20 Jaakob andis tõotuse: „Kui Jumal on minuga ka edaspidi ja kaitseb mind mu teekonnal, annab mulle leiba süüa ja riided selga, 21 ning kui ma pöördun rahus tagasi oma isamajja, siis on Jehoova tõesti näidanud, et ta on minu Jumal. 22 Aga sellest kivist, mille ma olen sambaks pannud, saab Jumala koda,+ ja ma annan sulle, mu Jumal, kümnendiku kõigest, mis sa mulle annad.”

30 Seejärel andis Jefta Jehoovale tõotuse:+ „Kui sa annad ammonlased minu kätte, 31 siis kes tahes mu majast mulle vastu tuleb, kui ma ammonlaste juurest rahuga tagasi pöördun, kuulugu Jehoovale,+ ja ma annan ta otsekui põletusohvriks.”+