Äppirü Ewe Chon Föralo Chon Käeö Mi Lapalap
“Oupwe tumunu ussun ämi auseling.”—LUK 8:18.
1, 2. Pwata kopwe nengeniöchü föfförün Jises kewe ngeni aramas atun a afalafal?
JISES KRAIST a apwönüetä wisan kewe, wisen Sense mi Lapalap me Chon Föralo Chon Käeö lupwen a ereni nöün kewe chon käeö: “Oupwe tumunu ussun ämi auseling.” (Luk 8:16-18) En emön Chon Kraist, ena kapasen emmwen a weneiti om we angangen afalafal. Ika kopwe eteneki ekkewe pworaus ussun Kot me an we kokkot, kopwe akkapwönüetä me wiliti emön chon afalafala ewe Mwu mi lipwäköch. Pwüngün pwe ikenäi, kese tongeni rongorong leüwen Jises, nge ka tongeni älleäni lon Paipel met Jises a fen apasa me föri. Met a äiti ngenikich ussun föfförün Jises ngeni aramas atun a afalafala aramas?
2 Jises, i emön chon afalafala ewe kapas allim mi fokkun angangöch me pwal emön sense mi lipwäköch le äiti ngeni aramas ussun ewe enlet lon Paipel. (Luk 8:1; Jon 8:28) Ekkewe angangen afalafal me asukul ra kapachelong lon ach föralo chon käeö, iwe nge, ekkoch Chon Kraist ra lipwäköch le afalafal, nge a weires ar repwe angöch le käeö ngeni aramas. Afalafal a wewe ngeni än emön epwe esile ngeni aramas eü pworaus, nge ewe angangen asukula aramas ussun Jiowa me an kewe kokkot a wewe ngeni an epwe ämääraatä an chiechi ngeni nöün we chon käeö. (Mattu 28:19, 20) Mi tongeni fis ika sipwe äppirü Jises Kraist, ewe Sense mi Lapalap me ewe Chon Föralo Chon Käeö.—Jon 13:13.
3. Ifa ussun om äkkäppirü Jises epwe amürinnölo om angangen föralo chon käeö?
3 Ika ka äppirü napanapen än Jises asukul, kopwe fen apwönüetä än ewe aposel Paul we kapasen pesepes: “Oupwe manaueni ewe manauen tipatchem fan mesen chon lukun, oupwe achocho ngeni ei fansoun. Fansoun meinisin ami kapas epwe umoumoch, o epwe anno ren salt, pwe oupwe sinei meeta oupwe polueni ngeni emon me emon.” (Kolose 4:5, 6) Ika kopwe äkkäppirü Jises lon ewe angangen föralo chon käeö, a lamot tinikken pwe napanapen om asukul epwe uwaaöch pun epwe atufichuk le “polueni ngeni emon me emon” ren en me an osupwang.
Jises A Pesei Aramas Ar Repwe Uwawu Meefier
4. Pwata kich mi tongeni apasa pwe Jises emön mi aüselingöch?
4 Seni le kükkünün tori an a wattelo, Jises a eöreni pwe epwe aüseling ngeni aramas me peseer pwe repwe uwawu meefier. Ren chök awewe, atun an a 12 ierin, inan me seman ra küna i me lein ekkewe sense lon ewe imwenfel, iwe, a “aüseling ngeniir o kapas ais ngeniir.” (Luk 2:46) Jises ese feilo lon ewe imwenfel pwe epwe äsäüa ekkewe sense ren silean. A feilo ikena ie pwe epwe aüseling, nge a pwal kapas eis ngeniir. Pokiten i emön chon aüselingöch, a küna chen seni Kot me aramas.—Luk 2:52.
5, 6. Ifa ussun sia silei pwe Jises a aüseling ngeni meefien chokkewe a afalafal ngeni?
5 Mwirin an papatais me kepit pwe epwe wiliti ewe Messaia, Jises a chüen pwapwaiti an epwe aüseling ngeni aramas. Ese kon ekilapei minne chök a eäni afalafal pwe esap chchüngü meefien chon aüseling ngeni. Fän chommong, a kaülo, me eis ifa ar ekiek, me a aüseling ngeni meefier kewe. (Mattu 16:13-15) Ren chök awewe, mwirin mäloon mwänin Marta we, Laseres, Jises a ereni neminewe: “Iö a manau o lüküei, esap fokun mäla feilfeilachök.” Iwe mwirin a eisini neminewe: “Ka lükü ei?” Jises a wesewesen aüselingöch lupwen Marta a pölüweni: “Ewer, ai Samol, üa lükü pwe en ewe Kraist, Nöün Kot.” (Jon 11:26, 27) A ifa me watteen än Jises pwapwa lupwen a rongorong än Marta pwäratä an lükü!
6 Lupwen chommong chon käeö ra likitalo Jises, a mochen silei ekiekin nöün kewe chon künö. A eis: “Ifa usun, ami ouse mochen pwal feilo?” Saimon Piter a pölüweni: “Samol, io am aupwele feilo ren? Nge mi chok wor reom ekkewe kapasen manau esemuch. O am aua fen luku pwal sinei pwe en ewe Emon mi Fel me ren Kot.” (Jon 6:66-69) Epwe ifan me apwapwaan ekkena kapas ngeni Jises! Epwe enletin apwapwaok om kopwe rongorong ena sokkun memmeef seni emön noum chon käeö.
Jises a Aüseling Fän Süföl
7. Pwata chommong chon Sameria ra lükü Jises?
7 Pwal eü popun Jises a angangöch le föralo chon käeö, pun i a tongei aramas me a pwal aüseling ngeniir fän süföl. Awewe chök, lon eü fansoun, Jises a afalafal ngeni emön fin Sameria ünükkün chönün Jekap we ito lon Sichar. Atun ra pwoppworaus, Jises ese chök kakkapas nge a pwal aüseling ngeni met neminewe a apasa. Atun an akkaüseling ngeni neminewe, Jises a küna pwe a pwapwaiti pworausen fel ngeni Kot, iwe, Jises a ereni pwe Kot a kükkütta chokkewe repwe fel ngeni I ren ngün me enlet. Jises a süföliti me chchüngü ei fefin, iwe mwirin, ei fefin a apworausa aramas ussun Jises, iwe, “chommong ekkewe re Sameria seni lon ewe telinimw ra luku ren än ewe fefin kapas.”—Jon 4:5-29, 39-42.
8. Ifa ussun än aramas sani le uwawu meefier epwe tongeni älisuk pwe kopwe poputäni ämi pworausfengen?
8 Aramas ra kan sani ar repwe uwawu ar ekiek. Ren chök awewe, loom, loom, chon ewe telinimw Atens ra sani le uwawu meefier me pwapwa le aüseling ngeni mineföön pworaus. Iei met a eselipa ngeni Paul an epwe sopwöch lon an afalafal woon ewe Ariapakus lon ena telinimw. (Fofor 17:18-34) Lupwen ka poputä le kapas ngeni ewe chon imw, eli kopwe apasa, “Üa chuto reom pun üa mochen silei meefiom woon [itelapen och pworaus].” Aüseling ngeni meefien ewe aramas me awora om memmeef woon are kapas eis ussun. Iwe, fän kirekiröch, kopwe äiti ngeni met ewe Paipel a apasa ussun ena itelap.
Jises A Silei Met Epwe Apasa
9. Met Jises a föri me mwen an “afata wewen ekewe Toropwe mi Pin” ngeni Kleopas me chienan we?
9 Iteiten fansoun meinisin, Jises a silei met epwe apasa. Lükün an aüselingöch, fän chommong a silei ekiekin aramas, iwe, a silei met epwe apasa. (Mattu 9:4; 12:22-30; Luk 9:46, 47) Ren chök awewe: Ekiselo chök mwirin än Jises manausefällitä, rüüemön me lein nöün kewe chon käeö ra feffetäl seni Jerusalem ngeni Emaus. Ewe Paipel a apworausa: “Lupwen ra kakapas o ekiekifengeni usun ekei mettoch, Jesus a kaneto rer o etiir le fetal. Iwe, ra küna i, nge resap esilla. Jesus a aisiniir, ‘Met ei oua pwopworausfengen usun lupwen oua fefetal?’ Iwe, ra üla o wololilen. Mürin eman me leir itan Kleopas a pölüeni, ‘Ifa usun, en chök eman me lein ekkewe wasöla lon Jerusalem kosap silei ekewe mettoch a fen fis lon ekewe rän?’ Jesus a aisiniir, ‘Ikafan ekewe mettoch?’” Ewe Sense mi Lapalap a aüseling ngeniir atun ra aweweei pwe Jises ewe re Nasaret a asukula aramas, föri manaman, nge a fen ninniilo. Iwe, iei ekkoch ra apasa pwe a fen manausefäl seni mälo. Jises a mut ngeni Kleopas me chienan we pwe repwe uwawu meefier. Iwe mwirin, Jises a aweweöchü met mi lamot repwe silei ussun, “o afata . . . wewen ekewe Toropwe mi Pin” ngeniir.—Luk 24:13-27, 32.
10. Ifa ussun kopwe silei meefien emön ussun lamalam atun om afalafal ngeni?
10 Eli kosap silei meefien ewe chon imw ussun lamalam. Ren om kopwe silei, eli kopwe apasa pwe ka kan pwapwa le rongorong ekiekin aramas ussun iotek. Iwe, eli kopwe eis, “Om ekiek pwe mei wor emön a wesewesen aüselinga än aramas kewe iotek?” An pölüweni ewe kapas eis epwe pwäralo meefian me met an lükü lon pekin lamalam. Ika pwe a pwapwaiti lamalam, iwe, eli kopwe tongeni epwiewu ren om eisini, “Om ekiek pwe Kot a aüseling ngeni iotek meinisin, are epwe wor ekkoch iotek esap tipeeü ngeni?” Ekkena sokkun kapas eis epwe akinamwei letipen emönnewe pwe epwe mochen pworaus. Lupwen ka ekieki pwe mi fich om kopwe äiti ngeni eü wokisin, iwe, kopwe kirekiröch me kosap esiita än emönnewe lükü. Ika a pwapwa le aüseling ngonuk, eli epwe pwapwa le etiwasefälluk. Nge epwe ifa ussun ika emönna a eis eü kapas eis kese silei pölüwan? Kopwe tongeni kütta pölüwan lon ekkoch puken aweween Paipel, iwe, kopwe liwiniti me pwär ngeni ussun ‘popun ewe äpilükülük allim mi nonnom reom, nge kopwe föri ei sokkun fän mosonoson o mennin.’—1 Piter 3:15.
Jises A Asukula Ekkewe mi Fich Ngeniir
11. Met epwe älisuk le küna chokkewe mi fich ngeniir pwe repwe käeö?
11 Jises, emön mwän mi unusöch mi wor an tufich le silleni ekkewe mi fich ngeniir an epwe asukuler. Nge ren kich, ese mecheres sipwe esilla iir kewe “mi [fich] ngeni manau esemuch.” (Fofor 13:48) Pwal ina chök ussun ren ekkewe chon künö, iwe, Jises a ereniir: “Lon menni telinim ika sop oupwe tolong lon, oupwe chok kutta io mi fich ngeni me ikenan.” (Mattu 10:11) Ussun chök nöün Jises kewe aposel, kopwe pwal kükkütta ekkewe aramas ra mochen aüseling me käeö ewe enlet seni Paipel. Ka tongeni küna chokkewe mi fich ngeniir ren om kopwe aüselingöch ngeni emön me emön ka fos ngeni me äfänniöchü napanapan me meefian.
12. Epwe ifa ussun kopwe sossopwelo le älisi emön mi pwapwaiti ewe kapas allim?
12 Mwirin ka lo seni emön mi pwapwaiti pworausen ewe Mwu, epwe mürinnö om kopwe ekkekieki ussun osupwangan lon pekin ngün. Ika kopwe makketiu met ka silei ussun emönnewe mwirin om kakkapas ngeni, epwe älisuk om kopwe äkkälisi emönnewe lon pekin ngün. Lupwen ka liwiniti, mi lamot om aüselingöch ngeni pwe epwe lapolo om silei ussun an lükü, ekiekin, ika nonnomun.
13. Met epwe tongeni älisuk pwe kopwe silei meefien emön ussun ewe Paipel?
13 Ifa ussun om kopwe tongeni pesei aramas pwe repwe erenuk meefier ussun än Kot we Kapas? Lon ekkoch leeni, mi öch ach sipwe eis, “Mi weires om kopwe weweiti ewe Paipel?” Fän chommong, än emön pölüweni ena kapas eis epwe pwäralo an ekiek ussun ekkewe mettochun ngün. Sipwe pwal tongeni älleäni eü wokisin, iwe, sipwe eis, “Ifa meefiom ussun ei wokisin?” Ussun chök Jises, eli kopwe sopwöch lon ewe angangen afalafal ren om nöünöü ekkewe kapas eis mi mürinnö. Iwe nge, iei eü kapasen öüröür.
Jises A Lipwäköch le Eäni Kapas Eis
14. Ifa ussun kopwe pwär ngeni aramas pwe ka pwapwaiti meefier, nge kesap äeä kapas eis ussun itä nge en emön chon chosa?
14 Ammeef ngeni aramas pwe ka pwapwaiti meefier nge kesap äsäüer. Kopwe äppirü met Jises a föri. Jises ese ussun emön chon chosa mi kapas eispat, nge a eäni ewe sokkun kapas eis pwe aramas repwe ekkekiek. Jises, i emön chon aüseling mi kirekiröch mi asösööi me akinamwei letipen aramas. (Mattu 11:28) A ämecheresi än sokkopaten aramas repwe fos ngeni i ussun ar kewe osukosuk. (Mark 1:40; 5:35, 36; 10:13, 17, 46, 47) Ika aramas repwe meefi kinamwe le uwawu meefier ussun ewe Paipel me äitian kewe, kosap äeä kapas eis ussun itä nge en emön chon chosa.
15, 16. Ifa ussun kopwe tongeni efisi än aramas uwawu meefier ussun lamalam?
15 Lükün om kopwe angöch le äeä kapas eis, ka pwal tongeni efisi ämi pworausfengen ren om apasa och mettoch mi kküü manauan, iwe mwirin, kopwe aüselingöch ngeni. Awewe chök, Jises a ereni Nikitimos: “Are emon ese uputiu seni konik me ewe Ngun, esap mo tongeni tolong lon ewe muun Kot.” (Jon 3:3) Pokiten ekkena kapas ra wesewesen äkkämäirü ngeni Nikitimos, ese chüen tongeni amwöchü seni an epwe pölüweni me aüseling ngeni Jises. (Jon 3:4-20) Pwal ina chök ussun, kopwe tongeni tufichin efisatä pworausfengen.
16 Förütiuen chommong mineföön lamalam ikenäi a efisatä pworausfengen lon Afrika, Ötiuen Iurop, me lon Öörün Merika. Fän chommong, lon ekkena sokkun leeni, ka tongeni poputäni pworausfengen ren om apasa: “Üa osukosuk ren chommongun lamalam. Nge üa chök äneänei pwe amwo itä ekiselo, aramas seni fönü meinisin repwe tipeeüfengen lon eü chök fel mi enlet. Met meefiom, ka efich an epwe fis ena mettoch?” Ren om kopwe apasa och mettoch mi amwarar ussun om äpilükülük, eli kopwe tongeni efisi än aramas uwawu meefier. Iwe, a mecheres ar repwe pölüweni kapas eis ika sipwe ngeniir ruu pölüwan, me repwe filatä eü me leir. (Mattu 17:25) Mwirin än ewe chon imw uwawu meefian woon om kapas eis, kopwe pölüweni ren eü ika ruu wokisin. (Aisea 11:9; Sefanaia 3:9) Ren om aüselingöch me silei meefian, eli kopwe silei met oupwe tongeni pworausfengen ussun lupwen kopwe liwinsefäl.
Jises A Akkaüseling ngeni Semirit
17. Met a pwäratä pwe Jises a ekieki ussun ekkewe semirit?
17 Jises ese chök ekieki ussun ekkewe ra mwukolo, nge pwal ekkewe semirit. A silei ekkewe urumot semirit ra eäni me met ra kan apasa. Fän ekkoch a etiwa ekkewe semirit ar repwe etto ren. (Luk 7:31, 32; 18:15-17) Chommong semirit ra nom lein ewe pwiin aramas mi aüseling ngeni Jises. Lupwen ekkewe kükkün ät ra püchör ren ar mwareiti ewe Messaia, Jises a äiti ngeniir pwe ewe Paipel a fen oesini ussun ei mettoch. (Mattu 14:21; 15:38; 21:15, 16) Ikenäi, chommong semirit ra wiliti nöün Jises kewe chon äppirü. Iwe, epwe ifa ussun kopwe tongeni älisiir?
18, 19. Ifa ussun kopwe älisi noum we le wiliti emön nöün Jises chon äppirü?
18 Ren om kopwe älisi noum we lon pekin lükü, kopwe fokkun aüselingöch ngeni. A lamot kopwe weweiti ika mei wor an kewe ekiek rese tipeeü ngeni än Jiowa ekiek. Ese lifilifil met noum we a apasa, nge iei eü alen tipatchem om kopwe akkom apünga ren kapas mi mürinnö. Iwe mwirin, kopwe tongeni äiti ngeni noum we ekkewe wokisin mi tongeni älisi i le weweiti än Jiowa ekiek woon ena mettoch.
19 Kapas eis ra älisikich le silei meefien semirit. Nge semirit ussun chök ekkewe watte rese sani än emön epwe etittiner ren chommong kapas eis. Kesap äweiresi noum we ren chommongun kapas eis mi kon weires, nge pwata kese fen apworausa ussun pwisin künaen manauom? Epwe alongolong woon itelapen ämi pworausfengen, nge eli kopwe tongeni apasa pwe a piin ina ussun meefiom me aweweei pwata. Iwe, eli kopwe eis, “Pwal ina chök ussun meefiom?” Eli än noum we pölüweni epwe suuki ewe al pwe kopwe älisi me apöchökküla lon pekin ngün.
Äkkäppirü ewe Chon Föralo Chon Käeö mi Lapalap
20, 21. Pwata a lamot kopwe aüselingöch lon om angangen föralo chon käeö?
20 Ese lifilifil ika ka fos ngeni noum we are pwal emön, nge a fokkun aüchea aüselingöch. Enlet, ina och pwäratään tong. Ren om aüseling, ka pwäratä tipetekison, me ka pwal süföliti me kirekiröch ngeni emönnewe a kakkapas. Pwüngün pwe aüselingöch a wewe ngeni om kopwe eteneki met emönnewe a apasa.
21 Atun kopwe föri ewe angangen afalafal, kopwe aüselingöch ngeni ekkewe chon imw. Ika pwe ka fokkun eteneki met ra apasa, kopwe tongeni mirititi menni pworaus mi enlet seni Paipel epwe älisiir. Iwe, kopwe tinikken le älisiir ren om äeä napanapen än Jises kewe asukul. Lupwen ka föri iei ussun, epwe wor om pwapwa me menemenöch pun ka äkkäppirü ewe Chon Föralo Chon Käeö mi Lapalap.
Ifa Ussun Kopwe Pölüweni?
• Ifa ussun Jises a pesei ekkoch pwe repwe uwawu meefier?
• Pwata Jises a aüselingöch ngeni chokkewe a afalafal ngeni?
• Ifa ussun om kopwe tongeni äeä kapas eis lon om angangen afalafal?
• Met kopwe tongeni föri pwe kopwe älisi ekkewe semirit ar repwe wiliti nöün Jises kewe chon äppirü?