15 Seejärel läks Naatan oma majja.

Siis Jehoova tegi nii, et laps, kelle Uurija naine oli Taavetile ilmale toonud, jäi haigeks.

19 Kui Taavet nägi, et ta sulased omavahel sosistavad, sai ta aru, et laps on surnud. Taavet küsis sulastelt: „Kas laps on surnud?” Nad vastasid: „Jah, ta on surnud.”

10 Siis ütles Amnon Taamarile: „Too see toit mulle magamistuppa, et võiksin seda sinu käest süüa.” Taamar võttiski südamekujulised kakud, mis ta oli küpsetanud, ja viis need oma vennale Amnonile tema magamistuppa. 11 Ta astus venna juurde, et talle süüa anda, kuid see haaras temast kinni ja ütles talle: „Heida minu juurde, mu õeke!” 12 Taamar aga vastas: „Ei, mu vend! Ära häbista mind! Nii ei tehta Iisraelis.+ Ära tee sellist häbitegu!+ 13 Kuidas ma saaksin sellise teotusega elada? Ja sind hakataks Iisraelis põlgama! Palun räägi kuningaga, ta ei keela mind sulle!” 14 Amnon aga ei kuulanud teda. Ta sai temast jagu ja vägistas ta, nõnda teda alandades. 15 Pärast seda tundis Amnon Taamari vastu sügavat viha ja see viha oli tugevam kui armastus, mis tal tema vastu oli olnud. Amnon ütles talle: „Tõuse üles ja kao minema!”

14 Taavet ütles kohe kõigile oma sulastele Jeruusalemmas: „Me peame põgenema,+ sest muidu ei pääse ükski meist Absalomi käest! Kiirustame, et ta ei tabaks meid, ei tooks meile õnnetust kaela ega lööks linnaelanikke mõõgaga maha!”+