En Mi Eani “Ewe Ekiekin Kraist”?
“Iwe, amwo ewe Koten likiitu o aururu a atipeeu-fengennikemi ussun minne mi fich ngeni Kraist Jises.”—ROM 15:5.
1. Ifa ussun chommong chon Kristendom ra chungani Jises, iwe, pwata mei mwaal ar eniyossuuw niyossun Jises?
“ESOR a kuna an epwe takir fan eu.” A ina ussun echo taropwe, makkeien emon mi tipin era pwe i emon meilapen Rom me lom a awewei ussun Jises. Ena taropwe mi fen nonnom seni orun ewe 11th senturi, a fen etipetipa chommong sou chunga.a Lon ekkoch lios, ra chungani Jises pwe a meselolilen, iwe, ussun ita nge ese kan emelimel. Nge ese kon lien pung ar ra chungani, pun ekkewe puken Kapas Allim ra pwarata pwe Jises emon mwan mi kirokiroch me eani memmeef mi alollol.
2. Epwe ifa ussun sipwe amarata “ewe chok ekiek Jises Kraist a eani,” iwe, met sipwe lipwakochulo le fori?
2 A ffatoch pwe ika sipwe sileifichi enletin porausen Kraist, epwe lamot ach sipwe auralo ekiekich me letipach ren weweoch mi enlet ussun ewe sokkun aramas Jises a wiliti atun a nonnom ikei ie won fonufan. Ina minne, sipwele attinafichi ekkoch poraus lon ekkewe puken Kapas Allim mi aiti ngenikich ussun “ewe ekiekin Kraist”—weween, meefian kewe, minne a weweiti, an kewe ekiek, me minne a mirititi. (1 Korint 2:16) Atun sipwe fori ena, sipwe ekieki ifa ussun sipwe amarata “ewe chok ekiek Kraist Jises a eani.” (Rom 15:5) Epwe atufichikich ach sipwe lipwakochulo le tapwelo mwirin lon ipwan kewe lon pwisin manauach me pwal lon ach kewe foffor ngeni aramas.—Jon 13:15.
A Mecheres Aramas Repwe Arap ngeni
3, 4. (a) Met porausen minne mi mak lon Mark 10:13-16? (b) Met Jises a fori lupwen noun kewe chon kaeo ra pinei ekkewe semirit ar repwe feito ren?
3 Aramas ra chok kito ngeni Jises. A fen fis lon ekkoch fansoun pwe aramas mi sokkopat ierir me lapalapen manauer ra meefi kinamwe le fos ngeni. Ekieki ussun ewe poraus mi mak lon Mark 10:13-16. A fis arap ngeni sopwolon an we angangen afalafal lon ewe amuchuloon fansoun a fetal ngeni Jerusalem, pwe epwe kuna riaffoun malo.—Mark 10:32-34.
4 Anchangei minne a fis. Aramas ra poputa le wato nour kewe semirit, pwal nour kewe monukol, pwe Jises epwe efeiochur.b Iwe nge, ekkewe chon kaeo ra sotun eppeti ekkewe semirit seni ar feito ren Jises. Neman ekkewe chon kaeo ra meefi pwe enlet, Jises esap mochen osukosuk ren semirit lon ena fansoun weires. Nge mei mwaal. Lupwen Jises a esinna minne ekkewe chon kaeo ra fori, ese pwapwa ren. Jises a korato ekkewe semirit, a apasa: “Oupwe mut ngeni ekkewe semirit pwe repwe feito rei, nge ousap pinei ir.” (Mark 10:14) Iwe, mwirin, a fori och mettoch mi pwarata ewe lapalapen tong me kirokiroch. Ewe poraus a era: “A foropachei ir, a iseta poun wor, o a afeiochur.” (Mark 10:16) A pwapwalo pwe ekkewe semirit ra meefi kinamwe lupwen Jises a foropacher.
5. Ifa ussun ewe poraus mi mak lon Mark 10:13-16 a aiti ngenikich ussun lapalapen Jises kewe?
5 Ena poraus mi mochomoch a aiti ngenikich ussun lapalapen Jises kewe. Nengeni pwe aramas ra meefi kinamwe ren. Inaamwo ika a tekia wisan we lon lang, nge ese aniuokkusu aramas mi rese unusoch, ese pwal turunufaser. (Jon 17:5) Ese pwal lamot ach nennengeni pwe pwal mwo nge semirit ra meefi kinamwe ren? Pwungun pwe resap mochen arap ngeni emon mi tongommang, ese pwapwa, ese kan emelimel are takir! Aramas mi sokkopat ierir ra arap ngeni Jises pun ra meefi pwe i emon mi tongei me aucheani aramas, iwe, ra lukuluk pwe esap asurelo.
6. Met ekkewe elter repwe tongeni fori fan iten aramas repwe meefi kinamwe le arap ngenir?
6 Lupwen sipwe ekieki ussun ena poraus, sipwe tongeni eisini pwisin kich, ‘Ngang ua eani ekiekin Kraist? Ngang mi luki aramas ngeniei?’ Lon ekkeei fansoun weires, a lamot ngeni noun Kot kewe siip pwe ekkewe chon masen siip repwe etiwa an aramas fos ngenir, repwe ussun chok “eu leenien chulo seni asepwal.” (Aisea 32:1, 2; 2 Timoti 3:1) Ami kana elter, ika oupwe letip-wenechar me amarata ami afanni pwiimi kewe seni lon lelukemi me tipemecheres le awora alillis ngenir, repwe meefi ami tonger. Repwe kuna ami tong won mesemi, rongorong lon leuwemi, me nengeni lon lapalapemi. Ena sokkun tong me chen epwe efisi ar repwe meefi lukulukoch me epwe amecheresi aramas, pachelong semirit, ar repwe arap ngenikemi. Emon chon Kraist fefin a awewei met popun a tongeni pwarata meefien letipan ngeni emon elter: “A kapas ngeniei nge lapalapan a pwarata umoumoch me kirokiroch. Ika esap ina ussun, neman usap apasa och. A fori minne upwe meefi lukulukoch ren.”
A Eteneki Aramas
7. (a) Ifa ussun Jises a pwarata pwe a eteneki aramas? (b) Met popun Jises a anenneloi emon mwan mi mesechun ekis me ekis?
7 Jises a eteneki aramas. A afanni meefien ekkewe ekkoch. Atun a chok kuna emon mi attong are osupwang, a amwokutu an epwe pwakini ar riaffou. (Mattu 14:14) A pwal ekieki ussun apwangapwangen me osupwangen aramas. (Jon 16:12) Fan eu, aramas ra wato emon mwan mi mesechun ren, iwe, ra tingormau pwe epwe achikarata. Jises a anenneloi ewe mwan, nge a fori ekis me ekis. Akkom, ewe mwan a chok ekis kuna ekkewe aramas—“ra ussun chok ira, nge ra feffetal.” Iwe mwirin, Jises a unusen apochokkulata pwe a ffatelo an kuna mettoch meinisin. Met popun a apochokkulata ewe mwan ekis me ekis? Eni a fori ina ussun pwe epwe alisi atewe mi pin nonnom lon kiroch an epwe eorenalo an epwe kuna sokkopaten mettoch meinisin fan ewe akkar mi merettin ekis me ekis.—Mark 8:22-26.
8, 9. (a) Met a fis ekiselo mwirin an Jises me noun kewe chon kaeo ra tolong lon ewe leenien Tekapolis? (b) Awewei ussun an Jises achikarata ewe mwan mi selingepung.
8 Pwal ekieki ussun minne a fis mwirin ewe Pasofer lon 32 C.E. Jises me noun kewe chon kaeo ra tolong lon fonuen ewe Tekapolis, etiwen ewe Setin Kalili. Ikewe ie, chommong aramas ra kuner me ra wato ren Jises chommong mi semmwen me tter inisir, iwe, a achikarata meinisin. (Mattu 15:29, 30) Sia nennengeni pwe Jises a filata emon mwan pwe epwe alisi. Ewe sou makkei eu puken Kapas Allim itan Mark, i chok a repotei minne a fisita.—Mark 7:31-35.
9 Ewe mwan a selingepung me aumwoch. Eni Jises a meefi pwe ewe mwan a pireir are sau. Ina atun Jises a fori och mettoch mi sokkolo. A aimulo atewe seni ewe pwin aramas, ir chok ruuemon. A pwomeni met epwele fori pwe ewe mwan epwe silei. A “tiki le selingan, a attufetiu, o a pwal attapa chonmongon.” (Mark 7:33) Mwirin, Jises a sacheta lang, iwe, a ngasellap le iotek. An kewe pwom epwe aiti ngeni ewe mwan, ‘Minne upwele fori fan asengesum a popu seni manamanen Kot.’ Iwe mwiriloon, Jises a apasa: “Epwe suukulo.” (Mark 7:34) Iwe, ewe mwan a rongorong, a pwal ffatoch an kapas.
10, 11. Ifa ussun sipwe eteneki meefien ekkewe ekkoch lon ewe mwichefel? lon ewe famili?
10 Jises a fokkun eteneki aramas! A afanni ar kewe memmeef, iwe, an tong a amwokutu an epwe fori ngenir minne resap sau are letipengau ren. Epwe och kich chon Kraist sipwe pwal amarata me pwarata ekiekin Kraist lon ach foffor ngeni aramas. Ewe Paipel a fonoukich: “Ami meinisin oupwe tipeeufengen o tongfengen, oupwe tongei pwimi kewe Soulang, o letipemi epwe umoumoch pwal tipetekison.” (1 Piter 3:8) Ena kapasen fon a fokkun peseikich pwe sipwe eteneki meefien ekkewe ekkoch lon ach kewe kapas me foffor.
11 Lon ewe mwichefel, sipwe tongeni eteneki meefien ekkewe ekkoch ren ach asamolur, iwe, minne sipwe mochen aramas repwe fori ngenikich, epwe chok ina ussun ach foffor ngenir. (Mattu 7:12) Epwe kapachelong ach tuttumunu met sipwe apasa me ifa ussun sipwe kapas. (Kolose 4:6) Chechemeni pwe ‘mei wor an aramas fos nge resap ekieki och. Iwe, ekei sokkun fos ra akinasa aramas, usun efoch ketilas a akinasa emon.’ (An Salomon Fos 12:18) Ifa ussun lon eu famili? Emon mwan me puluwan we mi enletin tongfengen lefiler repwe ekieki ussun meefien puluwer we. (Efisus 5:33) Resap eani kapas pochokkul, esiit, me assaraw—ir meinisin mi tongeni akinasa letipen emon nge esap mecheresin chikar seni. Mei pwal wor meefien ekkewe semirit, iwe, semer kewe me iner mi tonger repwe etenekir. Lupwen epwe lamot ar repwe apwungur, ena sokkun sam me in repwe fori lon eu lapalap mi pwarata sufol me resap asauer ika esor popun.c (Kolose 3:21) Lupwen sipwe pwarata pwe sia eteneki ekkewe ekkoch, sipwe pwarata pwe kich mi eani ekiekin Kraist.
A Tipeeu ngeni An Epwe Lukuluk Won Aramas
12. Ifa an Jises ekiek mi itepok me ruuepek ussun noun kewe chon kaeo?
12 A itepok me ruuepek an Jises ekiek ussun noun kewe chon kaeo. A sileifichi pwe rese unusoch. Pwungun pwe a tongeni alleani letipen aramas. (Jon 2:24, 25) Iwe nge, ese chok atola ar kewe apwangapwang nge pwal lapalaper kewe mi murinno. Lon ekkena mwan Jiowa a luki ngeni, a pwal kuna met sokkun aramas repwe tongeni wiliti. (Jon 6:44) An Jises ekiekoch ussun noun kewe chon kaeo a pwapwalo lon an kewe foffor ngenir. Awewe chok, a pwarata pwe a mochen lukuluk wor.
13. Ifa ussun Jises a pwarata pwe a lukuluk won noun kewe chon kaeo?
13 Ifa ussun Jises a pwarata an lukuluk? Lupwen a likitalo fonufan, a awisa ngeni noun kewe chon kaeo mi kepit eu wis mi fokkun chou. A anomu lon pour kewe ewe wis ar repwe tuttumunu mettochun an we Muu won unusen fonufan. (Mattu 25:14, 15; Luk 12:42-44) Lon an we angangen afalafal, a pwarata lon pwal mwo nge mettoch mi kisikis pwe a lukuluk wor. Lupwen a fori eu manaman pwe epwe amongouni chommong aramas, a awisa ngeni noun kewe chon ar repwe wisen aineti ewe mongo.—Mattu 14:15-21; 15:32-37.
14. Ifa ussun kopwe menlapei ewe poraus mi mak lon Mark 4:35-41?
14 Pwal ekieki ewe poraus mi mak lon Mark 4:35-41. Lon na fansoun Jises pwal noun kewe chon kaeo ra tota won efoch waa, iwe, ra sailo meseiran tori ewe epekin ewe Setin Kalili. Ekiselo mwirin ar poputa le sai, Jises a konolo lon ewe waa me mourelo. Iwe nge, “a fis molumol chapur.” Ena sokkun molumol ra kan fiffis won ewe Setin Kalili. Pokiten a tekison (700 som fiit fan sea level), ewe asepwal ikewe ie a pwich lap seni lon ekkewe leeni unukun, iwe, a efisi molumol. Pwal eu, asepwal mi pochokkul a enitiu lon ewe lemolun Jortan seni Chuukun Ermon mi nonnom ennefen. Epwe tongeni fis pwe a lua nge epwe tongeni muttir siwil ngeni eu molumol mi watte. Ekieki ussun ei mettoch: ese mwaal Jises a silei ussun choufetalin ekkewe monumol, pun a mammarita lon Kalili. Iwe nge, a kinamwe le onnut, a lukuluk won lipwakochun noun kewe chon kaeo, ekkoch leir, ir chon attau.—Mattu 4:18, 19.
15. Ifa ussun sipwe tongeni appiru an Jises mochen lukuluk won noun kewe chon kaeo?
15 Kich mi tongeni appiru an Jises mochen lukuluk won noun kewe chon kaeo? A weires ngeni ekkoch ar repwe awisa ngeni aramas ekkoch wis. Ussun ita nge ra chok mochen wisen kasi fansoun meinisin, lon kapas awewe. Ra ekieki, ‘Ika ua mochen och angang epwe fisioch, upwe pwisin fori!’ Nge ika sipwe pwisin fori mettoch meinisin, sipwe pekkus, me neman epwe atai ach fansoun ren chon le imwach kewe. Pwal eu, ika sisap aineti ngeni ekkewe mi fich ngenir ekkewe wis me angang, eni sipwe pinei ar repwe lipwakochulo are silelapelo. Epwe pwarata tipatchem ach sipwe kaeo ach sipwe lukuluk won ekkewe ekkoch, me awisa ngenir ekkoch wis. Epwe och ach sipwe wenechar le eisini pwisin kich, ‘Ngang mi eani ekiekin Kraist won ei mettoch? Ngang mi tipeeu ngeni ai upwe awisa ekkoch angang ngeni ekkewe ekkoch, me lukuluk wor pwe repwe achocho ukukun ar tufich?’
A Pwarata An Lukuluk won Noun kewe Chon Kaeo
16, 17. Lon ewe amuchuloon pwinin manauan won fonufan, ifa ussun ewe kapasen alukuluk Jises a ngeni noun kewe chon kaeo, inaamwo ika a silei pwe repwe likitalo?
16 Jises a pwarata an ekiekoch ussun noun kewe chon kaeo lon pwal eu lapalap. A esilei ngenir pwe a lukuluk wor. A pwapwalo lon alon kewe ngeni noun kewe aposel lon ewe amuchuloon pwinin manauan won fonufan. Nengeni minne a fis.
17 Jises a fen fori chommong mettoch lon ena pwinin. A aiti ngeni noun kewe aposel eu lesen ussun tipetekison ren an toluelo pecher kewe. Mwirin, a foratiu ewe faaf, ewe achechemenien an we malo. Iwe, ekkewe aposel ra aninisefal ussun io leir a lapalap. Jises a mosonottam fansoun meinisin, iwe, ese kapas pochokkul nge a chok awewei ngenir. A erenir minne epwele fis: “Lepwinei ami meinisin oupwe turukap pokitei. Pun a makketiu, ‘Upwe ninni ewe chonmas, o ewe mwichen siip repwe kupetfesen.’” (Mattu 26:31; Sekaraia 13:7) A silei pwe chienan kewe repwe likitalo lon an fansoun weires. Iwe nge, ese apungur are poutirelo. Aapwi, nge a erenir: “Nge mwirin ai manausefal, upwe akkomelo mwemi ngeni Kalili.” (Mattu 26:32) Ewer, a alukuluku ngenir pwe inaamwo ika repwe likitalo, nge i esap likitirelo. Lupwen epwe wesilo ei fansoun weires, epwe chusefallir.
18. Lon Kalili, ifa ewe wis mi chou Jises a alukuluku ngeni noun kewe chon kaeo, iwe, ifa ussun ekkewe aposel ra apwonueta?
18 Jises a apwonueta alon. Mwirin, lon Kalili, Jises mi fen manausefal a pwa ngeni noun kewe 11 aposel mi tuppwol, nge ra mwichefengen me chommong aramas. (Mattu 28:16, 17; 1 Korint 15:6) Me ikana ie, Jises a awisa ngenir eu wis mi chou: “Oupwe feilo asoulangelo chon fonu meinisin, oupwe papataisir fan iten ewe Sam, me ewe Nau me ewe ngun mi fel, oupwe afalafaler pwe repwe alleasochisi mettoch meinisin minne ua alluku ngenikemi.” (Mattu 28:19, 20) Ewe puken Foffor a awora pisekin annet pwe ekkewe aposel ra apwonueta ena wis. Ra tuppwol le forata ewe angangen afalafala ewe kapas allim lon ewe aeuin senturi.—Fofor 2:41, 42; 4:33; 5:27-32.
19. Met an Jises kewe foffor mwirin an we manausefal ra aiti ngenikich ussun ewe ekiekin Kraist?
19 Meta ena poraus mi ffatoch a aiti ngenikich ussun ewe ekiekin Kraist? Jises a kuna aukukun watten an ekkewe aposel apwangapwang, iwe nge, a “chuen tonger tori le sopwolon.” (Jon 13:1) Inaamwo ika a wor ar kewe apwangapwang, nge a esilei ngenir pwe a lukuluk wor. Nengeni pwe ese mwaal ren an lukuluk wor, nge a apochokkulereta pwe repwe tipeppos le apwonueta ewe angang a awisa ngenir.
20, 21. Epwe ifa ussun sipwe pwarata ekiekoch ussun chienach kewe chon luku?
20 Epwe ifa ussun sipwe pwarata ewe ekiekin Kraist lon ena mettoch? Sisap ekiekingau ussun chienach kewe chon luku. Ika kopwe ekiekingau ussur, ese mwaal om kewe kapas me foffor epwe pwarata. (Luk 6:45) Iwe nge, ewe Paipel a aiti ngenikich pwe tong “a luku mettoch meinisin.” (1 Korint 13:7) Tong mi positif, nge sap negatif. A aufichieta nge esap ataietiu. Tong me kapasen apochokkul epwe amwokutu aramas lap seni an emon erianir. Sipwe aufichieta me apochokkulata aramas ren ach pwarata ach lukuluk wor. (1 Tesalonika 5:11) Ika sipwe ussun chok Kraist me eani ekiek positif ussun pwiich kewe, ach foffor ngenir epwe apochokkulereta me uwau minne mi murinno lon leluker.
21 Ach amarata me pwarata ewe ekiekin Kraist epwe lu seni ach sipwe chok nikappiru ekkoch mettoch Jises a fori. Ussun a fen katou lon ewe lesen mwen ei, ika sipwe wesewesen tapwelo mwirin lon ipwen Jises kewe, sipwe akkom kakkaeo ach sipwe eani ekkewe ekiek Jiss a eani. Ekkewe puken Kapas Allim ra atufichikich ach sipwe kuna pwal eu kinikinin lapalapan, an kewe ekiek me memmeef ussun ewe angang Kot a awisa ngeni, iwe, sipwap porausfengen ussun ena mettoch lon ewe lesen mwirin.
[Ppii ekkewe pwóróus fan]
a Lon ewe taropwe, ewe chon makkei a chofonata poraus ussun nikinikin inisin Jises we, pachelong aluwan meten mokuran, enisan, me mesan kewe. Bible translator Edgar J. Goodspeed a awewei pwe ena poraus chofona a for “pwe epwe apochokkulata ekkewe poraus lon puken ekkewe sou chunga ussun nikinikin inisin Jises.”
b Ese mwaal, a sokkopat ierin ekkewe semirit. Ewe kapas ikei ie mi affou ngeni “semirit”, ina ewe kapas ewe sou mak a pwal nounou ren an kapas ussun noun Jairos nengin, 12 ierin. (Mark 5:39, 42; 10:13) Iwe nge, lon makkeien Luk, a nounou eu fos mi pwal wewe ngeni monukol.—Luk 1:41; 2:12; 18:15.
c Nengeni ewe lesen itan “Do You Respect Their Dignity?” [“En mi Sufolutir?” lon ewe Watchtower, minen April 1, 1998.
En Mi Tongeni Awewei?
• Met Jises a fori lupwen noun kewe chon kaeo ra sotun pinei semirit ar repwe feito ren?
• Ifa ussun Jises a pwarata pwe a eteneki meefien aramas?
• Epwe ifa ussun sipwe appiru an Jises mochen lukuluk won noun kewe chon kaeo?
• Ifa ussun kich sipwe appiru an Jises lukuluk won noun kewe chon kaeo?
[Sasing lon pekin taropwe 22]
Ekkewe semirit ra meefi kinamwe ren Jises
[Sasing lon pekin taropwe 23]
Ekkewe elter aramas repwe tongeni arap ngeni me meefi kinamwe ren, ir eu feioch
[Sasing lon pekin taropwe 24]
Jises a pwarata an tongei aramas lon an kewe foffor ngenir