SÓPWUN 7
Ka Eáni Ekiekin Kot Usun Aúchean Manaw?
“En ewe lepopun manau meinisin.”—KÖLFEL 36:9.
1, 2. (a) Ifa liffangach we mi aúchea me ren Kot? (b) Pwata a kon lamot lón ei fansoun ach sipwe tufichin weweiti ifa usun án Paipel kewe kapasen emmwen repwe álisikich?
SEMACH we lón láng a ngenikich eú liffang mi fókkun aúchea, ina ewe liffangen manaw usun emén aramas mi tipachem mi wor an tufich le áppirú napanapen Kot kewe. (Keneses 1:27) Pokiten ena tipachem eú liffang mi aúchea, iwe a atufichikich le weweiti ifa usun án Paipel kewe kapasen emmwen repwe álisikich. Ren ach apwénúretá, sipwe tongeni ásimaúetá lón ach lúkú, tongei Jiowa me eérenaaló le “tufichin alefila lefilen mine a öch me mine a ngau.”—Ipru 5:14.
2 Lón ei fansoun a fókkun lamot sipwe tufichin weweiti ifa usun án Paipel kewe kapasen emmwen repwe álisikich, pún a kon sókkópat angangen ei ótót pwe ese wor allúk mi naf ngeni nónnómun manawen aramas meinisin. Science lón pekin sáfei a affata ena pwóróus, ákkáeúin usun ekkewe minen álillis me mettóch mi weneiti chcha. A lamot ngeni chókkewe mi mochen álleasochisi Jiowa ena mettóch. Nge, ika sia weweiti án Paipel kewe kapasen emmwen mi weneiti ena mettóch, sia tongeni kefiliéch pwe epwe ekinamweii mwelien letipach me onómukich lón án Kot tong. (Än Salomon Fos 2:6-11) Ekieki mwo ekkeei ekkóch kapasen emmwen.
MANAW ME CHCHA RA PIN
3, 4. Ineet Paipel a ákkáeúin fós usun pwe ewe chcha a pin? Menni kapasen emmwen a lóngólóng wóón?
3 Ekiseló mwirin án Kain nieló Epel, ina áeúin án Jiowa pwári pwe manaw me chcha ra pin me ra ririfengen. Iei met Kot a ereni Kain: “Chan pwiüm we a köriei seni won pwül.” (Keneses 4:10) Me ren Jiowa, chchaan Epel a wewe ngeni manawan, ewe a sópwóló pokiten kawet. Ina popun, usun itá chchaan Epel we a sié pwe Kot epwe angei liwinin an máló.—Ipru 12:24.
4 Mwirin ewe Noter, Kot a mut ngeni aramas ar repwe ocheei futuken ekkewe man nge resap únúmi chchaar. Kot a erá: “Ousap fokun ochoch fituk mi cha, pun manau a chüen nom lon. Are eman epwe niela eman aramas, üpwe fokun liwini ngeni.” (Keneses 9:4, 5) Ena allúk a weneiti mwirimwirin Noa kewe meinisin tori lón ach ei fansoun. A tipeeú ngeni ekkewe kapasen emmwen mi fen nóm lón alon Kot we ngeni Kain pwe ewe chcha a wewe ngeni manawen ménúmanaw meinisin. Ena allúk a affata pwe Jiowa, ewe Popun manaw, epwe apwúngú aramas meinisin mi ésúfélúngawa manaw me chcha.—Kölfel 36:9.
5. Ifa usun ewe Allúkún Moses a pwáraatá pwe chcha a pin me aúchea?
5 Ra pwal nóm lón ewe Allúkún Moses ekkeei ruu pwóróus mi enlet pwe chcha a wewe ngeni manawen emén, me chcha a pin. Lifitikos 17:10, 11 a erá: “Iwe, are eman aramas . . . a ün cha, ngang üpwe ü ngeni ewe aramas o ärawu me lein aramasan. Pun manauen mönümanau meinisin a nom lon cha. Üa ngenikemi ei cha pwe oupwe föri asoren amusamusen tipis fän iten manauemi won ewe rongen asor. Iwe ren cha chök a fis amusamusen tipis, pun manau a nom lon.”—Ppii ewe pwóór “Chcha a Tongeni Pwélúóló Tipis.”
6. Me mwen án emén epwe ocheei emén man, pwata a lamot epwe ninatiw chchaan lepwúl? (Ppii ewe pwóór “Súféliti Manawen Ekkewe Man.”)
6 Ika rese áeá chchaan emén man wóón ewe rongen asor, iwe epwe ninitiw lepwúl. Ina minne lón kapas áwewe, ewe manaw a liwinló ngeni ewe Chón Nemeni Manaw. (Tuteronomi 12:16; Isikiel 18:4) Nge chón Israel rese pwal tichiki le uwawu unusen chchaan futuken ewe man ra mochen ocheei. Nge met a lamot, epwe pwúng ninniilóón me kókusulóón chchaan ewe man. Iwe ina atun emén chón Israel a tongeni ochoch fán kinamween miritin letipan pokiten a fen pwáraatá súfél ngeni ewe Chón Awora Manaw.
7. Pokiten ewe chcha a pin, ifa usun Tafit a pwáraatá an súféliti?
7 Tafit ‘emon mwan mi apwapwai letipen [Kot],’ a weweiti ekkewe kapasen emmwen mi weneiti án Kot we allúk usun chcha. (Föför 13:22, TF) Lón eú rán Tafit a fókkun kaka, iwe úlúmén me lein néún kewe soufiu ra tépéchékkúlólong lón leenien ekkewe chón maun ngeniir me úfúúf konik seni ewe chénúttu me wato ren. Met meefien Tafit? A erá: “Üsap fokun tongeni ünümi ei koluk. Pun ika üpwe ünümi, epwe usun chök ai üpwe ünümi chan ekei mwän mi fangala manauer, lupwen ra feila.” Me ren Tafit, ewe konik a usun nge ina manawen néún kewe soufiu. Inaamwo ika a kaka, nge a “ninätiu ewe koluk pwe eu asor ngeni ewe Samol mi Lapalap.”—2 Samuel 23:15-17.
8, 9. Itá Kot a siwili an ekiek usun manaw me chcha atun a poputá ewe mwichefelin Chón Kraist? Áweweei mwo.
8 Órun ruu ngeréú ier ra ló, Jiowa a emmweni ewe mwichen soupwúngúpwúng án ewe mwichefelin Chón Kraist an epwe makkeei: “Pun iei usun am ekiek me ewe Ngun mi Fel, pwe epwe och are am ausap iseta womi och osemi mi chou, pwe ekkeei chok mi lamot: oupwe tumunukemi seni asoren anumwal, o seni cha, o seni man mi maanfor, pwal seni lisou.”—Föför 15:28, 29, TF.
9 A ffat pwe ewe mwichen soupwúngúpwúng me lóóm ra mirititi pwe chcha a pin, me áeámwáállin ewe chcha a ngaw usun ngawen án emén fel ngeni ululun are lisowumwáál. Pwal ina usun ekiekin Chón Kraist mi enlet lón ei fansoun. Pwal och, ra ekieki me apwénúetá án Paipel kewe kapasen emmwen lap seni ar repwe ekieki pwe epwe wor ekkóch allúk mi tichik. Iwe ra tongeni apwapwaai Jiowa atun ra féri kefil usun áeáán chcha.
ÁEÁÁN CHCHA LÓN PEKIN SÁFEI
Ifa usun upwe áwewe ngeni emén tokter ai kefil usun áeáán ekkewe kinikisitiwen chcha?
10, 11. (a) Ifa ekiekin Chón Pwáraatá Jiowa usun áeáán chcha me ekkewe rúáánú kinikinin chcha? (b) Ikkefa ekkewe mettóch usun chcha eli epwe sókkofesen ekiekin Chón Kraist wóón?
10 Chón Pwáraatá Jiowa ra silei pwe ar ‘tumunur seni . . . cha’ a wewe ngeni ar resap angei IV chcha me resap ngeni emén chchaar are iseis chchaar ren ar repwe áeásefál. Pokiten ra súféliti án Kot we allúk, iwe rese pwal angei ekkewe rúáánú kinikinin chcha, weween red cell, white cell, platelet me plasma.
11 Lón ei fansoun, ekkena kinikinin chcha ra kan kinikisitiw ren och angang pwe epwe sókkópat áeáán. Itá emén Chón Kraist epwe angei ekkena kinikisitiwen chcha? Itá epwe ekieki pwe “chcha” ekkena kinikisitiwan? Emén me emén epwe pwisin filatá ena mettóch. Pwal ina usun ren ekkewe ekkóch álillisin pioing ewe mi weneiti pwisin chchaan eménnewe, nge esap pwal iseis, áwewe chék ren hemodialysis, hemodilution me cell salvage.—Ppii ewe kinikin Pwal Ekkóch Áwewe itelapan “Kinikisitiwen Chcha me Álillisin Pioing lón Pekin Reirei.”
12. Epwe ifa usun ekiekich me féfférúch usun ekkewe mettóch mwelien letipach a apwúngaló?
12 Itá ese kon lamot ngeni Jiowa ach kefil ika sia pwisin filatá minne sia mochen féri? Aapw, a fókkun aúcheani met sia ekieki me masouen letipach. (Än Salomon Fos 17:3; 21:2; 24:12) Ina popun, mwirin ach iótek ngeni Jiowa usun an emmwen me kúttafichi pwóróus usun och minen álillis lón pioing are sáfei, mi lamot sipwe álleasochisi mwelien letipach mi káit me ren ewe Paipel. (Rom 14:2, 22, 23) Ewer, ekkóch resap péchééú ngenikich ren met mwelien letiper a mut ngeniir, are sisap pwal eisini ekkóch: “Met kopwe féri ika óm osukosuk a usun chék ai?” Lón ekkena sókkun mettóch, emén me emén Chón Kraist epwe “püsin mwärei wosan wosochou.”—Kalatia 6:5; Rom 14:12; ppii ewe pwóór “Ngang mi Ekieki pwe Chcha mi Pin?”
ÁN JIOWA KEWE ALLÚK RA PWÁRI AN TONG USUN EMÉN SAM
13. Án Jiowa kewe allúk me kapasen emmwen ra pwáraatá met usun Jiowa? Áweweei mwo.
13 Ekkewe allúk me kapasen emmwen mi nóm lón Paipel ra pwáraatá pwe Jiowa emén Chón Ffér Allúk mi tipachem me emén Sam mi tong a enletin chúngú túmúnún néún kewe. (Kölfel 19:7-11) Jiowa a allúkú pwe sipwe ‘tumunu seni . . . cha’ pokiten chcha a pin. Iwe nge, ach túmúnúkich seni chcha a atoto rech pwal ekkóch feiéch. Áwewe chék, a túmúnúkich seni ekkewe osukosuk mi weneiti IV chcha. (Föför 15:20, TF) Nge ren enletin, me ren chómmóng chón pekin sáfei ewe sókkun reirei ese áeá chcha, ina ewe mi kon múrinné seni meinisin lón pekin sáfei. Me ren ekkewe Chón Kraist mi enlet, ena pwóróus a chék affata án Jiowa tipachem mi fókkun alóllóól me an tong usun emén sam.—Aisea 55:9; Johannes 14:21, 23.
14, 15. (a) Ikkefa ekkewe allúk ra pwári án Kot tongei néún kewe aramas? (b) Ifa usun kopwe apwénúetá ekkewe kapasen emmwen ekkena allúk usun túmúnún manaw ra lóngólóng wóón?
14 Án Jiowa chúngú túmúnún néún kewe aramas lón Israel me lóóm a pwáló lón chómmóng an kewe allúk. Áwewe chék, a allúkú pwe epwe wor ttit wóón osun imwen chón Israel kewe pwe epwe túmúnúúr seni feiengaw pokiten a kan fis chómmóng mettóch wóón imwer kewe. (Tuteronomi 22:8; 1 Samuel 9:25, 26; Nehemia 8:16; Föför 10:9) Kot a pwal allúkú pwe minne ká néúr ekkewe átemwánnin kow mi efeiengaw repwe túmúnúúr pwe rete efeiengawa ekkewe ekkóch. (Ekistos 21:28, 29) Án emén tunaló ekkena allúk a pwári pwe ese fókkun súféliti túmúnún ekkewe ekkóch me a tongeni eáni ewe tipisin nimanaw.
15 Ifa usun kopwe apwénúetá ekkewe kapasen emmwen ekkena allúk ra lóngólóng wóón? Pwata kese ekiekiéchú ekkeei mettóch, áwewe chék ika waóm we mi núkúnúkéch, napanapen óm uwou waa, noum kewe man, imwom, óm leenien angang me óm kewe kefil usun minen apwapwa me kunou? Lón ekkóch fénú, ákseten ina ewe a kon efisi málóón sáráfé lap ngeni pokiten ra féri mettóch repwe feiengaw ren. Iwe nge, ekkewe sáráfé mi mochen nónnóm lón án Kot tong ra aúcheani manaw me rese eáni ekkewe sókkun minen apwapwa mi efeiengaw. Rese eáni ewe ekiek mi umwes pwe ekkewe sáráfé resap tongeni feiengaw. Nge, ra pwapwaiti ar fansoun sáráfé ren ar túmúnúéch nge rese féri ekkewe mettóch mi efeiengaw.—Än Salomon Afalafal 11:9, 10.
16. Ifa án Paipel we kapasen emmwen mi weneiti kataan ménúkol? (Ppii ewe footnote.)
16 Manawen ekkewe ménúkol resaamwo uputiw, ra pwal mwo nge aúchea mwen mesen Kot. Lón Israel lóóm ika emén a efeiengawa emén fefin mi pwopwo nge a máló ewe fefin are ewe ménúkol, iwe me ren Kot pwe ena emén, i chón nieló aramas me epwe liwini ngeni “manau ngeni manau.”a (Ekistos 21:22, 23) Anchangei mwo meefien Jiowa atun a kúna chómmóngun fefin mi atai néúr iteiten ier pokiten rese mochen túmún semirit me are ren ar eáni féfférún sikefetál.
17. Ifa usun kopwe oururu emén a fen atai néún me mwen an silei án Kot kewe allúk?
17 Nge epwe ifa usun ren emén fefin mi atai néún me mwen an silei ewe enlet seni Paipel? Weween nge Kot esap pwáraatá an úméúméch ngeni? Ewer! Ren enletin, emén mi wesewesen aier a tongeni lúkúlúk wóón án Jiowa úméúméch mi lóngólóng wóón chchaan Jesus we mi niniló. (Kölfel 103:8-14; Efisos 1:7) Iei pwisin alon Kraist: “Use feito pwe upwe korato ir mi pung, pwe ir mi tipis chok, pwe repwe aier.”—Lukas 5:32, TF.
TTII SONUK OPUT!
18. Ifa usun Paipel a menlapei ewe populapen nimanaw?
18 Me lúkún án Jiowa mochen ach sisap efeiengawa ekkewe ekkóch, a pwal mochen ach sipwe urusawu oput seni letipach pún ina populapen nimanaw. Iei makkeien ewe aposel Johannes: “Eman mi oput pwiin, i eman chon niela aramas.” (1 Johannes 3:15) Ena sókkun aramas ese chék mángaweiti pwiin we nge a pwal mochen an epwe máló. An oput a pwáló ren an chofonatá are tipimwáál ngeni och tipis, ekkewe mi tongeni kúna kapwúng seni Kot ren. (Lifitikos 19:16; Tuteronomi 19:18-21; Mateus 5:22) A fókkun lamot ach sipwe urusawu meinisin sókkun oput mi nónnóm lón letipach!—James 1:14, 15; 4:1-3.
19. Ifa usun emén mi nóm fán emmwenien án Paipel kapasen emmwen epwe ekieki ekkeei pwóróus lón Kölfel 11:5 me Filipi 4:8, 9?
19 Chókkewe mi usun Jiowa le aúcheani manaw me mochen onómuur lón án Kot tong ra pwal ttii seniir sókkun féfférún akkachofesá are mwááneson meinisin. Iei alon Kölfel 11:5, TF: “[Jiowa] a oputa ekkewe ir mi mochen mwanesol.” Lón ena wokisin ese chék kapas usun napanapen Kot na, nge a pwal wor kapasen emmwen lón mi álisikich ika epwe ifa usun sipwe áeá manawach. A amwékútú chókkewe mi tongei Kot ar repwe ttii seniir meinisin sókkun minen apwapwa me kunou mi apéchékkúlatá féfférún akkachofesá. Pwal ina usun ewe kapas pwe Jiowa i ewe “Koten kinamwe,” a amwékútú néún chón angang pwe repwe aúraló ekiekiir me letiper ren minne aramas ra efich, mwareiti me minne mi fókkun múrinné, ekkewe mi álisatá kinamwe.—Filipi 4:8, 9, TF.
KOSAP ANGOLONG LÓN ÁN ARAMAS MWICHEICH MI EÁNI TIPISIN NIMANAW
20, 21. Ifa ekiekin Chón Kraist usun mwúún fénúfan me pekin business, iwe pwata?
20 Me ren Kot, unusen án Satan ei ótót a eáni tipisin nimanaw. Lón ewe Paipel, meinisin mwúún aramas lón ei ótót mi liosutiw ren emén manmwacho mi eniweniw a fen nieló millionen aramas kapachelong chómmóng néún Jiowa kewe chón angang. (Taniel 8:3, 4, 20-22; Pwärätä 13:1, 2, 7, 8) Ekkena mwú mi usun manmwacho mi eniweniw ra angangfengen me pekin business me pekin science le fératá ekkóch pisekin maun mi fókkun eniweniw lap seni meinisin, nge ra pwal angei watteen winner seni ena. A ifa me pwúngún pwe “unusen fanüfan a nom fän nemenien Ewe mi Ngau”!—1 Johannes 5:19.
21 Pokiten néún Jesus kewe chón áppirú rese “peekini fönüfan” me rese fókkun pekini epek lón mwékútúkútún mwúún fénúfan me maun, ra túmúnúúr seni ar resap pwisin féri tipisin nimanaw me pachelong lón án chón fénúer tipisin nimanaw.b (Johannes 15:19; 17:16, Agapé) Ra áppirú Kraist, ren ar rese féri féfférún akkachofesá le appélúwa ekkewe mi eriáfféwúr. Nge ra pwáraatá tong, pwal mwo nge ióteki chón oputer.—Mateus 5:44; Rom 12:17-21.
22. Ifa ekiekin Chón Kraist usun mwicheichen lamalam meinisin wóón ei fénúfan, iwe pwata?
22 Lap seni meinisin, Chón Kraist mi enlet ra túmúnú ar resap fiti mwékútúkútún “Papilon mi lapalap,” ewe mwicheichen lamalam chofona wóón fénúfan mi tipisin nimanaw lap seni meinisin. Iei alon án Kot we Kapas usun Papilon mi Lapalap: “Chaan ekewe soufos me ekewe chon pin a ninnila lon, ewer, chaan chokewe meinisin mi ninnila won fanüfan.” Ina popun Kot a éúréúrakich: “Oupwe towu nei aramas seni lon Papilon.”—Pwärätä 17:6; 18:2, 4, 24.
23. Met weween ach sipwe towu seni Papilon mi Lapalap?
23 Ach towu seni Papilon mi Lapalap ese chék wewe ngeni ach sipwe télawu itach seni ewe lamalam. Nge a pwal wewe ngeni ach sipwe oputa ekkewe féffér mi ngaw lamalam chofona ra mutatá are tipeeú ngeni, usun choweán lisowu mwáál, angolong lón mwékútúkútún mwú me tipemmóng le cheei wéú. (Kölfel 97:10; Pwärätä 18:7, 9, 11-17) A ifa me chómmóngun ekkena féffér mi efisi nimanaw!
24. Án Kot pwáraatá úméúméch ngeni emén mi tipisin nimanaw nge a aier a lóngólóng wóón met?
24 Me mwen ach fangóló manawach me papatais, emén me emén leich sia álisatá án Satan ótót lón ekkóch mettóch ina popun sia pachelong lón och sókkun tipisin nimanaw. Iwe nge, pokiten sia ekkesiwili manawach, ámááraatá ach lúkú lón án Kraist asorun méén kepich me fangóló manawach ngeni Kot, iwe sia kúna úméúméchún Kot me túmún lón pekin lúkú. (Föför 3:19, TF.) Ena túmún a liosutiw lón fansoun lóóm ren ekkewe telinimwen op.—Numperis 35:11-15; Tuteronomi 21:1-9.
25. Me lóóm, ifa usun a liosutiw án Kot pwáraatá úméúméch ngeni emén mi tipisin nimanaw nge a aier?
25 Ifa usun kókkótun ena telinimwen op? Ika esap turun tipen emén chón Israel an efisi málóón emén, i epwe sú ngeni eú me lein ekkena telinimwen op. Mwirin án ekkewe soukapwúng mi lipwákéch angang wóón ena mettóch, ewe chón nimanaw nge esap turun tipan epwe nónnóm lón ewe telinimwen op tori málóón ewe souasor mi lap. Ina atun a tongeni ngaseló me nónnóm lón pwal ekkóch leeni. A ifa me échún án Kot leenien áppirú usun úméúméch me an fókkun aúcheani manawen aramas! Ekkena telinimwen op me lóóm ra usun chék met Kot a awora ngenikich lón ach ei fansoun ren án Kraist asorun méén kepich pwe epwe túmúnúkich seni máló ika sia atai án Kot allúk usun manaw me chcha mi pin nge esap turun tipach. Ka aúcheani ena mettóch Kot a awora? Ifa usun kopwe pwáraatá pwe ka aúcheani? Eú mettóch kopwe féri, kopwe etiwa aramas repwe fituk lón ewe telinimwen op lón kapas áwewe, ákkáeúin pokiten ewe “riäfföw mi lapalaap” a mwittirito.—Mateus 24:21, Agapé; 2 Korint 6:1, 2.
AÚCHEANI MANAW REN ÓM AKKAFALAFALA PWÓRÓUSEN EWE MWÚ
26, 27. Ifa usun nónnómuch lón ei fansoun a usun nónnómun ewe soufós Isikiel?
26 Nónnómun néún Kot kewe aramas lón ach ei fansoun a áchema ngenikich ewe soufós me lóóm itan Isikiel, átewe Jiowa a ewisa ngeni pwe epwe chónmas le esilei an kewe kapasen éúréúr ngeni chón Israel. Kot a ereni: “Lupwen kopwe rongorong eu kapasen fön seniei, kopwe fönöör.” Ika Isikiel a tunaló wisan na, iwe pwisin i epwe angei chappen chchaan chókkewe repwe máló atun Jerusalem epwe kúna kapwúng. (Isikiel 33:7-9) Nge Isikiel a álleasochis me ese eáni tipisin nimanaw.
27 Iei sia nóm lesópwólóón meinisin kinikinin án Satan ótót. Ina popun, Chón Pwáraatá Jiowa ra ekieki pwe feiéchúr me wiser ar repwe esilefeili “ränin än Kot apwüngü chon oputer” me pwóróusen ewe Mwú. (Aisea 61:2; Mateus 24:14) Ka unusen álisatá ena angang mi aúchea? Ewe aposel Paulus a tinikken lón wisan we wisen chón afalafal. Ina popun a tongeni apasa: “Üwa ngasewu seni fän chappen chaan aramas meinisin. Pün ngang üsap erikirik seni äi üpwe aronga ngeni kemi unusen minne ekiekin Kot.” (Föför 20:26, 27, Agapé) A ifa me échún ena leenien áppirú ach sipwe áppirú!
28. Ifa usun sipwe nónnóm lón án Kot tong?
28 Ren ach sipwe nónnóm lón án Jiowa tong mi usun án emén sam tong, mi pwal wor met sipwe féri me lúkún ach eáni án Jiowa ekiek usun manaw me chcha. A lamot ach sipwe pwal limeliméch are pin mwen mesan usun met sipwele káé lón en sópwun mwirin.
a Ekkóch afféún Paipel ra afféúni ena wokisin pwe usun itá nge málóón chék ewe in epwe efisi kapwúngún máló. Nge ekkewe sou áweweei Paipel lón ekkewe fós akkomw ra apasa pwe ewe itiitin kapas lón fósun Ipru, “a néúnéú ewe kapas pwe esap chék weneiti feiengawen ewe fefin.”
b Ppii Sópwun 5, “Ikkimuló Seni Fénúfan.”
c Ppii ewe kinikin Pwal Ekkóch Áwewe itelapan “Kinikisitiwen Chcha me Álillisin Pioing lón Pekin Reirei” ren ekkóch pwóróus mi tichik.