Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w25 July p. 20-25
  • Ka Fen Káé Óm Kopwe Menemenéch?

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Ka Fen Káé Óm Kopwe Menemenéch?
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2025
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • ALAPAALÓ ÓM SILE KILISOU
  • KOPWE TIPETEKISON
  • EKILONEI MINNE JIOWA A PWONEI
  • “CHOKEWE MI MENINITI I RESAP OSUPWANG”
  • Tipetekison Atun A Wor Met Kese Weweiti
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2025
  • Chemeni pwe Jiowa I “ewe Kot mi Manau”
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2024
  • Kefil mi Pwári Ach Lúkúlúk Wóón Jiowa
    Manawach Chón Kraist me Ach Angangen Afalafal​—Minen Káé fán Iten Mwich—2023
  • Ka Esilla Minne mi Enlet?
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2024
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2025
w25 July p. 20-25

LESEN 31

KÉL 111 Ekkewe Popun Sia Pwapwa

Ka Fen Káé Óm Kopwe Menemenéch?

“Úa pwisin káé ái úpwe atufichiei ese lifilifil nónnómui.”—FIL. 4:11.

MENLAPAN

Káé óm kopwe menemenéch ren óm alapaaló óm sile kilisou, tipetekison, me óm ekilonei minne Jiowa a pwonei.

1. Met weween menemenéch, me met ese wewe ngeni?

EN EMÉN aramas mi sile menemenéch? Emén mi menemenéch a pwapwa me kinamwe ren an nefótófót wóón ekkewe feiéch mi nóm ren. Ese letipengaw are song ren met ekkewe ese wor ren. Iwe nge, án emén menemenéch, ese wewe ngeni an esap chúen ekieki nónnómun manawan. Ina minne, ese wor ngawen ach sipwe mochen alapaaló ach angang ngeni Jiowa. (Rom 12:1; 1 Tim. 3:1) Nge iká sia menemenéch, sipwe chék pwapwa inaamwo iká ese kewis ngenikich eú wis sia fókkun mochen wiseni.

2. Pwata a mmen efeiengaw ewe mettóch menemenemmang?

2 Menemenemmang a tongeni emmwen ngeni ach féri kefil ese pwúng. Chókkewe rese fókkun menemenéch ren met mi wor rer, eli repwe oluoló néúr awan angang pwe repwe tongeni kamé ekkewe mettóch ese kon lamot ngeniir. A eletipechou pwe ekkóch Chón Kraist ra pwal mwo nge solá moni me pwal ekkóch mettóch ra mocheniaiti. Eli ra ekieki, ‘a fich ngeniei ái úpwe eáni ei mettóch,’ ‘úa mochen ei mettóch iei,’ are ‘úa tongeni angei ei moni iei, nge úpwapw omusa mwirin.’ Iwe nge, sókkun solá meinisin ra eletipengawa Jiowa me eitengawa i. (SalF. 30:9) Ekkóch ra fókkun lichippúng ren ar rese wiseni eú wis ina pwata ra úkútiw le angang ngeni Jiowa. (Kal. 6:9) Pwata emén chón angang ngeni Jiowa a pwal mwo nge tongeni eáni ena esin ekiek? Pokiten eli ena emén a poputá le menemenemmang.

3. Ifa ewe lesen mi apéchékkúlakich sia tongeni káé seni Filipai 4:​11, 12?

3 Kich meinisin sia tongeni ámááraatá ach menemenéch. Iei met aposel Paul a makkeei: “Úa pwisin káé ái úpwe atufichiei ese lifilifil nónnómui.” (Álleani Filipai 4:​11, 12.) A makkeei ena wokisin atun a nóm lón kalapus. Ikáámwo ina, nge a chúen pwapwa. A fen káé an epwe eáni menemenéch. Iká a weires ngenikich ach sipwe menemenéch, iwe minne Paul a apasa me met a fis ngeni, a tongeni alúkúlúkúkich pwe kich sia pwal tongeni menemenéch. Sisap ekieki pwe mi mecheres ach sipwe menemenéch ren nónnómun manawach. Ina minne, mi lamot ach sipwe káé le eáni menemenéch. Ifa ussun? Sipwe káé lón ei lesen met a tongeni álisikich pwe sipwe menemenéch.

ALAPAALÓ ÓM SILE KILISOU

4. Pwata ach sile kilisou a álisikich le menemenéch? (1 Tesalonika 5:18)

4 Lape ngeni, emén mi kilisou ren met mi wor ren, pwal i emén mi sile menemenéch. (Álleani 1 Tesalonika 5:18.) Áwewe chék, iká sia kilisou ren an wor rech ekkewe mettóch mi lamot ngenikich, iwe sisap kon aúreki an ese wor rech ekkewe mettóch sia mochen eániir. Atun sia kilisou ngeni Jiowa ren ach tongeni angang ngeni lón ei fansoun, epwe álisikich le ekieki ifa ussun sia tongeni achocho úkúúkún ach tufich lón wisach lap seni ach kon ekkekieki ifa ussun sia tongeni pwal wiseni eú wis sia mochen. Ina popun, sisap máirú ren án Paipel pesekich ach sipwe apachaalong lón ach kewe iótek ach kapasen kilisou ngeni Jiowa! Atun sia pwáppwári ach kilisou, sipwe meefi “án Kot we kinamwe, ewe mi luluuló seni met aramas ra tongeni weweiti.”—Fil. 4:​6, 7.

5. Itá met epwe efisi án ekkewe chón Israel pwáári ar kilisou? (Pwal ppii ewe sasing.)

5 Iei met a fis ngeni ekkewe chón Israel. Fán chómmóng, ra lalangaw ngeni Jiowa pún ra mochen mwéngé ekkewe mwéngé ra kan soun mwéngé me lón Isip. (Num. 11:​4-6) Mi pwúng, ese mecheres manawer me lón ewe fénúpéén. Iwe nge, itá met a tongeni álisiir le menemenéch? Itá repwe fen ekieki meinisin ekkewe mettóch Jiowa a fen féri fán iter me kilisou ngeni. Itá repwe chemeni pwe atun ra slave, me chón Isip ra kirikiringaw ngeniir, Jiowa a aworato ekkewe engol riáfféú wóón ekkena chón Isip me a angasereló. Mwirin án ekkena chón Israel ngaseló seni Isip, Jiowa a álisiir le “angeala wöün chon Isip,” ar kewe silifer, kolt, me úfer kewe. (Eks. 12:​35, 36) Atun ekkena chón Israel ra mwéchúló lefilen néún Farao we mwichen soufiu me ewe Setipar, Jiowa a áimufeseni ewe mataw pwe repwe tongeni fetáleló ewe epek. Me atun ra sái lón ewe fénúpéén, iteiten rán a amwéngééniir mana. Iwe, pwata chék ra ngúnúngúnúngaw ren ener mwéngé? Pún ra menemenemmang. Esap pokiten a nafangaw ener mwéngé, nge pokiten rese kilisou ren met ekkewe a fen wor rer.

Ekkóch ekkewe chón Israel ra ereni Moses ar menemenemmang ren ewe mana ra ioni, nge ekkewe ekkóch kkan ngeniir ra sópweeló le ionifengeni ekkewe mana me kakkatol iir.

Pwata ekkewe chón Israel ra menemenemmang? (Ppii parakraf 5)


6. Met a tongeni álisikich le meefi kilisou?

6 Iwe, met a tongeni álisuk le meefi kilisou? Áeúin, iteiten rán kopwe ekieki ussun ekkewe mettóch mi múrinné mi efisi óm pwapwa. Ka pwal mwo nge tongeni makkeetiw ruu are úlúngát mettóch ka kilisou ren. (KölK. 3:​22, 23) Oruuan, apasa óm kilisou. Kopwe akkomw mwékút le kilisou ngeni ekkewe ekkóch ren met ra féri fán itom. Nge lap seni meinisin, kopwe kan kikkilisou ngeni Jiowa. (Kölf. 75:1) Aúlúngátin, kopwe fili le chiechi ngeni chókkewe iir mi sile kilisou. Iká chienom kewe rese sile kilisou, iwe ka pwal tongeni ussur, nge iká ra sile kilisou, iwe ka pwal tongeni ussur. (Tut. 1:​26-28; 2 Tim. 3:​1, 2, 5) Iká sia kan kútta alen ach sipwe pwáári ach kilisou, iwe epwe ekisaaló ach menemenemmang.

7. Met a álisi Aci an epwe menemenéch?

7 Iei met a fis ngeni emén fefin itan Aci lón Indonesia. A erá: “Atun ewe COVID-19 pandemic, úa poputá le apépééi nónnómui ngeni nónnómun chienei kewe Chón Kraist. Iwe pokiten ena, úa poputá le menemenemmang.” (Kal. 6:4) Iwe met a álisi le siwili an ekiek? A erá: “Úa poputá le ekieki ussun ekkewe feiéch a kan toriei iteiten rán. Me úa pwal ekilonei ekkewe chómmóng mettóch mi múrinné a nóm rei ren ái chóni án Kot we mwicheich. Mwirin, úa kilisou ngeni Jiowa. Iwe, ina met a álisiei le menemenéch.” Iká ka menemenemmang ren nónnómum, ka pwal tongeni féri met Aci a féri pwe kopwe sile kilisou.

KOPWE TIPETEKISON

8. Met a fis ngeni Paruk?

8 Fán eú, Paruk néún Jeremaia we seketeri, a menemenemmang. A weires wisen Paruk we, ina an álisi Jeremaia le atoura eú pwóróus mi chou ngeni chón ewe mwúún Israel rese sile kilisou. Iwe, Paruk a poputá le nefótófót wóón met i a mochen epwe féri, nge esap wóón met Jiowa a mochen an epwe féri. Iei met Jiowa a ereni Jeremaia an epwe ereni Paruk: “Ka kütta mettoch mi watte fän itom? Kosap kütteer.” (Jer. 45:​3-5) Ussun itá Jiowa a erá: “Kopwe chék menemenéch ren nónnómun manawom iei.” Paruk a aúseling ngeni Jiowa me a sópweeló le chiechiéch ngeni.

9. Me ren 1 Korint 4:​6, 7, met tipetekison epwe amwékútúkich le mirititi? (Pwal ppii ekkewe sasing.)

9 Fán ekkóch, eli emén Chón Kraist epwe meefi pwe a fich ngeni an epwe wiseni eú wis. Eli pokiten i emén mi lipwákéch, angang weires, are a angang ngeni Jiowa ren fite fite ier. Iwe nge, eli ekkóch repwe wiseni ena wis a mochen wiseni. Met a tongeni álisi an esap letipengaw? A tongeni ekieki ussun met aposel Paul a makkeei lón 1 Korint 4:​6, 7. (Álleani.) Meinisin wis sia wiseni me lipwákéchúch, ra feito seni Jiowa. I ese fang ngenikich ekkena mettóch pokiten sia kon aúchea seni ekkewe ekkóch, nge pokiten an kirekiréch mi somwoló.—Rom 12:​3, 6; Efi. 2:​8, 9.

Fitu sasing: Chón Kraist mwán me fefin mi wor wiser lón án Jiowa mwicheich. 1. Emén Chón Kraist mwán a cheki péchékkúlen fetálin masouen lón ekkewe paip lón eú imw fán iten án Jiowa mwicheich. 2. Emén Chón Kraist mwán a interviewni emén fefin lón eú mwichelap lón sign language. 3. Emén Chón Kraist mwán a eáni eú afalafal atun eú mwiich lón ewe mwichefel.

Meinisin met a wor rech, ina pokiten án Jiowa kirekiréch mi somwoló (Ppii parakraf 9)b


10. Ifa ussun sia tongeni káé tipetekison?

10 Iká sipwe ekilonei án Jises leenien áppirú me áppirú i, iwe sia tongeni silei ifa ussun sipwe tipetekison. Jises a télú pechen néún kewe aposel inaamwo iká a silei pwe i Néún Kot me a wor an nemenem. Iei met aposel Jon a makkeei: “Án Jises silei pwe ewe Sam a fen waalong lepéún mettóch meinisin me i a feito seni Kot me epwe feiló ren Kot, a . . . poputá le télú pechen ekkewe chón káé.” (Jon 13:​3-5) Jises a tongeni ekieki pwe itá úrúrún ekkewe aposel repwe fen wisen télú pechen. Iwe nge, Jises ese fókkun ekieki pwe pokiten i Néún Kot, iwe itá epwe fen wor eú imwan mi múrinné, watte néún moni, me eáni manaw mi kinamwe. (Luk 9:58) Jises i emén mi tipetekison me emén mi eáni menemenéch. A isettiw eú leenien áppirú mi unuséch fán itach.—Jon 13:15.

11. Ifa ussun tipetekison a álisi Dennis le menemenéch?

11 Dennis, seni Netherlands, a erá pwe a achocho le áppirú Jises lón an tipetekison, nge ese mecheres. A apasa: “Fán ekkóch úa mángaw atun emén a wiseni eú wis úa mochen wiseni, pún úa ekieki pwe itá úrúrún fen ngang úpwe wiseni ena wis. Atun a fis ena, úa káé ussun ewe napanap tipetekison. Úa esissilla ekkóch wokisin ussun tipetekison lón ewe JW Library® app pwe úpwe mwittir kúner me álleaniir. Úa pwal download wóón nei we phone ekkóch afalafal mi weneiti tipetekison, me úa kan aúseling ngeniir.a Úa mirititi pwe mettóch meinisin sia féri, sia féri fán iten lingelóón iten Jiowa, nge esap pwisinkich. Emén me emén kich a wor wisach lón minne Jiowa a apwénúetá.” Iká ka poputá le menemenemmang ren wisom, iwe kopwe achocho le ámááraatá tipetekison. Ina met epwe apéchékkúlaló óm ririin chiechi ngeni Jiowa me álisuk óm kopwe eáni menemenéch.—Jem. 4:​6, 8.

EKILONEI MINNE JIOWA A PWONEI

12. Ifa ewe ápilúkúlúk ussun mwachkkan epwe álisikich le menemenéch? (Aisea 65:​21-25)

12 Atun sia ekilonei ewe ápilúkúlúk mi amwarar Jiowa a pwonei, a lapóló ach menemenéch. Lón ewe puken Aisea, Jiowa a erenikich pwe a weweiti pwe a chómmóng ach kewe weires, nge a pwal pwonei pwe epwe amóeló meinisin ekkena weires. (Álleani Aisea 65:​21-25.) Epwe wor imwach mi núkúnúkéch me kinamwe, ach angang mi apwapwa, me epwe wor anach mi anné me vitamin. Sisap fókkun chúen lólilen iká epwe torikich are tori néúch kewe feiengaw. (Ais. 32:​17, 18; Is. 34:25) Sia tongeni unusen lúkúlúk pwe meinisin ekkena pwon mi amwarar fán iten fansoun mwach, epwe wesewesen pwénúetá.

13. Ineet atun a ákkáeúin lamot ach sipwe ekkekieki ussun ach we ápilúkúlúk?

13 Pwata a ákkáeúin lamot ach sipwe kan ekkekieki ussun ach we ápilúkúlúk ussun mwachkkan? Pún sia nóm “lón ekkewe ránin lesópwólóón,” me oukich meinisin a kan torikich osukosuk “mi áweires me efeiengaw.” (2 Tim. 3:1) Iteiten rán, Jiowa a kan álisikich le likiitú ren an awora ngenikich kapasen emmwen, apéchékkúlakich, me fang ngenikich ewe álillis mi lamot ngenikich. (Kölf. 145:14) Pwal och, ach ápilúkúlúk a tongeni álisikich atun sia nóm lón fansoun weires. Áwewe chék, eli a fókkun weires óm kopwe awora tufichin óm we famili. Iwe, itá a wewe ngeni pwe fansoun meinisin kopwele chék wekkeires? Aapw! Jiowa a pwonei pwe epwe fang ngonuk met ka osupwangan, nge epwe fen lapóló lón ewe Paratis. (Kölf. 9:18; 72:​12-14) Eli iteiten rán ka kan memmetek, letipechou, are a uruk eú semmwen mi chou. Iwe, itá epwele chék ikkina esin manawom me esap fókkun wes? Aapw. Semmwen me máló repwe unusen móróló lón án Kot we ótót séfé. (Pwár. 21:​3, 4) Ena ápilúkúlúk a álisikich ach sisap song are mángaw ren met mi fiffis ngenikich lón ei fansoun. Atun sia kúna pwúngúngaw are má senikich attongeach, semmwen, are nóm lón och sókkun weires, sia chúen tongeni meefi pwapwa me kinamwe. Pwata? Pún sia silei pwe ach “riáfféú epwe nóm lón chék fansoun mwochomwoch,” me lón ewe ótót séfé sisap chúen riáfféúsefál.—2 Kor. 4:​17, 18.

14. Ifa ussun sia tongeni apéchékkúlaló ach we ápilúkúlúk?

14 Pokiten ach we ápilúkúlúk a álisikich ach sipwe menemenéch, iwe, ifa ussun sipwe apéchékkúlaló ach na ápilúkúlúk? Ussun chék án emén néúnéú néún kilasen chuun pwe epwe tongeni kúnaéchú mettóch mi towaw, a pwal lamot ach sipwe kachitoni pwisinkich lón ewe Paratis pwe epwe apéchékkúlaló ach ápilúkúlúk. Áwewe chék, lupwen sia fókkun aúrek ren an nafangaw néúch moni le atufichi manawach, sia tongeni ekieki ewe esin manaw atun esap chúen wor lamoten moni me esap chúen wor emén epwe osupwang. Iká sia lólilen ren an esaamwo wor wisach lón án Jiowa we mwicheich, sia tongeni ekieki úkúúkún kisikisin ekkena mettóch iká sipwe aléllé ngeni ewe manaw mi amwarar sipwe eáni atun sipwe unuséch me angang ngeni Jiowa ren fite fite ngéréú ier. (1 Tim. 6:19) Lón ei fansoun sia aúreki chómmóng mettóch, ina popun eli mi weires ach sipwe ekieki ussun ekkewe pwon fán iten mwachkkan. Iwe nge, ach ekkekieki ussun ewe ápilúkúlúk Jiowa a pwonei ngenikich, epwe mecheresiló ach nefótófót wóón ekkena mettóch lap seni ach kewe osukosuk.

15. Met ka káé seni meefien Christa?

15 Ekieki ifa ussun ewe ápilúkúlúk a álisi Christa, pwúlúwen Dennis we, ewe sia fen pwóróus ussun. A apasa: “A úriei eú semmwen mi efisi ái úpwe fókkun apwangapwang me úa chék wawa wheelchair me lap ngeni unusen rán úa chék kokkoon wóón bed. Úa chék memmetek iteiten rán. Kukkuto chék, nei we tokter a ereniei pwe úse chúen tongeni chikar. Nge úa mwittir ekieki, ‘A sókkofesen ám ekiek ussun mwachkkan.’ Ngang úa nefótófót wóón ái we ápilúkúlúk, me ina met a ekinamwei ekieki. Lón ei fansoun, a lamot ái úpwe likiitú, nge lón ewe ótót séfé úpwe eáni eú manaw mi amwarar!”

“CHOKEWE MI MENINITI I RESAP OSUPWANG”

16. Pwata King Tafit a tongeni erá pwe chókkewe mi niwokkusiti Jiowa “resap osupwang”?

16 Inaamwo iká sia menemenéch, nge sipwe chúen kúkkúna osukosuk. Ekieki pwóróusen King Tafit, i a riáfféú ren málóón néún kewe úlúmén, ekkóch ra tipimwáál ngeni, chienan kewe ra ú ngeni, me ren fite ier emén king a kúttafetálei an epwe nieló. Nge atun Tafit a likiitú fán ekkena weires, iei met a apasa ussun Jiowa: “Chokewe mi meniniti i resap osupwang.” (Kölf. 34:​9, 10) Pwata a tongeni erá ena? Pokiten a silei pwe inaamwo iká Jiowa ese eppeti an esap fis ngeni osukosuk, nge fansoun meinisin a awora ngeni met a osupwangan. (Kölf. 145:16) Ina minne sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe pwal álisikich lón meinisin ach kewe weires. Sia tongeni meefi pwapwa me kinamwe ese lifilifil nónnómuch.

17. Pwata ka fókkun achocho óm kopwe menemenéch?

17 Jiowa a mochen óm kopwe menemenéch. (Kölf. 131:​1, 2) Ina minne, kopwe fókkun achocho úkúúkún óm tufich pwe kopwe menemenéch. Iká kopwe achocho le alapaaló óm sile kilisou, tipetekison, me apéchékkúlaló óm ápilúkúlúk, iwe ka tongeni apasa: “Ewer, úa menemenéch.”—Kölf. 16:​5, 6, NW.

IFA USSUN EKKEEI METTÓCH RA ÁLISUK ÓM KOPWE MENEMENÉCH?

  • Alapaaló óm sile kilisou

  • Tipetekison

  • Ekilonei minne Jiowa a pwonei

KÉL 118 ‘Kopwe Alapaaló Ám Lúkú’

a Áwewe chék, katol wóón jw.org lón ewe kinikin Morning Worship ekkeei ruu video Jehovah Cares for the Humble me Pride Is Before a Crash.

b ÁWEWEEN SASING: Emén Chón Kraist mwán a féri angangen maintenance wóón eú imw fán iten án Jiowa mwicheich, emén Chón Kraist fefin mi káé sign language a interview lón eú mwichelap, me emén Chón Kraist mwán a eáni eú afalafal fán iten aramas meinisin.

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share