Ekiekich Ussun Pekin Säfei Epwe Longolong Woon Paipel
“Iwe, kopwe tongei om Samol Kot . . . ren unusen ekiekum, pwal ren unusen tufichum.”—MARK 12:30.
1. Ifa än Kot kokkot ngeni aramas seni le poputään?
ESAP än Jiowa Kot kokkot pwe aramas repwe semwen me mälo. A anomu Atam me If lon ewe mälämälen Ichen, are paratisin pwapwa, pwe repwe “tanipini o tümwünü,” sap chök 70 are 80 ier, nge tori feilfeilo chök. (Ken. 2:8, 15; Kölf. 90:10) Ika ena äkkäeüin pean pwüpwülü ra amwöchü ar tuppwöl ngeni Jiowa me pwäratä ar tongei ren ar anomuur fän an nemenem, resap semwen, apwangapwang, me mälo.
2, 3. (a) Met a fis atun sia chinnapelo? (b) Met popun sia älemwiri mälo seni Atam, iwe, epwe ifa ussun epwe molo pwününgaüan?
2 Än Salomon Afalafal sopwun 12 a awewefichi met a fis lon ‘ekkewe rän mi eriäfföü’ atun aramas rese unusöch ra chinnapelo. (Älleani Än Salomon Afalafal 12:1-7.) Mökürach epwe üwan. Pechech repwe pwor me chechchech. Mesach kewe repwe nennengaü me toputopulo. Ngiich repwe rosolo, pwe sisap chüen tongeni lülü woon.
3 Le poputään, esap ina letipen Kot ngeni aramas. Pwal eü, ren an we Mwu, Nöün Kot we epwe amoielo mälo, ewe sia älemwiri seni Atam, ina eü me lein “ekkewe angangen ewe Tefil.” Ewe aposel Jon a makkei: “Iei popun pwe Nöün Kot a war an epwe atala än Tefil angang.”—1 Jon 3:8.
A Pwüng Ekiek mi Üküköch
4. Pwata nöün Jiowa kewe chon angang ra ekieki ussun pöchökkülen inisiir, nge met ra weweiti?
4 Lon ach ei fansoun, ekkoch nöün Jiowa kewe chon angang ra osukosuk pokiten ar apwangapwangelo me chinnapelo. A pwüng ekiek mi üküköch ussun tüttümünün pöchökkülen inisich. Esap pwe sia mochen angang ngeni Jiowa ‘ren unusen tufichich’? (Mark 12:30) Iwe nge, inaamwo ika sia achocho le tüttümünüfichi pöchökkülen inisich, nge sisap ekieki pwe sipwe chinnapemmang are eppeti semwen meinisin.
5. Ifa ewe lesen sia tongeni käeö seni pworausen nöün Jiowa kewe chon angang mi semwen?
5 Chommong nöün Jiowa kewe chon angang ra semwen. Emön leir itan Epafrotitus. (Fil. 2:25-27) Ewe aposel Paul a mak ngeni chienan we Timoti pwe epwe “ünümi ekis wain” pun fän chommong, a üri semwenin luk. (1 Tim. 5:23) Pwisin Paul a wor ‘efoch fölün ira lon fitukan,’ neman och semwenin mesan are pwal och samau esor säfeian lon ena fansoun.(2 Kor. 12:7; Kal. 4:15; 6:11) Fän chommong Paul a tingorei Jiowa pwe epwe angei seni ena “efoch fölun ira lon fitukan.” (Älleani 2 Korint 12:8-10.) Kot ese echikaraatä ren och manaman. Iwe nge, Jiowa a apöchökkülatä pwe epwe tongeni likiitü fan. A ina ussun än Kot manaman a pwälo lon än Paul apwangapwang. Enlet, sia tongeni käeö eü lesen mi aüchea seni ena pworaus.
Esap kon Ssenük Ach Ekieki Ussun Tüttümünün Pöchökkülen Inisich
6, 7. Pwata sisap kon aüreki pöchökkülen inisich?
6 Ese pinepin än Chon Pwarata Jiowa kütta älillis seni tokter me pioing. Fän chommong a katowu ekkoch pworaus ussun tümünün pöchökkülen inisich lon nöüch we puk itan Nennelo!, ewe a fför lon ekkoch fosun fönüfan. Inaamwo ika sise kan pesei aramas ar repwe angei och sokkun minen säfei, nge sia kilisou ren älillisin me angechuun chon tümünü ekkewe mi samau. Pwüngün pwe esap tufich ach sipwe unusen pöchökkül lon ei fansoun. Ina minne, sipwe silei pwe sia mirit ika esap ssenük ach ekieki tümünün inisich. Ekiekich epwe sokko seni ekiekin ekkewe ‘esor ar äpilükülük allim.’ Ra ekieki pwe a ina chök manauer, ina pwata repwe äeä sokkopaten minen säfei ese lifilifil fän iten ar repwe chikaretä seni ar kewe samau. (Ef. 2:2, 12) Sia tipeppos pwe esap pöüt senikich än Jiowa chen pokiten ach sotuni le seläni manauach, pun sia lükülük pwe ika sipwe tuppwöl ngeni Kot, sipwe “amwochu o manaueni ewe manau mi enlet,” manau esemuch lon ewe otot mi fö a pwonetiu.—1 Tim. 6:12, 19; 2 Pit. 3:13.
7 Mei pwal wor eü popun sisap kon aüreki pöchökkülen inisich. Ika a kon ssenük, eli epwe kon watte ach ekieki chök pwisin kich. Paul a öüröüra chon Filipai: “Ousap chök ekieki en me an feiöch, nge oupwe pwal ekieki feiöchün chienemi.” (Fil. 2:4) Esor ngaüen ach sipwe ekieki me tümünü pöchökkülen inisich. Nge ach ekipwichi pwiich kewe me ekkewe aramas sia afalafal ngeniir “ei kapas allim usun ewe mu” epwe pinei ach sipwe kon ekieki chök pöchökkülen inisich.—Mt. 24:14.
8. Ika epwe kon watte ach ekiekin tümünü pöchökkülen inisich, met epwe emmwen ngeni?
8 Ika epwe kon watte än emön Chon Kraist ekiekin tümünü pöchökkülen inisin, iwe, epwe tongeni lüküsökürü an föri angangen ewe Mwu. Epwe pwal tongeni emmwen ngeni ach sipwe etipetipa aramas ar repwe fiti ekiekich ussun met sokkun mettoch inisich epwe tongeni pöchökkületä ren. Fän iten ena, ekieki mwo ewe fön lon alon Paul ei: “Ami oupwe tongeni esisinata minne mi murinno, o oupwe limelimoch, o esap wor ami tikitiki-pwul tori ewe ranin Kraist.”—Fil. 1:10, TF.
Met A Lamot Seni Pöchökkülen Inisich?
9. Ifa eü me lein ekkewe mettoch mi lamot sisap tunalo, iwe, pwata?
9 Ika sia akkomwa ekkewe mettoch mi lamot watte, sipwe tinikken lon ewe angangen älisi aramas le apöchökküla ar ririöch ngeni Kot. Ina ewe angangen afalafala me asukula ewe Kapasen Kot. Ena angang mi apwapwa a efeiöchü pwisin kich me iir kewe sia käeö ngeniir. (SalF. 17:22; 1 Tim. 4:15, 16) Fän ekkoch, a wor pworausen chienach kewe mi üriir samau mi chou lon Ewe Leenien Mas me Nennelo! Ra aweweei ifa ussun ra likiitü fän ar kewe samau are rese kon ekieki ussur pokiten ar achocho le älisi aramas ar repwe silelo Jiowa me an kewe pwon mi amwarar.
10. Pwata a lamot met sipwe filatä lon pekin säfei?
10 Ika epwe üri Chon Kraist och semwen, iwe, emön me emön “epwe püsin mwärei wosan wosochou” ren an filatä met sokkun minen säfei epwe angei. (Kal. 6:5) Nge sipwe chechchemeni pwe mi lamot ngeni Jiowa met sipwe filatä. Ach süföliti ekkewe kapasen emmwen lon Paipel epwe amwökütükich ach sipwe “tumunukich . . . seni cha” me ekkewe sokkun minen säfei mi ü ngeni Paipel are aingaüa ach ririöch ngeni Jiowa. (Fof. 15:20) Ekkoch mettoch lon pekin säfei ra ussun chök ekkoch föfförün roong. Jiowa a oput ekkewe chon Israel mi rikilo pun ra äeä manamanen timon are föfförün roong. A apasa: “A lomotongau ämi uwato rei ämi kewe asor. Ämi apach mi pwokus a fokun anioput me rei, nge ämi chulapen popun maram me ränin sapat me chulap mi pin üsap efich, [manamanen timon, NW] pun meinisin ra ingau ren ämi tipis.” (Ais. 1:13) Fansoun sia samau, esap fokkun ina atun ach sipwe föri minne epwe eppeti ach kewe iotek me aingaüa ach ririöch ngeni Kot.—KölK. 3:44.
A Lamot “Sipwe Eäni Mirit”
11, 12. Met lamoten ‘mirit’ fansoun sipwe küt älillis lon pekin säfei?
11 Fansoun sia semwen, sisap ekieki pwe Jiowa epwe echikarakichetä ren eü manaman, nge sipwe tongeni tingor mirit fän iten kefilitään älillis lon pekin säfei. Sipwe ekiekin küt emmwen seni Paipel me mirit pwe sipwe kefilöch. Ika a watte ach semwen, epwe öch ach sipwe chuuri fitemön tokter ika pwe mei tufich, pun ena a tipeeü ngeni alon Än Salomon Fos 15:22: “Are esap wor kapasen öüröür, esap fis mine aramas ra ekiekietä. Nge are a wor chomong chon öüröür, a fisiöch mine ra ekiekietä.” Ewe aposel Paul a pesei chienan kewe chon lükü ar repwe “eäni mirit, pwüng me soulängöch lon ach manau lon ei fanüfan.”—Tait. 2:12.
12 Chommong aramas ra ussun chök emön fefin mi samau lon ränin Jises we. Mark 5:25, 26 a apasa: “Iwe, a wor eman fefin a eäni samaun fefin mi fokun watte lon ükükün engol me ruu ier. A fokun riaföü ren chomong sousafei ra säfeeni. A pwal fangala meinisin mine a wor ren fän iten an epwe küna pöchökül, nge an samau a chök wattela.” Jises a echikaraatä ena fefin me pwäri tong ngeni. (Mark 5:27-34) Pokiten ekkoch Chon Kraist ra kon lolileniesini ar samau, ra ekiekin filatä ekkoch mettoch lon pekin säfei mi ü ngeni än Paipel emmwen.
13, 14. (a)Ifa ussun Setan epwe tongeni äeä met sipwe filatä lon pekin säfei pwe epwe atai ach tuppwöl ngeni Kot? (b) Pwata a lamot sipwe sü seni mettoch meinisin mi fiti angangen roong?
13 Setan epwe äeä mettoch meinisin ren an epwe arikikichelo seni fel mi enlet. Ussun chök an a äkkäeä föfförün sikepwach me tongen pisek pwe epwe oturukapa ekkoch, pwal ina chök ussun an sotun atai tuppwölün ekkoch ren ekkan mettoch lon pekin säfei mi fiti manamanen timon me roong. Sia kan ikkiotek ngeni Jiowa pwe epwe angasakich seni “ewe emon mi ingau” me “sokkun mi ingau meinisin.” Ina popun, sisap tupulo ren Setan ren ach sotuni och mettoch mi fiti manamanen timon me angangen roong.—Mt. 6:13; Tait. 2:14.
14 Jiowa a allükü ngeni chon Israel pwe resap pwee me föfföri angangen roong. (Tut. 18:10-12) Paul a makkei pwe “angangen rong” eü me lein “ekkewe angangen fituk.” (Kal. 5:19, 20) Pwal och, “chon angangen rong” resap nom lon än Jiowa we otot mi fö. (Pwar. 21:8) A ffataffatöch pwe mettoch meinisin mi fiti angangen roong mi änioput ngeni Jiowa.
Ämi Tipemirit “Epwe Pwäpwälo”
15, 16. Pwata a lamot ach sipwe mirit atun sipwe filatä ekkewe minen säfei? Ifa ewe fön mi mirit seni ewe mwichen sou pwüngüpwüng?
15 Pokiten minne sia fen käeö, ika sia ekieki pwe och mettoch lon pekin säfei a fiti angangen roong, sisap fokkun angei. Pwüngün pwe sap minne och älillis lon pekin säfei a fiti roong pokiten chök ach sisap tongeni weweiti angangan. Ika epwe nom rech tipatchemen Kot me miritöch, iwe, ekiekich ussun tümünün pöchökkülen inisich epwe tipeeü ngeni Paipel fansoun meinisin. A mak ei fön lon Än Salomon Fos sopwun 3: “Kopwe lükü ewe Samol mi Lapalap ren unusen lelukom, nge kosap lükülükü püsin om sile. Kopwe chechemeni i won meinisin mine ka föri, nge i epwe aiti ngonuk ewe al mi pwüng. . . . Kopwe kamwöch won tipachem me mirit, nge kosap mwüt ngeniir repwe sü senuk. Repwe awora manau ngonuk.”—SalF. 3:5, 6, 21, 22.
16 Atun sia achocho le tümünüfichi pöchökkülen inisich ükükün ach tufich, sipwe tümünü minne sipwe filatä lon pekin säfei pwe esap pöüt senikich än Jiowa chen. Lon mettoch meinisin, pachelong tümünün inisich, ach tipemirit “epwe pwapwalo ngeni aramas meinisin.” (Fil. 4:5, NW) Le manauen ekkewe aposel, ewe mwichen sou pwüngüpwüng a makkei echö taropwe mi fokkun lamot ngeni Chon Kraist pwe repwe tümünüür seni fel ngeni anümwääl, chcha, me lisou. A pwal mak ei kapasen anükünük: “Are oua tümwünükemi seni ekei mettoch, oupwe feiöch.” (Fof. 15:28, 29) Ifa ussun?
Tümünü Inisich Iei, Nge Ekieki Manau mi Unusöch lon MwachKkan
17. Ifa ussun sia fen feiöch lon pekin inis pokiten ach älleasochisi än Paipel kewe fön?
17 Epwe mürinnö ach sipwe pwisin eisinikich: ‘Üa kilisou ren ükükün watteen ai feiöch pokiten ai älleasochisi än Paipel kewe fön ussun chcha me lisowu mwääl?’ Pwal ekieki mwo feiöchüch pokiten ach achocho le “püsin limetikich seni sokun limengauen inis me ngün.” (2 Kor. 7:1) Ese kan urikich chommong sokkun samau ren ach älleasochisi allükün Paipel ussun tümünün limöchün inisich. Sia kan feiöch pokiten sise ün suupwa me säfeien opuchopuch, pun ekkeei mettoch ra angaua inisich me ach fetäl lon alen Kot. Pwal ekieki feiöchüch lon pekin aion ika epwe üküköch ach möngö me ün. (Älleani Än Salomon Fos 23:20; Titus 2:2, 3.) Inaamwo ika naföchün onnut me taiso repwe tongeni älisatä pöchökkülen inisich, nge sia kan äkkäeüin feiöch lon pekin aion me lon alen Kot pokiten ach älleasochisi än Paipel emmwen.
18. Met sipwe äkkäeüin achocho ngeni? Sipwe tongeni küna pwönütään menni oesini ussun pöchökkületään inisich lon mwach kkan?
18 Lap seni meinisin, sipwe anüküchara ach fetäl lon alen Kot me apöchökküla ach riri mi aüchea ngeni Semach we lon läng, pun i Popun manauach “lon ei fansoun ikenäi pwal lon ekewe fansoun repwe feito.” (1 Tim. 4:8; Kölf. 36:9) Lon än Kot we fönüfan mi fö, sipwe unusen pöchökkületä lon alen Kot me lon pekin aion ren ach küna omusomusen ach tipis, ewe mi longolong woon än Jises asoren penmanau. Ewe Lamen Kot, Jises Kraist, epwe emmwenikich ngeni “ekewe puächen kolukun manau. Iwe, Kot epwe talüpwasei chönün mas seni won meser meinisin.” (Pwar. 7:14-17; 22:1, 2) Iwe, sipwe küna pwönütään ei oesini mi amwarar: “Esap wor eman chon ewe fanü epwe apasa pwe a samau.”—Ais. 33:24.
19. Atun ach sipwe tüttümünü pöchökkülen inisich fän tipemirit, met sipwe tongeni wesewesen lükü?
19 Sia wesewesen lükü pwe a arapoto ach ngaselo seni mettoch mi ngaü meinisin, me sia mwötöresin witiwiti ewe fansoun Jiowa epwe amoielo samau me mälo. Nge iei a ffat pwe Semach we epwe älisikich pwe sipwe tufichin likiitü fän weiresin metekich kewe pun ‘a fen tongekich.’ (1 Pit. 5:7) Ina minne, sipwe tüttümünü pöchökkülen inisich, nge fansoun meinisin sipwe tipeeü ngeni ekkewe emmwen mi ffatöch lon än Kot we Kapas mi fel!
Enniwili Pworaus
• Met popun a ürikich samau, me iö epwe angasakichelo seni pwününgaüen tipis?
• Inaamwo ika esor ngaüen ach ekieki pöchökkülen inisich, nge met sipwe tümünükich seni?
• Pwata a lifilifil ngeni Jiowa menni sokkun minen säfei sipwe filatä?
• Ifa ussun sipwe tongeni küna feiöch seni ach älleasochisi än Paipel kewe fön me emmwen fansoun ach sipwe ekieki tümünün pöchökkülen inisich?
[Sasing lón pekin taropwe 23]
Esap letipen Kot pwe aramas repwe samau me chinnapelo
[Sasing lón pekin taropwe 25]
Inaamwo ika a kan tori nöün Jiowa kewe aramas osukosuk lon pekin aion, nge ra küna pwapwa lon ewe angangen afalafal