“Respetabaraaɗai ‘chi Dachi Akõreba ãbua bʉekaɗa baɗaʼ”
“Mauɗeeba Dachi Akõreba chi araa ãbua ɓuɗa aɓau biɗa amaabai” (MAR. 10:9 Biblia Chamí, WPS.)
1, 2. ¿Kãareɗe kʉ̃risiabi ɓua chi beɗea Hebreos 13:4ɗe jara ɓuuba?
DACHIA jomaurãba respetaɗa kʉ̃ria panua Jeowa. Dachia jãka asebudaubʉrã, ichia biɗa dachi respetayua (1 Sam. 2:30; Prov. 3:9; Rev. 4:11). Ichia biɗa kʉ̃ria ɓuu ẽbẽrarã siɗa respeta nureaɗayu mauɗe chi autoridad gobiernoɗe siɗa (Rom. 12:10; 13:7). Mauɗe importante ãrĩã ɓua dachia ãrĩãdu respetaɗai baita: chi kimabaraa niɗau.
2 Chi apóstol Pabloba naka ɓʉɗa baɗa: “Jomaurãba respetaɗayua chi kimabaraa nuree mauɗe jayoaɗaabai baita chi kimabaraa nuree kãibadaumare” (Heb. 13:4). Ichia jaraɗa baɗa chi kimabaraaruu ãrĩã vale ɓuu, dachi baita importante ãrĩã ɓooi chi kimabaraaburuu dachirãɗe junebenaɗe siɗa.
3. ¿Kãare consejo bia ɓuu deaɗaba Jesusba kimabaraaɗaiɗebena? (Chi diujo nabena ochiaba).
3 Kʉ̃risiabudaubʉrã chi kimabaraaduu ãrĩã vale ɓuu mauɗe respetabudaubʉrã, makarã Jesús kĩra nureaɗayua. Chi fariseorãba wiɗisiɗauɗe divorciayuɗebena, ichia acordasii chi Jeowaba jaraɗa baɗa chi naeɗe kimabaraapeɗaaɗa baɗa: “Mauɗeeba mukĩraba chi akõre mauɗe chi nawe ɓʉipeɗa ichi wẽra ome ãbua ɓeei. Maka kakua aɓa nii kĩra nibaɗai”. Mauɗe naka jaraɗa: “Dachi Akõreba chi araa ãbua ɓuɗa aɓau biɗa amaabai” (Marcos 10:2-12, Biblia Chamí, WPS. leas; Gén. 2:24).
4. ¿Kãare jaraɗaba Jeowaba chi aseɗayu kimabaraabudaurã?
4 Jesusba kuitaa nibaɗa Jeowaburu jaraɗa baɗa apii ãbua nibaɗayu. Jeowaba jaraabasia Adán mauɗe Evamaa kimabaraa niɗau divorciaɗayu mauɗe jaraɗa baɗa kimabaraa niɗau ãbua nibaɗayu biuduuɗaa.
CHI LEYBA JARA ƁOOƊA BAƊA KIMABARAADUUƊEBENA
5. ¿Kãare pasa ɓua kima biuɗakare?
5 Joma cambiasii. Adanɗeeba naeɗe ɓooɗa kĩra ɓuwãe, chi ẽbẽrarã siɗa biuɗapeɗa mauɗe chi kimabaraapeɗaaɗa baɗa siɗa biuɗai ɓua, ¿sakayua? Chi kimabaraa niɗauɗebena aɓa biuɗakare chi kimabaraa nibaɗa baɗa acabayua. Pabloba naka jaraɗa: chi cristianorãba ũriɗaabai ɓoosii chi Ley Moisesba ɓʉɗa baɗa jaraɗa baɗa chi aɓa nii biuburuuɗe, kimabaraa nibaɗa acaba ɓuu. Chi chokae ɓeeɗa baɗa waya kimabaraai ɓuu (Rom. 7:1-3).
6. ¿Kãare jaraɗaba Jeowaba kimabaraaruuɗebena chi Ley Moisesɗebena ome?
6 Chi Ley Jeowaba deaɗa baɗa Israelitarãmaa jara ɓuu kimabaraaduuɗebena. Chi leyba idaarabi ɓooɗa chi mukĩra wẽrarã aɓa nii aude unibayu, poligamia abadau, jãka asebachiɗau Dachi Akõreba chi Ley Moisesɗe Israelitarã baita deai naeɗe. Jeowaba kʉ̃riaabasii kachirua aseɗayu chi wẽramaa. Mauɗe chi israelita wẽra ichi baita trajabarii ome kimabaraaruubʉrã, maaɗakare junebena ome kimabaraaruubʉrã chi nabena wẽramaa joma deayu: chiko, paru, joma mauɗe ichi baara kãi ɓeeyu. Dachi Akõreba bʉi basii cuida unibai baita (Éx. 21:9, 10). Dairã Moisesba jara ɓuu ley kĩraka aseɗaabayu, maamina jãuɗe unu panuu importante ãrĩã ɓuu chi kimabaraaduuɗebena Dachi Akõre baita, jãuɗeeburu dachirã baita biɗa importante ãrĩã ɓua.
7, 8. (1) Deuteronomio 24:1ɗe jara ɓuu kĩraka, ¿chi Leyba kãare asebibasaa? (2) ¿Saka kʉ̃risia nia Jeowaba divorciaaduuɗebena?
7 ¿Kãare jara ɓoosaa chi Ley divorciayuɗebena? Dachi Akõre baita importante ãrĩã ɓoosii chi kimabaraaduuɗebena, chi israelitarã ida divorciabiaɗa baɗa ( Deuteronomio 24:1 leas). Chi mukĩraba divorciai basia chi wẽra kachirua aseeruubʉrã. Chi Leyba jarawẽa ɓoosii jãu kachirua ɓoosii. Maka ɓumina mukĩra baita kachirua ɓoosii, jãka mukĩra baita mia mechia ɓoosii mau barikia ɓuuɗeeburu divorciaɗaabai basii (Deut. 23:14). Maka ɓumina, mia chuburi, Jesús nibasii ewariɗe chi judiorã barikia ɓee kakua divorcia basiɗaa (Mat. 19:3). Dachirã jãarã kĩra ase kʉ̃riaɗawẽa.
8 Chi ewari profeta Malaquías nibasiiɗe, chi mukĩraba divorcia basiɗau chi ãchi wẽra mauɗe kimabaraabachiɗau ãrĩã awẽra nii ome mauɗe Dachi Akõre baita trajaka ɓuu. Malaquiasba jaraɗa baɗa Jeowaba kʉ̃risia ɓuu jãuɗebena. Ichia ɓʉɗa baɗa: “Mʉa chi iadaa kima amaabudau” (Mal. 2:14-16). Ara jãka jara ɓua chi Bibliaba chi naeɗe kimabaraapeɗaaɗa baɗaɗebena: “chi wẽra ome aɓa ɓuu kĩra nureaɗai” (Gén. 2:24). Jesús ichi Akõre kĩraka kʉ̃risiabachia, jãuɗeeba naka jaraɗa: “Dachi Akõreba chi araa ãbua ɓuɗa aɓau biɗa amaabai” (Mat. 19:6; Biblia Chamí, WPS.).
NAUƊEEBURU DIVORCIAƊAI ƁUA
9. ¿Kãare jaraɗaa Jesusba Marcos 10:11, 12ɗe?
9 ¿Sãuba kãareɗeeba cristiano nii kima divorciapeɗa waya kimabaraai baita? Jesusba naka jaraɗa divorcioɗebena: “Mukĩraba ichi wẽra amaapeɗa junebena wẽra ome miakãiruubʉrã chi nabena wẽramaa kachirua wau ɓuu. Araɓauɗe wẽraba chi kima amaapeɗa, junebena mukĩra ome miakãiruubʉrã mau wẽraba chi kima ome kachirua wau ɓuu” (Mar. 10:11, 12; Biblia Chamí, WPS.; Luc. 16:18). Jesús baita importante ãrĩã ɓoosii chi kimabaraaiɗebena, mauɗe kʉ̃ria ɓoosii junebena siɗa araɓau aseɗayu. Chi kimaba divorciaruubʉrã aɓa nii ome makawẽebʉrã barikia ɓeeɗeeba, junebena ome kimabaraaruubʉrã, jãu ara aɓa nii kima baara niiwẽe kĩra ɓoapeɗa mauɗe pecado ɓua. Dachi Akõre baita chi divorciaburuu kimabaraapeɗaaɗa acabawẽa. Dachi Akõre baita “aɓa ɓuu kĩra nureaɗai”. Jesusba jaraɗa baɗa divorciaburuubʉrã ichi wẽra, ichi junebena baara kãiwẽa ɓuuɗe ichi baita jãu kachirua ɓoosia. ¿Sakayua? Mau wẽra divorciaɗa niibʉrã, waya kimabaraaruuɗe chi chiko koi bara nibayua, ichi jãka kimabaraaruubʉrã junebena mukĩra ome, Jeowa daaɗe ichi kimabaraawẽa nii kĩra junebena mukĩra ome kãi nibaaruu kĩra ɓua.
10. ¿Kãareɗeeba cristiano nii divorciapeɗa maucha kimabaraai ɓua?
10 Jesusba naka jaraɗa: “Mʉa jaraburua jomaurã kima amaabadau –ichi kakua kachirua asewẽeɗeeba– mauɗe junebena wẽra ome kimabaraaburuubʉrã, kãiburuu kĩra ɓooyua” (Mat. 19:9). Ichia ara jãka jaraɗa basia modeɗe ɓoosiiɗe (Mat. 5:31, 32). Jãu omeerã beɗeasiiɗe jaraɗa baɗa dachi kakua ome kachirua asebadauɗebena (chi beɗea griegoɗe, pornéia). Cha nau beɗeaba jara ɓuu dachi kakua ome pecado ase ɓuu, kãiburuuɗeeba junebena ome dachi kimawẽe, nau dachi kakua nedobʉi nii, junebena ome kãiruu kimabaraawẽa niiɗe, mukĩra nii junebena mukĩra ome kãiburuu mauɗe wẽra nii junebena wẽra ome kãiburuu mauɗe ãnimararã ome biɗa. Mukĩra kimabaraa nii kachirua ase niibʉrã ichi kakua ome, makarã chi wẽradu chi kima divorciayu kʉ̃risiayu o makawẽe ɓuu, jãka aseeruubʉrã, chi kimabaraa nibaɗa acaba ɓuu Dachi Akõre dau daaɗe.
11. ¿Sakayua chi cristiano kimabaraa niiba, mʉ wẽra divorciaabai, a jarai ɓua, bariara chi kima junebena ome kãi ɓooɗa baɗa siɗa?
11 Jesusba jaraabasii aɓa nii ome kãi ɓoosimina divorciabaraai, mau chi kima kachirua aseɗaɗeeba ichi kakua ome (pornéia). Jari, chi kimaba naka jarayu ɓua; ichi junebena ome kãi ɓooɗa baɗamina, mʉa divorciaabayu, a ɓuu. Mau ichia chi kʉ̃ria ãrĩã uniibʉrã, maabea perdona kʉ̃ria nii mauɗe ichi ome bereka nii chi kimabaraa niɗau biʼia nibaɗayua. Ichi kima divorciaaruuɗe junebena ome kimabaraawẽebʉrã, problema bara ɓooi ɓuu. ¿Kaiba chiko dea unibaɗai wãʼãe bai ɓuuɗeeba mauɗe kai ome kãi wãʼãeɗeeba? Akawa du aɓa ɓeei ɓuuɗeeba ¿saka sentii ɓua? Mauɗe warrarã bara niibʉrã ichi baita chaarea ɓooyu wari ɓuekayu (1 Cor. 7:14). Aɓa niiba divorciaburuuɗe problema barayua.
12, 13. (1) ¿Kãare pasaɗaba Oseas kimabaraa nibasiiɗe? (2) ¿Sakãe Oseasba odoe baɗa Gómer ichi deeɗaa? (3) ¿Kãare jara ɓua nauba kimabaraa nureerãmaa?
12 Chi Oseas pasapeɗaaɗaba jaradeai ɓua ãrĩã kãare kʉ̃risia ɓua Jeowaba chi kimabaraa nureerã ʉ̃rʉbena. “Gómer baare kimabaraas” asii Jeowaba. Ichia maaɗakare junebena ome kãi ɓeeɓoosii, warrarã adaui ɓoosii junebena mukĩraɗe. Gomerba Oseas warr adauɗa basia (Os. 1:2, 3). Maaɗakare wẽra kau adaupeɗa mauɗe mukĩra warr siɗa adauɗa baɗa, mau junebena mukĩraɗe kĩra ɓoosii. Ichia kãi ɓeebarii basmina junebena mukĩra ome, Oseas ara ichi omeburu nibasia. Maaɗakare ichia ɓuiɗa basia, maabea junebena baita bari traja nibaɗa wãsii, maka ɓumina Oseasba nedobʉi basia (Os. 3:1, 2). Jeowaba jaraɗa naka asei baita unubiyua jãka perdonaɗa chi israelitarã, bariara ãchia junebena dios kʉ̃riaɗapeɗa ũrisiɗau adua ãrĩãdu. ¿Kãare kawaɗai ɓua nau ʉ̃rʉbena?
13 Chi cristiano nii junebena ome kãiɗe wãaruubʉrã chi kimawãe nii ome, chi wẽra o chi mukĩra nii junebena ome kãiwẽa ɓuuɗe, ichíturu kʉ̃risiayua saka aseyu. Jesusba jaraɗa baɗa chi jãka asepeɗaaɗa baɗa divorciayu ɓuu mauɗe waya kimabaraai ɓua. Makawẽebʉrã perdonai ɓua, jãu kachirua ɓuwẽma. Chi Bibliaba jara ɓuu Oseasba Gómer ichi deeɗaa waya adoesii. Maaɗakare, ichi waya junebena ome kãi ɓooɗe wãabayua. Oseas aribia kãi ɓeewẽe basia Gómer ome ãrĩãdu (Os. 3:3, nota, nwt-E). Mau ãrĩã baɗakare ichi ome waya kãi ɓeeɗa basia. Nauba unubi ɓoosii Jeowaba perdona kʉ̃ria ɓoosii waya ichi puuru (Os. 1:11; 3:3-5). Nauba unubi ɓuu, chi jãka pasaɗaɗebena divorciaɗawẽebʉrã waya chi kima ome kãi paneebudaubʉrã, nauba unubi ɓuu perdonasiɗau (1 Cor. 7:3, 5). Maaɗakarera poyaa divorciaabai. Ara mauɗeeɗa, ãbua berekaɗai kʉ̃risiaɗai baita Jeowaba kʉ̃risia ɓuu kĩra chi kimabaraapeɗaaɗa ʉ̃rʉbena.
CHI KIMABARAA NIƊAU RESPETAƊAYUA PROBLEMA BARA DUANUU ADUA
14. 1 Corintios 7:10 mauɗe 11 jara ɓuuɗeebara ¿kãare pasaɗai ɓua chi nureerã kimabaraapeɗaaɗa nuree?
14 Joma chi cristianorã Jeowa Jesús omeeba kʉ̃risia panuu chi kimabaraapeɗaaɗa ʉ̃rʉbena ara jãka kʉ̃risiabaraaɗai. Maamina besɗe chi ɓee jãka kʉ̃risiaɗakaa, jipa nureaɗawẽeɗeeba (Rom. 7:18-23). Jãuɗeeba chi cristianorã naeɗebenarã problema bara duanasia. Pablo ɓʉɗa basii “chi wẽraba ichi kima amaabai ɓuu”, makaɓumina naka pasaɗa basia ( 1 Corintios 7:10, 11; Biblia Chamí, WPS. leas).
¿Kãare asei ɓua kimabaraa niɗau problema ãrĩã mechibena bara panuubʉrã amaaɗaamaaba? (Ochiaba chi párrafo 15).
15, 16. (1) Problema duanumina ¿kãare aseɗaiba chi kimabaraapeɗaaɗa mauɗe sakayua? (2) ¿Kãare aseiba chi kimabaraa niɗau aɓa Jeowa baita trajawẽa niibʉrã?
15 Pabloba jaraabasii sakayua amaapeɗaaɗa. Chi mukĩra junebena wẽra ome kãiɗewãe baɗa basia, jãka aseɗa basirã, divorciaɗai ɓoosia waya kimabaraai ɓoosia. Pabloba ɓʉɗa baɗa chi mukĩraba ɓuiɗa baɗa waya june kimabaraawẽebai ɓoosii, makawẽebʉrã ara chi kima omeburu nibaɗe wãyu. Dachi Akõre daaɗe ãbuaburu nibaɗai basia. Pabloba jaraɗa jãka chi kimabaraa nii junebena ome kãiwẽe basiibʉrã, bari aɓau ãbuaburu nibaɗayu ɓoosii kĩrubadau niɗau adua. Chi kimabaraa niɗau chi dawaraurãmaa wiɗiɗai ɓua aiɗaɗai baita. Ãchiba aɓa niidu ũriɗaabayua, bari consejo Bibliaɗeeba deaɗayua omerãmaaburu.
16 Chaarea aude ɓoosia chi cristiano junebena Jeowa baita trajawẽe ome kimabaraa ɓoosia. Problema ãrĩã barabʉrã, makarã ¿amaaɗai ɓuẽ? Bariara Bibliaba jara ɓumina dachi kima junebena ome kãiɗa baɗa niiɗeeba divorciayu ɓuu, ichia jarawẽa ɓua kãareɗeeba amaaɗai ɓuu. Pabloba naka ɓʉtasii: “Neekauba chi mukĩra Jesusɗe ijãawẽa ɓuu uru ɓuubʉrã, mauɗe mau mukĩraba chi mau amaa kʉ̃riawẽebʉrã, mau neekauba ichi amaai ɓuu” (1 Cor. 7:12, 13; Biblia Chamí, WPS.). Iɗibea ara jãka asebadaa.
17, 18. ¿Sakãe chi nuree cristianorã problema bara nuree adua amaaɗakaba?
17 Besɗe chi nii Jeowa baita trajakau chi wẽra baara nibai kʉ̃riakama. Jãkawẽebʉrã chi wẽra ãrĩã sĩbariipeɗa, makawẽepeɗa jauɗeeba biuyu kʉ̃risia nii basiibʉrã. Maka ɓumina chi wẽra ochia kʉ̃ria niiwẽebapeɗa chi deɗabena baara ochia kʉ̃riawẽebasiirã, makawẽebʉrã akawa ɓuibai ɓuu chi wẽra Jeowa baaraburu niiɗeeba. Chi nureeba kʉ̃risiabadau bariara chi wẽra baara niiba kʉ̃ria nii siɗa, chi naka asebadauba unubibadau ichi ome niiba kʉ̃riawẽe nii siɗa. Maka ɓumina junebena diwara kʉ̃risiabadaa.
18 Bariara ãbua niɗauwẽe siɗa, ara jãka problema ãrĩã bara nibaɗai ɓua. Chi apóstol Pabloba maucha jaraɗaa ãbua nibaɗai baita, “Jesusɗe ijãawẽa ɓuu mukĩra Dachi Akõre baita ɓeesii ichi wẽraba ijãa ɓuuɗeeba. Ara mau kĩra chi Jesusɗe ijãawẽa ɓuu wẽra Dachi Akõre baita ɓeesii ichi kimaba ijãa ɓuuɗeeba. Makawãe basirã machi warrarã Dachi Akõre baita nureaɗaabai basii. Akõrerã Dachi Akõre baita panuuɗeeba ãchi siɗa Dachi Akõre baita panuu” (1 Cor. 7:14; Biblia Chamí, WPS.). Cristiano ãrĩã barau bariara chi kimarã Jeowa baita trajaɗawẽa nuree siɗa, bereka ãbua nurea kĩrajʉʉ nuree chi kima Jeowa baita traja koɓeesiiɗeeba (1 Corintios 7:16 leas; 1 Ped. 3:1, 2).
19. ¿Sakãe cristianorã ãrĩã congregacionɗe biʼia nuree kimabaraa nureeɗeeba?
19 Jesusba divorcio ʉ̃rʉbena beɗeapeɗa mauɗe chi apóstol Pabloba consejo bia deasii chi amaasiɗau ʉ̃rʉbena. Pablo Jesús omeeba kʉ̃ria panasii chi Jeowa baita traja nureerã respetaɗayu kimabaraa niɗauɗe. Joma nau iujãaɗe ãrĩã cristianorã barau congregacionɗe kĩrajʉʉ nuree, biʼia ãrĩã kimabaraapeɗa niɗauɗeeba. Dachi congregacionɗe ãrĩã kaɓuu jãka nureerã. Chi kima kĩra jipa nibapeɗa chi wẽra ãrĩã kʉ̃ria nia, ichia chi kima ãrĩã kʉ̃riapeɗa respeta nia. Kĩrajʉʉ ãrĩã duanuu chi kimabaraapeɗaaɗaba asebadau chi Bibliaba jara ɓuu kĩra: “Mau baita mukĩraba chi akõre mauɗe chi nawe ɓʉipeɗa ichi wẽra ome ãbua ɓeei. Maka kakua ara aɓa ɓuu kĩra nureaɗai” (Efes. 5:31, 33; Biblia Chamí, WPS.)