17 Siis süttib mu viha nende vastu+ ja ma hülgan nad+ ning varjan nende eest oma palet,+ kuni nad kaovad. Ja pärast paljusid õnnetusi ja hädasid, mis neile osaks saavad,+ ütlevad nad: „Kas pole need õnnetused meid tabanud mitte sellepärast, et meie Jumalat pole meie keskel?”+