32 Kui Eliisa sinna majja jõudis, lamas poiss surnuna tema voodis.+

34 Siis Eliisa tõusis ja heitis lapse peale. Ta pani oma suu poisi suu kohale, oma silmad tema silmade kohale ja oma pihud tema pihkude peale. Ta lamas tema peal ja lapse keha soojenes tasapisi.+

21 Kord, kui maeti üht meest, nägid matjad röövjõuku ning viskasid surnukeha Eliisa hauda ja põgenesid. Niipea kui surnu puutus kokku Eliisa luudega, ärkas ta ellu+ ja tõusis püsti.

15 Surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis poja ta emale.+

54 Aga Jeesus võttis tüdrukul käest kinni ja ütles: „Laps, tõuse üles!”+ 55 Tüdruku eluvaim+ tuli temasse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles+ ning Jeesus palus talle midagi süüa anda.

44 Ja mees, kes oli olnud surnud, tuli välja, käed ja jalad mähises ning nägu riidega kinni mähitud. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ja laske tal minna.”

40 Siis saatis Peetrus kõik välja,+ laskus põlvili ja palvetas. Seejärel pöördus ta surnukeha poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!” Naine avas silmad, nägi Peetrust ja tõusis istuma.+ 41 Peetrus andis talle käe ja aitas ta püsti, kutsus seejärel pühad ja lesknaised ning näitas neile, et ta elab.+

9 Aknalaual istus noormees nimega Eutühhos, kes vajus sügavasse unne, kui Paulus muudkui rääkis. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla, ning kui tema juurde jõuti, oli ta surnud. 10 Paulus läks trepist alla, kummardus tema kohale, embas teda+ ja ütles: „Ärge käratsege, sest ta on elus!”+

9 Kristus suri ja sai jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui ka elavate isand.+

17 Usu tõttu Aabraham niisama hästi kui ohverdas Iisaki, kui ta proovile pandi+ — tema, kes oli tõotused rõõmuga vastu võtnud, oli valmis ohverdama oma ainsat poega+ —,

19 Ta nimelt mõtles, et Jumal suudab Iisaki isegi surnuist üles äratada. Ta saigi oma poja otsekui surnuist tagasi ja sellel oli sümboolne tähendus.+