Baebol i Talem Wanem

?Wanem Mining Blong Tok Ya Se Yu Mas Letem Man i Slavem Fes Blong Yu Long Lef Saed Tu?

PLANTE man oli save long Bigfala Toktok blong Jisas Kraes antap long hil. Long taem ya, Jisas i talem se: “Bambae yu no givimbak long man we i mekem i nogud long yu. Sipos wan man i slavem fes blong yu long raet saed, yu mas letem hem i slavem fes blong yu long lef saed tu.”—Matiu 5:39.

?Tok ya blong Jisas i minim wanem? ?Hem i min se ol Kristin oli no save mekem wan samting blong protektem olgeta? ?Ol Kristin oli mas stap kwaet nomo taem ol man oli mekem i nogud long olgeta? ?Olsem wanem? ?Olgeta oli no save lukaot help long ol man we oli holem loa long han blong olgeta?

?Wanem Mining Blong Tok Blong Jisas?

Blong kasem save mining blong tok ya, yumi mas tingting gud long ol vas raonabaot long tok ya. Mo tu, yumi mas tingbaot se Jisas i stap toktok wetem hu long taem ya. Jisas i save se ol man ya we oli stap lesin long hem, oli save finis plante tok blong Baebol, ale bifo we hem i givim advaes long olgeta, hem i talem sam tok we oli save finis. Hem i talem se: “Yufala i harem finis we ol tija oli talem bifo se, ‘Sipos wan man i spolem wan ae blong yu, ol man oli mas spolem wan ae blong hem tu. Mo sipos wan man i spolem wan tut blong yu, oli mas spolem wan tut blong hem tu.’”—Matiu 5:38.

Long vas ya, Jisas i mekem olgeta oli tingbaot bakegen ol tok we i stap long Eksodas 21:24 mo Levitikas 24:20. I gud blong tingbaot se folem Loa ya blong God, panis ya se ae i mas jenisim ae, hem i wan panis we man i kasem nomo afta we hem i pas long fored blong ol pris mo jaj. Olgeta ya oli skelem evri samting mo oli luk sipos man ya i minim blong mekem trabol ya no nogat.—Dutronome 19:15-21.

Taem ol yia oli stap pas, ol man Jiu oli jenisim fasin ya we ol man oli mekem blong folem loa ya. Long ol yia 1800, wan man we i stadi gud long Baebol, Adam Clarke, i talem se: “I luk olsem se ol man Jiu oli yusum loa ya [ae i mas jenisim ae, tut i mas jenisim tut] olsem eskius blong givimbak wan nogud fasin we narafala i mekem long olgeta. Mo plante taem oli bitim mak. Oli mekem trabol long narafala we i bigwan moa i bitim trabol we narafala ya i mekem long olgeta.” Be vas ya i no min se wan man i save folem prapa tingting blong hem, mo givimbak nogud fasin long narafala.

Tijing ya we Jisas i givim long Bigfala Toktok blong hem antap long hil se ‘letem man i slavem narasaed fes blong yu tu,’ hem i soemaot stret mining blong Loa we God i givim long ol man Isrel. Jisas i no min se, sipos oli kilim ol man blong hem long wansaed fes blong olgeta, bambae olgeta oli stanap nomo, mo letem narasaed fes blong olgeta tu blong oli kilim, nogat. Long taem ya we oli raetem Baebol, taem wan man i slavem narafala hemia i no blong givim kil long hem, be i blong mekem hem i harem nogud mo i blong pulum hem blong faet, no blong mekem rao i kamaot. Tede tu, fasin ya i stap kamaot plante.

Jisas i wantem talem se, sipos wan man i slavem narafala blong pulum hem blong faet, no i talem ol tok blong jikim narafala nao i mekem hem i harem nogud, be narafala ya i no mas givimbak. Defren olgeta, hem i mas traem blong blokem fasin ya blong givimbak, we i save lidim tufala blong gohed nomo blong mekem i nogud long tufala.—Rom 12:17.

Ol tok blong Jisas oli klosap sem mak long ol tok blong King Solomon se: “I nogud yu talem se, ‘Mi bambae mi mekem long hem stret olsem we hem i mekem long mi. Fasin ya blong hem, bambae mi givimbak long hem bakegen.’” (Ol Proveb 24:29) Ol man blong Jisas oli letem man i slavem narasaed fes blong olgeta, taem oli no lesin long man we i traem pulum olgeta “blong faet.”—2 Timoti 2:24.

?Olsem Wanem? ?I Stret Blong Protektem Yu Wan?

Taem Baebol i talem se yu letem man i slavem narasaed fes blong yu tu, hemia i no min se wan Kristin i no save mekem wan samting nating blong traem blokem hem wan, taem narafala i wantem kilim hem. Jisas i no talem se yumi neva mas protektem yumi. Be yumi no mas girap mo kilim narafala, mo yumi no mas letem narafala i pulum yumi blong givimbak nogud fasin long hem. I tru, long taem olsem, i waes blong ronwe blong blokem faet. Be sipos wan man i wantem kilim yumi, i stret nomo blong yumi mekem wan samting blong protektem yumi, mo blong yumi lukaot ol polis blong oli givhan long yumi.

Ol faswan disaepol blong Jisas, oli folem fasin ya taem oli wantem kasem raet we loa i givim long olgeta. Traem tingbaot, aposol Pol i bin yusum loa we i stap long taem blong hem, blong soemaot se hem i gat raet blong mekem wok blong prij we Jisas i talem long ol man blong hem blong mekem. (Matiu 28:19, 20) Taem Pol mo Saelas tufala i mekem misinari trip blong tufala i go long taon blong Filipae, ol haeman blong gavman oli holem tufala, mo oli tok agensem tufala se tufala i man blong brekem loa.

Ol man oli wipim tufala long fes blong olgeta man, mo oli sakem tufala long kalabus, nating we tufala i no pas long kot. Taem Pol i gat janis, hem i yusum raet blong hem olsem wan sitisen blong Rom. Ale, taem ol haeman oli kasem save se Pol i wan sitisen blong Rom, oli fraet blong kasem trabol, mo oli askem long Pol mo Saelas blong tufala i aot long taon ya long kwaet fasin nomo. Taswe, Pol i givim wan eksampol we yumi save folem, blong ‘toktok blong leftemap gud nius, mo yusum loa blong soemaot raet blong yumi blong talemaot gud nius ya.’—Ol Wok 16:19-24, 35-40; Filipae 1:7, NW.

Olsem Pol, ol Witnes blong Jeova tede tu, oli stap kasem trabol we i mekem se bakegen mo bakegen oli mas pas long kot, blong oli save holemtaet raet we oli gat blong mekem Kristin wok blong olgeta. Hemia i tru tu long ol kantri we gavman i letem ol manples oli jusum jos we oli wantem folem. Taem ol man blong brekem loa mo kilim man oli mekem wan samting agensem wan Witnes blong Jeova, Witnes ya i no nid blong letem olgeta oli slavem narasaed fes blong hem, be hem i traem blokem hem wan. Hem i save go luk ol man we oli holem loa long han blong olgeta, blong oli halpem hem.

Ale, i stret nomo we ol Kristin Witnes oli yusum loa blong soemaot raet blong olgeta. Be oli save tu se taem oli mekem olsem, maet samting ya bambae i givhan smol nomo. Taswe, oli mas lego bisnes ya i stap long han blong God olsem Jisas i mekem. Oli bilif strong se Hem i save evri samting long saed ya, mo se bambae hem i stretem fulwan. Oli save tu se Hem bambae i givimbak long fasin we i stret, from we hem i jajem man long stret fasin. (Matiu 26:51-53; Jud 9) Ol tru Kristin oli mas tingbaot se Jeova nomo i gat raet blong givimbak long man.—Rom 12:17-19.

?YU YU BIN TINGBAOT?

● ?Ol Kristin oli mas blokem wanem fasin?—Rom 12:17.

● ?Baebol i blokem yumi, se yumi no save mekem wan samting blong protektem yumi?—Filipae 1:7.

● ?Jisas i bilif se Papa blong hem bambae i mekem wanem?—Matiu 26:51-53.