weswan long ol buk ya nao, we yu filim se i stret long yu.”

Ol defdefren tingting ya, we oli no laenap gud, oli wan problem long olgeta we oli luksave klia mining blong trutok. Trutok i wan samting we i gat pruf long hem, hem i samting we i tru. Yumi no save talem se wan samting i tru, jes from we narafala i tingting no i hop no i bilif se samting ya i tru. No gat. Eksampel, wan taem bifo finis ol dokta oli bilif se oli save winim sik ya numonia sipos oli katem wan faol long tu haf mo putum antap long jes blong man we i sik. I sua se plante sikman oli bilif se rod ya i save winim sik blong olgeta. Be ol bilif mo hop blong olgeta oli no laenap wetem samting we i rili save hapen—wan rod olsem i no save winim sik ya numonia. Ol man oli no save wokem trutok. Trutok i stap finis, mo man nao i mas traehad blong kasem save long hem.

Baebol i tokbaot se hem i holem trutok blong ol samting long saed blong spirit. Taem Jisas Kraes i stap long wol, hem i talem long Papa blong hem long prea se: “Tok blong yu, hemia trutok ya.” (Jon 17:17) Aposol Pol i raetem se: “Olgeta tok ya blong Baebol oli kamaot long God fastaem.” (2 Timoti 3:16) Plante man we oli wok wetem majik oli no agri long samting ya. Defren olgeta, oli lukluk i go long sam narafala spirit paoa mo ol kastom stori, ol olfala skul blong bifo, mo tu, ol giaman stori blong sayens, blong ol samting ya i lidim olgeta. Be, ?yu no ting se i moa stret blong tingbaot wanem we Baebol i talem? Tru ya, klosap olgeta man long wol oli luksave Baebol olsem wan buk we i tabu. Hem i wan long olgeta faswan hanraet blong skul we i stap gud kam kasem tede. I tekem 1,600 yia blong raetem fulwan Baebol, be olgeta tijing we oli stap insaed long hem oli laenap gud. I gud yumi skelem ol tijing blong Baebol wetem samfala bilif we bighaf blong ol man blong wokem majik oli gat.

?Hu i Stap Long Ples Blong Ol Spirit Man?

Wan bigfala kwestin blong traem kasem save long ol samting long saed blong spirit hemia se: ?Hu i stap long ples blong ol spirit man? Tede plante man blong mekem majik oli bilif long ol samting we i stap raonabaot long olgeta, mo oli bilif long plante god. Sam long olgeta oli wosip long wan woman god we i gat tri wok long laef blong hem. Oli luk hem olsem wan vejin, be tu, olsem wan mama, mo wan olfala woman. Oli talem se trifala wok ya i pija blong trifala haf blong laef. Man we woman ya i laekem tumas, i wan god we i gat ol hon. Sam narafala man blong mekem majik oli wosipim wan man god mo wan woman god tugeta. Wan man blong raetem buk i talem se: “I klia se, ol Woman God mo ol Man God ya oli saen blong ol paoa we oli stap raonabaot long yumi. Sam long olgeta paoa ya hem i long saed blong woman mo sam narafala hem i long saed blong man. Wanwan long ol paoa ya i defren long narawan, be taem tufala i joen wanples blong mekem wok, samting ya nao i mekem se evri laef samting i kamaot.” Wan narafala buk we i sapotem tingting ya i raetem se: “Wan long ol impoten jus we yu mas mekem long saed blong Majik hemia jus long saed blong weswan god (Man God/Woman God) we yu yu wantem blong wok wetem. . . . Wok ya [long saed blong Majik] i letem yu yu fri blong jusum eniwan we yu wantem mo hem i agri tu, long enikaen god we yu yu jusum.”

Baebol i no sapotem wan long ol tingting ya nating. Jisas Kraes i spenem fulwan taem long minista wok blong hem blong tijim ol narafala long saed blong Jeova, we hem nomo i “tru God.” (Jon 17:3) Baebol i talem se: “[“Jeova,” NW] i hae we i hae, mo yumi mas presem hem, yumi mas leftemap nem blong hem. Hem i hae moa long ol narafala god, mo i stret blong yumi ona moa long hem, i winim we yumi ona long ol narafala god. Olgeta god ya blong ol man blong ol narafala kantri oli giaman god nomo, oli no save mekem wan samting.”—1 Kronikel 16:25, 26.

?Olsem wanem nao long saed blong Devel? Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary i talem mining blong majik olsem se: “Fasin blong toktok wetem devel.” I hadwok blong faenem wan man blong mekem majik tede, we i agri long mining ya, from we plante long olgeta oli no bilif se Devel Setan i stap. Niuspepa ya The Irish Times i tokbaot wan yangfala woman olsem “wan haefala woman blong mekem majik mo lida blong grup blong olgeta we oli wokem majik long Aerlan.” Woman ya i talem olsem se: “Bilif long Devel i minim se yumi akseptem Kristin Skul . . . [Devel ya] i no save laef i stap sipos i no gat wan God.”

Baebol i talem stret se Devel i stap, mo hem i talem se Devel nao i stamba blong fasin safa mo trabol blong wol ya. (Revelesen 12:12) Jisas i no tijim nomo se Devel i stap, be hem i talem tu se man i save mekem wok blong Devel, nating se hem i no save se hem i stap mekem samting ya. Eksampel, ol lida blong skul blong faswan handred yia oli ting se oli stret gud olgeta. Oli talemaot stret se oli pikinini blong God mo oli ting se oli stap mekem wanem we God i wantem. Be Jisas, we i save ridim hat blong olgeta, hem i save se i no olsem. Hem i talemaot stret long olgeta se: “Yufala i gat sem fasin nomo we papa blong yufala Setan, hem i gat. Mo oltaem yufala i wantem mekem ol samting we hem i wantem.” (Jon 8:44) Antap long samting ya, buk blong Revelesen we i stap long Baebol, i talem se Devel “i stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta i go krangke.”—Revelesen 12:9.

?I Gat Sam Majik We Oli Gud?

I tru se, majik i joen oltaem wetem wok blong ol rabis spirit.a Plante man long taem bifo, mo tede tu, oli bilif se ol man blong mekem majik oli blong spolem ol narafala. Ol man blong mekem majik oli gat paoa blong mekem man i harem i soa bigwan mo tu oli save kilim man i ded. Plante man oli tingting se taem i gat sik, ded, no garen i no save karem gudfala kakae, hem i fol blong ol man blong wokem majik.

Tede ol man blong wok wetem majik oli talem se ol tok ya oli no tru nating. Bighaf blong olgeta oli holemtaet tingting ya se majik blong olgeta i blong mekem man i harem gud i no blong spolem man, nating se oli luksave se i gat sam man blong wokem rabis majik i stap. Ol Wicca oli tijim se paoa blong majik we wan man i mekem long narafala, i save kambak long man ya wetem wan paoa we i tri taem antap moa long fastaem, mo oli talem se hemia wan bigfala risen we i blokem ol man olsem blong oli no spolem narafala. Majik ya, we oli talem se i mekem i gud nomo, hem i gat paoa blong protektem man, ronemaot ol rabis paoa we man blong haos bifo i livim i stap, mo mekem se narafala i laekem yu. Hem i save mekem man i kamgud long saed blong sik mo helt, hem i save mekem se yu no lusum wok blong yu, mo i givhan long yu blong kasem mane. From samting ya, yumi no sapraes se ol kaen paoa olsem, we ol man blong mekem majik nao oli gat, oli kam antap bigwan.

Nating se i olsem, Baebol i no talem se i gat sam majik we i gud mo sam majik we i nogud. Long Loa we God i givim long Moses, God i talemaot klia tingting blong hem long saed ya. Hem i talem se: “Mo yufala i no mas mekem majik.” (Levitikas 19:26, NW) Yumi ridim tu se: “I no mas gat wan man . . . blong mekem majik, no man blong lukaot ol saen, no man blong mekem posen, no man we i stap wokem nakaemas long narafala man, no man we i go luk kleva, no man we i stap soemaot ol samting we bambae oli save kamtru, no man we i wantem toktok wetem ol dedman.”—Dutronome 18:10, 11, NW.

?From wanem God i talem olsem? Hemia i no from we hem i wantem haedem ol gudfala samting long yumi. No gat. Jeova i givim ol loa ya long ol man blong hem from we hem i laekem olgeta mo hem i no wantem we oli kam slef blong fasin fraet mo long ol giaman bilif. Defren olgeta, hem i singaot ol man blong wok blong hem blong kam long hem blong kasem ol samting we oli nidim. Hem i Man we i stap Givim “ol gudgudfala samting ya long yumi.” (Jemes 1:17) Aposol Jon i mekem ol Kristin brata blong hem oli sua gud se: “Sipos yumi askem sam samting long hem, bambae yumi save kasem, from we yumi stap folem ol tok blong hem, mo yumi stap mekem ol fasin, we hem i glad long hem.”—1 Jon 3:22.

?Olsem Wanem Long Ol Rabis Spirit?

Plante man blong wokem majik oli agri wetem Baebol long poen ya se: Ol rabis spirit oli stap. Wan man we i stap leftemap fasin blong wokem majik i givim woning se: “Ol Spirit ya oli stap raonabaot long yumi. Oli stap long wan wol we i sem mak nomo olsem wol ya blong yumi we man i no save luk wetem prapa ae blong hem, oli rili laef . . . I stret nomo blong yusum ol tok olsem ‘Smol Devel’, ‘Rabis Spirit’ mo ‘Devel,’ blong singaot olgeta. Ol spirit ya oli gat bigfala paoa. . . . Sam long ol spirit ya we oli gat moa waes . . . oli naf (sipos wan man i kaen inaf blong welkamem olgeta) blong kam long wol blong yumi. . . . Oli save kam insaed long bodi blong yu . . . , mo oli save bos fulwan long yu. Yes, hemia i sem mak nomo olsem ol olfala stori ya long saed blong ol Rabis Spirit we oli kam insaed long man mo bos antap long olgeta.”

Long taem blong Baebol, ol rabis spirit oli yusum ol defren kaen rod blong mekem trabol long man. Sam long ol man ya oli no moa save toktok, samfala oli kam blaen, samfala oli mekem ol samting we i krangke olgeta, mo samfala oli holem paoa we i strong bitim prapa paoa blong man. (Matiu 9:32; 12:22; 17:15, 18; Mak 5:2-5; Luk 8:29; 9:42; 11:14; Ol Wok 19:16) Samtaem trabol ya i kam bigwan moa, taem plante rabis spirit oli bos fulwan antap long wan man. (Luk 8:2, 30) Taswe, i sua se i gat gudfala risen from wanem Jeova i givim woning long ol man blong hem blong stap longwe long majik mo ol narafala wok blong rabis spirit.

Skul We i Stanap Long Trutok

Majik i pulum plante man tede from we oli luk hem olsem wan samting we i no save spolem olgeta, hem i olsem wan skul we i joen wetem ol samting raonabaot long yumi. Sam kantri oli akseptem wok blong majik. Ol man oli no fraet long hem. Defren olgeta, ol man oli luk majik olsem wan haf blong laef blong olgeta. Tede ol man oli rere blong akseptem enikaen skul. Samting ya i lidim ol man blong laekem mo agri wetem ol samting we oli narakaen olgeta. Taswe plante man oli respektem wok blong mekem majik.

Yes, olgeta skul blong wol tede oli kam olsem wan ples blong maket, we ol man oli fri blong jusum wanem samting nao we oli laekem mo we i stret long ol nid blong olgeta. Hemia i sem mak olsem taem we wan man i go long stoa blong pem wan niufala sus. Long defren fasin, Jisas i talem se i gat tu jus nomo we man i save mekem. Hem i talem se: “Yufala i mas pas long get ya we i smol nomo blong go insaed. From we get ya we i bigwan, mo rod ya we isi nomo, hemia i blong go lus. Mo plante man oli stap folem rod ya. Be get ya we i smol nomo, mo rod we i strong, hemia i blong go kasem laef. Mo smol man nomo oli faenem.” (Matiu 7:13, 14) Yumi fri blong jusum weswan rod nao blong tekem. Be i impoten blong jusum gud, from we yumi save kasem no lusum fasin blong harem gud blong olwe. Yumi mas gohed blong folem rod blong trutok blong mekem se yumi kasem moa save long saed blong spirit. Rod ya, yumi save faenem nomo long Tok blong God, Baebol.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 5]

Tede, plante man oli luk majik olsem wan skul we i joen wetem ol samting raonabaot long yumi mo hem i no save spolem man

[Tok blong pija long pej 6]

Majik i joen oltaem wetem wok blong ol rabis spirit

[Tok blong pija long pej 6]

?Ol man blong wokem majik oli stap mekem wanem we Devel i wantem, nating se oli no save?

[Tok blong pija long pej 7]

Baebol i soemaot rod blong trutok