13 Selle peale ütles Taavet Naatanile: „Ma olen Jehoova vastu pattu teinud.”+ Naatan vastas Taavetile: „Jehoova annab su patu sulle andeks,+ sa ei sure.+

12 Hädas olles anus ta oma Jumalalt Jehoovalt halastust ja oli väga alandlik oma esiisade Jumala ees. 13 Ta muudkui palus Jumalat ning tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist, lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu.+ Siis Manasse mõistis, et Jehoova on tõeline Jumal.+

 3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud mu lõputust ägamisest.+