31 Siis võtsid vennad Joosepi kuue, tapsid ühe siku ja kastsid kuue verre. 32 Seejärel saatsid nad tema kuue isale ning lasid öelda: „Selle me leidsime. Vaata, kas see on sinu poja kuub või mitte.”+ 33 Jaakob uuris seda ja ahastas: „See on minu poja kuub! Kiskja on Joosepi maha murdnud ja tükkideks kiskunud!” 34 Ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide puusade ümber ja leinas oma poega pikka aega.

20 Me vastasime oma isandale: „Meil on eakas isa ja noorim vend, tema vana ea laps.+ Aga selle vend on surnud,+ nii et ta on oma ema ainus järelejäänud poeg+ ja tema isa armastab teda.”