Oli Talemaot Se Oli Bin Agensem Ol Skul
MAN BLONG WEKAP! LONG BRITEN I RAETEM STORI YA
LONG Desemba 11, 1998, niuspepa ya blong Briten, nem blong hem Catholic Herald i karem stori ya se, “Ol Bisop Oli Harem Nogud Long ‘Ol Raf Fasin’ Blong Kwin Mary.” Ol bisop blong Katolik long Inglan mo Wels oli talemaot se “i bin gat plante nogud samting we ol man oli bin mekem long nem blong Katolik skul, olsem taem blong Refomesen long Briten we oli mekem nogud long ol Protestan.” ?Hu ya Kwin Mary? ?Wanem ol nogud samting we hem i bin mekem we i pulum ol bisop blong talemaot tok olsem? ?Mo from wanem ol bisop blong Inglan mo Wels oli talemaot ol samting ya naoia?
Mary Tudor i bon long 1516 long Inglan, we long taem ya skul Katolik i mama skul long kantri ya. Faswan woman blong King Henry namba 8, nem blong hem Catherine blong Aragon, i gat wan pikinini nomo we i no ded, hemia nao Mary. Mo mama blong hem i tijim hem blong folemgud skul Katolik. Papa blong Mary i wantem wan boe, be Catherine i no karem wan boe. Pop i no wantem brekem mared blong tufala ya, taswe Henry i girap i mekem samting ya hem wan. Olsem nao, hem i mekem rod blong Protestan Refomesen i kamtru long Inglan. Long 1533, Henry i maredem Anne Boleyn. Nao fo manis afta, Ajbisop blong Canterbury, Thomas Cranmer i talemaot se faswan mared blong Henry i no wan prapa mared.
Henry i mekem stronghed, ale wan yia biaen, hem i girap i sakemaot skul Katolik mo i kam hed blong Jos blong Inglan. Mary, we naoia i no moa olsem prapa pikinini blong hem, i neva luk mama blong hem bakegen. Mama blong hem Catherine, i mas stap hem wan longwe long ol narafala, long ol laswan yia blong laef blong hem.
Ol Protestan Oli Agensem Skul
Long ol 13 yia we oli ron biaen, samfala oli no wantem luksave Henry olsem hed blong jos. Samfala oli gohed blong luk pop olsem lida blong olgeta. Olgeta ya oli kasem panis blong ded. Henry i ded long 1547, mo pikinini blong hem we i gat 9 yia nomo, Edward, i tekem ples blong hem. Edward i wan stret pikinini nomo we Henry i gat, hemia wetem namba tri woman long ol sikis woman we hem i tekem. Nao Edward wetem ol man blong givim advaes long hem oli traehad blong mekem Inglan i kam wan Protestan kantri. Oli mekem i nogud long ol Katolik we oli strong blong folem skul blong olgeta. Oli sakemaot ol aedol mo olta tu long ol jos.
Oli tekemaot tabu long fasin blong wokem mo ridim Baebol long Inglis. Mo long ol jos sevis, oli ridim Baebol long Inglis, i no long Latin. Long 1553, Edward i ded from tibi taem hem i gat 15 yia nomo. Nao oli luk se Mary i stret blong tekem ples blong hem, ale hem i kam kwin blong Inglan.
Ol Katolik Oli Agensem Skul
Fastaem ol man oli glad long Mary we i gat 37 yia blong hem. Be i no longtaem biaen, oli no moa laekem hem. Ol man oli lan finis long ol fasin blong Protestan, be Mary i wantem mekem kantri i kam Katolik bakegen. Hem i hareap blong sakemaot ol aedol blong Edward. Hem i askem pop blong fogivim ol man long kantri blong hem. Bakegen, Inglan i kam wan Katolik kantri.
Taem hem i frengud bakegen wetem Rom, samting ya i mekem ol raf fasin oli kamaot agensem ol Protestan. Ol Katolik oli talem se ol Protestan oli olsem wan boela we oli mas katemaot kwiktaem, bifo we hem i spolem ful bodi. Oli bonem plante man long faea, from we oli no wantem bilif long ol tijing blong Katolik.
Panis Blong Olgeta We Oli Tok Agensem Jos
Faswan we oli kilim hem i ded long taem ya we Mary i rul, hemia John Rogers. Hem i jes wokem Baebol ya we oli kolem Baebol blong Matthew. Hemia stamba blong Baebol ya King James Version. Hem i prij agensem Katolik jos, se “oli stanap long Pop, wosip long aedol, mo bilif long ol giaman tingting we oli mekem man i fraet.” Nao oli sakem hem i go long kalabus blong wan yia. Long Febuwari 1555, oli bonem hem long faea from we hem i tok agensem jos.
John Hooper we hem i bisop blong Gloucester mo Worcester, hem tu oli talem se hem i tok agensem jos. Hem i bin talem se i oraet nomo blong ol lida blong skul oli mared mo se man i save divos tu sipos woman blong hem i mekem i krangke long hem. Mo tu, hem i no agri se prapa bodi blong Kraes i stap long Lames. Oli rusum Hooper long faea taem hem i laef yet. Hem i harem i soa long faea ya blong klosap wan aoa bifo we hem i ded. Biaen, oli bonem wan prija blong Protestan bakegen, we hem i gat 70 yia blong hem, nem blong hem Hugh Latimer. Long semtaem, oli bonem fren blong hem Nicholas Ridley. Tufala i bin joen blong sapotem Refomesen. Bifo we Latimer i ded, hem i leftemap tingting blong fren blong hem, i se: “Masta Ridley, yu mas haremgud nomo, mo stanap strong olsem wan man. Tede, wetem help blong God, yumitu save laetem wan kandel long Inglan we mi bilif se bambae i neva ded.”
Oli talemaot Thomas Cranmer tu, we hem i faswan Protestan Ajbisop blong Canterbury long rul blong Henry mo Edward, se hem i tok agensem jos, ale hem i mas ded from. Nao hem i sakemaot ol bilif blong Protestan long fes blong ol man. Be long las menet nomo, hem i jenisim tingting blong hem bakegen, i tok strong agensem pop se hem i enemi blong Kraes. Nao hem i sakem raetsaed han blong hem long faea fastaem, from we hem i bin yusum han ya blong saenem pepa blong sakemaot bilif blong Protestan.
Samwe long 800 Protestan we oli rij, oli ronwe i go long narafala kantri blong stap sef. Nating se i olsem, long tri yia mo naen manis bifo we Mary i ded, oli bonem moa long 277 man Inglan long faea. Plante blong olgeta, oli ol man olbaot nomo we oli no save wanem bilif oli mas holem. Plante yangfala oli bin harem ol tok agensem pop taem oli stap gruap, mo naoia oli stap kasem panis from we oli tok agens long hem. Sam narafala, oli bin ridim Baebol olgeta nomo, mo oli gat prapa tingting blong olgeta long saed blong skul.
Fulap man oli harem nogud bitim mak taem oli luk olsem wanem ol man, woman, mo pikinini oli safa mo oli soa long faea. Woman blong raetem histri, nem blong hem, Carolly Erickson, i tokbaot rabis taem ya, i se: “Plante taem wud blong faea i no drae, mo ol smosmol wud oli no save bon gud from we oli wetwet. Oli fasem ol bag blong paoda long ol man blong mekem se oli no safa longtaem, be ol bag ya oli no save bosta from we faea i slou tumas. Sipos no, oli bosta smol nomo, ale oli givim nogud kil long ol man be oli no kilim olgeta i ded.” Oli no fasem maot blong ol man we oli bonem olgeta, mekem se “plante taem ol krae mo prea blong olgeta i gohed gogo oli pulum laswan win blong olgeta.”
Plante moa man oli stat blong gat tingting we i hafhaf long saed blong skul ya we i mas bonem ol man long faea blong fosem olgeta blong folem ol tijing blong hem. Oli sore tumas long ol man we oli ded. Samting ya i lidim plante man blong mekem ol singsing long saed blong ol Protestan we oli ded from bilif blong olgeta. John Foxe i raetem buk blong hem, Book of Martyrs. Biaen, buk ya i gat bigfala paoa long ol Protestan we oli joen long Refomesen, klosap sem mak olsem paoa we Baebol i gat long olgeta. Plante man we oli Katolik taem Mary i stat blong rul, oli jenis i kam Protestan bifo we hem i finisim rul blong hem.
Samting We Mary i Livim Biaen
Afta we Mary i kam kwin, hem i talemaot se bambae hem i mared wetem kasen brata blong hem, Philip, we hem i mas tekem ples blong papa blong hem olsem king blong Spen. Hem i wan king we i kam long narafala kantri, mo hem i strong long skul Katolik. Samting ya nao, plante man Inglan oli no wantem. Ol Protestan oli girap agensem mared ya, be oli no win, mo 100 man blong olgeta i ded. Ale, Philip mo Mary i mared long Julae 25, 1554. Be Philip i neva kam king. Tufala i no gat pikinini, mo Mary i wari oltaem from we hem i wantem wan pikinini we bambae i folem skul Katolik.
Mary i kam sik, mo hem i ded taem hem i gat 42 yia. Hem i rul blong faef yia nomo. Hem i harem nogud tumas long filing blong hem go kasem we hem i ded. Man blong hem i taed long hem, mo bighaf blong ol man we oli stap aninit long rul blong hem, oli no laekem hem nating. Taem hem i ded, fulap man London oli mekem lafet long rod. From we hem i bitim mak mo i fosem ol man, hem i no givhan blong mekem skul Katolik i gohed moa, be hem i pulum ol man blong laekem moa Protestan skul. Samting we hem i livim biaen taem hem i ded i kamaot klia long nem we ol man oli putum long hem, hemia Bloody Mary, Mary we Blad i Kavremap Hem.
Tingting We i No Stret i Pusum Hem
?From wanem Mary i givim oda blong bonem fulap man long faea? Oli bin tijim hem se ol man we oli tok agensem skul oli stap giaman long God. Taswe hem i ting se hem i mas finisim ol man ya, bifo we oli pulum olgeta man long kantri blong folem semfala tingting ya. Hem i folem voes blong tingting blong hem, be hem i no respektem ol narafala we olgeta tu oli gat raet blong folem voes blong tingting blong olgeta.
Be, ol Protestan tu oli gat semfala fasin agens. Taem Henry mo Edward i rul, tufala i bonem plante man long faea from skul blong olgeta. Kwin we i rul biaen long Mary, hemia Elizabeth namba 1, hem i Protestan. Hem i mekem loa se eniman we i folem skul Katolik i agensem gavman. Taswe long rul blong hem, hem i kilim i ded 180 Katolik long Inglan. Long wan handred yia we oli kam biaen, plante handred man oli ded from bilif blong olgeta.
?From Wanem Oli Talemaot Sore Naoia?
Long Desemba 10, 1998, oli makem 50 yia blong Loa ya we Yunaeted Nesen i stanemap long saed blong Raet Blong Ol Man. Haf 18 blong loa ya i talem se ol man “oli gat raet blong tingting olsem oli wantem, blong folem tingting blong olgeta, mo blong jusum wanem skul oli wantem folem.” Hemia i min se oli gat raet blong jenisim mo folem skul blong olgeta, mo tijim narafala long hem. Ol bisop blong Katolik long Inglan mo Wels oli jusum dei ya we i makem 50 yia blong loa ya “olsem stret taem blong ol Katolik oli skelem tingting blong olgeta long bisnes ya” mo blong luksave “ol raf fasin” we oli bin mekem long taem bifo, speseli long taem blong Mary Tudor.
Nating se oli harem nogud from ol raf fasin agensem skul we i kamaot klosap 450 yia finis, be ?ol samting ya i defren tede? No gat. I tru se oli no moa bonem ol man long faea, be plante man we oli stap talem se oli Kristin oli gohed nomo blong repem mo kilim i ded ol man blong narafala skul. God i no glad nating long fasin agens ya. Jisas Kraes i soemaot fasin blong God stret. Hem i talem se: “From we yufala i stap lavlavem yufala, bambae olgeta man oli luksave se yufala i man blong mi.”—Jon 13:35.
[Tok blong pija long pej 10]
Kwin Mary
[Credit Line]
From the book A Short History of the English People
[Tok blong pija long pej 11]
Oli bonem Latimer mo Ridley long faea
[Credit Line]
From the book Foxe’s Book of Martyrs
[Tok blong pija long pej 11]
Cranmer i sakem raetsaed han blong hem i go long faea fastaem
[Credit Line]
From the book The History of England (Vol. 1)
[Foto Credit Line blong pija long pej 10]
Border: 200 Decorative Title-Pages/Alexander Nesbitt/Dover Publications, Inc.