39 Lõpuks sai kuningas Taavet Amnoni surmast üle ja ta igatses Absalomi järele.

33 See teade vapustas kuningat. Ta läks nuttes üles katusekambrisse värava kohal ja halas: „Oh mu poeg Absalom! Mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin ma ise surnud sinu asemel, mu poeg Absalom, mu poeg!”+

2 Võidurõõm muutus sel päeval kogu rahvale leinaks, sest rahvas kuulis, et kuningas leinab oma poega.