Tahiti Mo Ol Man We Oli Traem Faenem Paradaes

Blong plante dei, solwota blong Pasifik i bin saksakem sip ya i go olbaot. San i strong, mo ol boskru oli stap mekem sem wok evri dei. Oli taed blong dring waen we i konkon, wota we i smel nogud, mo blong kakae ol samting we i sting finis. Be wantaem nomo, oli harem wan man i singaot bigwan se: “!Aelan! !Wan aelan long fored long lefsaed!” Longwe long fored, oli luk samting we i olsem wan bigfala hil, be i no klia yet. Sam aoa biaen, oli jes luk klia​—⁠yes, hemia wan aelan.

Stat long taem we ol man Yurop oli jes luk Tahiti, oli tingbaot ples ya olsem “paradaes.” Franisman ya Louis-Antoine de Bougainville we i wokbaot olbaot blong faenem ol niufala ples afta long yia 1700, hem nao i lidim grup ya we yumi jes tokbaot antap. Biaen, man ya i raetem se: “Taem mi kasem Tahiti, mi ting se mi faenem garen blong Iden.” Naoia, tu handred yia i pas finis, be Tahiti i stap yet olsem wan ples we i pulum fulap man. Plante long ol man ya, oli kam blong traem faenem paradaes.

?Be, from wanem ol man oli traehad yet blong mekem drim blong paradaes i kamtru? ?Mo olsem wanem Tahiti i kam ples we ol man oli ting se i paradaes? Blong ansa long tufala kwestin ya, yumi mas tingtingbak long taem we laen blong man i jes stat.

Paradaes i Lus

Yumi laekem tok ya “paradaes.” !Hemia from we God i wokem yumi blong yumi stap long Paradaes! Baebol i talem se God i blesem faswan papa mama blong yumi, i givim wan “paradaes” long tufala​—⁠wan naesfala ples blong spel, no wan naesfala garen. (Jenesis 2⁠:8) I luk olsem we ples blong spel ya i stap long eria we nem blong hem Iden, mo nem ya i minim “Haremgud.” Plante man we oli gat big save tede, oli ting se Iden i wan kastom stori nomo, be Baebol i tokbaot Iden olsem wan trufala ples long taem bifo, mo i talem stret nem blong sam ples we oli stap klosap long Iden. (Jenesis 2⁠:​10-14) Tu long ol ples ya we Baebol i tokbaot, hemia Reva Pison mo Reva Gihon. Tede, tufala reva ya oli no moa stap, ale i had blong save stret ples we garen blong Iden i bin stap long hem.

Faswan papa mama blong yumi, tufala i no obei long God, ale tufala i lusum Paradaes ya blong yumi evriwan. (Jenesis 3⁠:​1-23) Nating se i olsem, man i no save fogetem tingting ya blong paradaes. Ol kastom stori long plante kantri, oli tokbaot wan paradaes we i klosap sem mak long hemia we Baebol i tokbaot. Olsem nao, ol man Gris oli gat wan kastom stori long saed blong Wan Taem We i Gud Tumas​—⁠wan nambawan taem we ol man oli bin stap long pis mo oli gat wan isi laef.

Plante man oli bin traehad blong faenem Iden ya we i lus finis. Samfala oli go long Itiopia, be oli no faenem Iden long ples ya. Wan kastom stori i talem se, afta long yia 500, wan lida blong jos we nem blong hem Brendan, i faenem paradaes long wan aelan long saot-wes Atlantik. Sam narafala kastom stori oli talem se paradaes i stap haed antap long wan bigfala hil. Christopher Columbus, wan man blong bifo we i stap wokbaot blong faenem ol niufala ples, i harem nogud from ol giaman stori ya, mo i talem wetem sore se: “Mi neva faenem mo mi neva ridim wan tok long Latin no Grik we i talem stret kona blong wol we paradaes i stap long hem.” Sloslo, hem i stat blong bilif se paradaes i stap samples long saot blong ekweta.

Afta long namba tri trip we Columbus i mekem long ples we hem i kolem Niu Wol, hem i se: “I luk olsem we ples ya nao i paradaes long wol ya, from we hem i stret long ol tok we ol tabu man mo ol haeman blong skul oli talem.” Be biaen i kam klia se Niu Wol ya i no paradaes ya we Columbus i stap tingbaot.

Ol Utopia Long Fiuja

Ale, sam man blong hae save oli gohed blong lukaot paradaes. Oli no moa traem blong faenem Iden be oli statem wan niufala tingting long saed blong wan paradaes we man bambae i mekem long fiuja. Sam man oli raetem buk long saed blong wan kampani blong ol man we bambae oli “stretgud”​—⁠defren olgeta long ol rabis man we oli fulap long wol tede. Be i no gat wan long ol naesfala stori ya we i stret long Iden. Ol man ya oli stap drim se paradaes bambae i wan bigfala taon we ol samting long hem i rongud folem ol strong rul, oli no ting se paradaes i wan naesfala ples blong spel we man i stap fri long hem. Olsem nao, afta long yia 1500, wan haeman blong Briten, Masta Thomas More, i tokbaot wan drim blong hem blong go long ples ya we nem blong hem Utopia. Tok ya i minim “wan ples we i no stap.”

Afta long taem blong Masta More, sam man blong raetem buk oli ademap sam moa tingting blong olgeta. Long ol handred yia biaen, plante man Yurop oli raetem buk long saed blong ol “Utopia” we oli stap long tingting blong olgeta. Be bakegen, ol “nambawan” ples ya oli no olsem wan naesfala ples we man i save haremgud long hem. Long ol Utopia blong olgeta, i gat ol strong loa blong traem fosem ol man blong stap glad. Hemia bambae i blokem ol man; blong oli no yusum tingting blong olgeta blong mekem ol niufala samting, mo bambae i blokem fasin fri tu. Nating se i olsem, wan tija blong histri, Henri Baudet, i talem se ol drim blong Utopia oli soemaot se “tingting blong man i stap strong se i mas gat wan laef we i moagud . . . mo se oli wantem we laef blong ol man i kamgud moa.”

Tahiti​—⁠Stamba Blong Wan Giaman Tingting

Long ol yia afta 1700, solwota long saot blong wol we ol man oli neva go long hem yet, i laswan janis blong faenem paradaes. Ale long Disemba 1766, man ya Bougainville i stat mekem longfala trip blong hem i go long Pasifik. Tingting blong hem i blong lukluk ol ples nomo, mo faenem ol niufala ples we kantri blong hem i save rul long olgeta mo mekem bisnes wetem olgeta.

Afta we Bougainville i stap sel i go blong plante manis, hem i kasem Tahiti. Hem i no save sakem angka long ol narafala aelan from we i gat tumas rif i blokem olgeta. Tahiti i gat wan gudfala haba. Long ples ya, ol boskru blong sip we oli taedgud, oli faenem ol man we oli welkamem gud olgeta mo givim plante samting long olgeta. Long tingting blong ol boskru ya, ples ya i moagud i bitim eni ples we ol kastom stori oli tokbaot. Tahiti i wan paradaes, mo long plante fasin, hem i sem mak long ol Utopia we samfala oli bin raetem stori blong olgeta.

Wan samting se, Tahiti i wan aelan we ol man blong hem oli joengud, hemia i olsem ol Utopia we ol man oli tokbaot. Mo tu, ples ya i naes we i naes, olsem wan paradaes. Hem i gringud, mo i gat plante reva mo naesfala wotafol. Ol flaoa mo tri oli grugud we man i no nidim blong lukaot long olgeta. Antap long ol samting ya, weta long Tahiti i gud long bodi blong man, mo i no gat plante nogud samting we oli denja long helt blong man, olsem we ol narafala hot ples oli gat. I no gat ol snek, ol bebet we oli save stikim man mo givim sik, mo ol volkeno.

Mo ol man Tahiti oli naes, oli longfala, mo bodi blong olgeta i strong. Ol boskru blong sip oli laekem tumas blong luk ol waet tut blong ol man Tahiti, from we ol boskru oli lusum plante tut blong olgeta finis, mo ol mit raon long ol tut blong olgeta i solap from we oli no kakaegud long trip blong olgeta. Wan narafala samting se, ol manples oli hapi, mo oli soem kaen fasin long ol strenja, taswe kwiktaem nomo oli fren wetem ol boskru blong sip. Mo tu, fastaem i luk olsem se ol man Tahiti evriwan oli sem mak, i no gat wan we i hae moa long narawan. Hemia wan samting bakegen we ol buk long Utopia oli bin tokbaot. Antap long hemia, i no gat ol puaman. Mo ol man Tahiti oli no folem ol loa we oli blokem olgeta long saed blong seks. Ale, ol boskru blong sip oli slip olbaot wetem ol naesfala woman Tahiti.

Yes, Masta Bougainville mo boskru blong hem oli ting se Tahiti nao hem i Iden. Ale hem i lego aelan ya blong go talem long olgeta man blong wol se hem i faenem paradaes finis. Long en blong tri yia, hem i finisim trip blong hem raon long wol, nao hem i raetem wan buk long saed ya. Buk ya, oli salem moa long hem i bitim ol narafala buk long taem ya, mo hem i statem wan giaman tingting se aelan ya mo ol man blong hem oli stretgud olgeta. !Paradaes blong bifo i lus finis, be Tahiti i kam paradaes blong naoia!

Denja Blong Giaman Tingting Ya

Tingting ya i no tru. Ol man Tahiti oli stap kasem ol sik mo oli ded olsem ol narafala man. Olgeta man evriwan oli no sem mak, samfala oli mekem i strong tumas long ol narafala mo oli traem bos strong long ol man. I gat ol wo bitwin ol laen, mo sam samtaem, oli kilim man i ded blong mekem sakrafaes long ol god blong olgeta. Mo tu, i no olgeta man Tahiti evriwan we bodi blong olgeta i naes. Man blong raetem histri, K. R. Howe, i tokbaot ol woman we ol boskru blong Bougainville oli bin slip wetem olgeta, se ating “ol man Tahiti oli bin talem long ol woman ya se oli mas slip wetem” ol boskru, blong mekem se oli no kam kros long ol manples mo kilim olgeta.

Ale, giaman tingting ya se oli “faenem paradaes” finis i kasem plante ples. Plante man blong raetem buk mo mekem pija, olsem Franisman ya Paul Gauguin, oli hareap blong go luk Tahiti. Naesfala pija we Gauguin i wokem blong soemaot laef long Tahiti, i pulum plante man oli kam long ples ya. ?Samting ya i mekem wanem i kamaot? I givim wan tingting we i rong long saed blong aelan ya Tahiti mo ol man blong hem. Taem ol man we oli kam luk Tahiti oli gobak long ples blong olgeta, faswan kwestin we ol manples blong olgeta oli askem, se, “?Ating yu gat gudtaem wetem ol naes gel long Tahiti?”

?Paradaes i Lus Blong Olwe?

Long ol yia we oli jes pas, Tahiti i fesem plante narafala trabol tu. Long ol yia biaen long 1980, sam hariken oli kilimgud aelan ya, mo oli spolem ol naesfala korel raon long hem. Be ol man nao oli spolem ples ya moa. Oli wokem ol bigbigfala haos, mekem se long plante ples, graon i brobrok mo i lus, mo tu oli sakem doti i go olbaot. Donna Leong we hem i gat big save long ol beswan rod blong blokem doti, i talem se: “Ol turis oli mekem fulap doti olbaot. . . . Sipos ol man Tahiti oli no blokem ol doti we i stap spolem aelan blong olgeta, i no longtaem aelan ya mo ol narafala aelan klosap long hem, bambae oli no moa gat ol naes bus mo flaoa mo anamol, wetem ol lagun we wota blong olgeta i blu mo klin.”

Be, tingting ya blong gat wan paradaes long fiuja i stap yet. !Jisas Kraes i promes long wan rabis man we i tanem tingting blong hem from sin, i se: “Yu bambae yu stap wetem mi long Paradaes”! (Luk 23⁠:43) Jisas i no stap tokbaot wan Utopia we i stanap long ol strong loa, olsem ol kastom stori oli tokbaot. Hem i stap tokbaot wan paradaes long fulwol, we wan gavman long heven bambae i rul long hem.a Ol 1,700 Witnes blong Jeova long Tahiti oli putum tingting blong olgeta i stap strong long Paradaes ya long fiuja. Oli yusum taem blong olgeta blong talemaot nambawan fiuja ya long ol man raonabaot long olgeta. I tru se i gat plante naes samting long Tahiti we oli sem mak long paradaes, be oli nating nomo taem yumi tingbaot Paradaes we God bambae i mekem long fulwol i no longtaem. Sipos yumi traem faenem Paradaes ya, yumi no stap westem taem blong yumi.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 16]

Oli bin ting se Tahiti i paradaes

[Credit Lines]

Pija we William Hodges i wokem long 1766

Yale Center for British Art, Paul Mellon Collection, USA/Photo: Bridgeman Art Library

[Tok blong pija long pej 17]

Ol man Tahiti oli soem kaen fasin long Masta Bougainville

[Credit Line]

By permission of the National Library of Australia NK 5066

[Tok blong pija long pej 18]

Ol Witnes blong Jeova oli laekem tumas blong storian wetem ol narafala man, long saed blong Paradaes we bambae i kam

[Foto Credit Line blong pija long pej 17]

Photo courtesy of Tahiti Tourisme

[Foto Credit Line blong pija long pej 19]

Page 18: Canoeists, waterfall, and background: Photos courtesy of Tahiti Tourisme