7 siis laseb Jehoova ta vastu tõusta

suure jõe* võimsad vood:

Assüüria kuninga+ ja kogu tema auhiilguse.

Ta tuleb välja kõigist oma jõesängidest,

ajab üle kõigi oma kallaste

 8 ja sööstab läbi Juuda.

Ta tulvab ja ujutab üle, ulatub kaelani.+

Tema väljasirutatud tiivad katavad su maa kogu selle laiuses,

Immaanuel!”+

28 Ta tungib Ajjatisse,+

läheb läbi Migroni,

jätab oma asjad Mikmasesse.+

29 Ta tuleb üle koolmest,

veedab öö Gebas.+

Raama väriseb, Sauli Gibea+ põgeneb.+

30 Kriiska ja karju, Gallimi tütar!

Pane tähele, Laisa!

Oh vaene Anatot!+

31 Madmena põgeneb,

Geebimi elanikud otsivad varju.

32 Samal päeval peatub ta Noobis.+

Ta viibutab rusikat Siioni tütre mäe,

Jeruusalemma künka poole.

 8 Maanteed on maha jäetud,

keegi ei rända jalgradadel.

Vaenlane on murdnud lepingu,

ta on linnad ära põlanud

ega hooli surelikest inimestest.+