2 „Kui keegi teeb pattu ja on ustavusetu Jehoovale+ sel moel, et petab oma ligimest, kes midagi tema kätte usaldas või hoiule andis, või röövib või tüssab oma ligimest+ 3 või leiab midagi kaotatut ega räägi selle kohta tõtt või vannub valet mistahes patu kohta, mida ta võib olla teinud,+ siis toimigu ta järgmiselt. 4 Kui ta on patustanud ja on süüdi, siis tuleb tal tagastada see, mille ta on röövinud või välja pressinud või pettusega omastanud või mis oli tema kätte usaldatud või mille keegi kaotas ja tema leidis 5 või mistahes asi, mille kohta ta on valet vandunud. Tal tuleb see täielikult hüvitada+ ning lisada sellele viiendik selle väärtusest. Ta andku see omanikule samal päeval, kui tema süü tõendatakse.