17 Siis tuli too sinna, kus ma seisin, aga kui ta mu ligi jõudis, kohkusin ma nii, et langesin silmili maha. Ta ütles mulle: „Tea, inimesepoeg, et see nägemus käib lõpuaja kohta.”+

26 See, mida nägemuses räägiti õhtutest ja hommikutest, on tõsi. Sina aga hoia see nägemus saladuses, sest see käib kauge tuleviku kohta.”+

9 Ta ütles: „Mine, Taaniel, sest neid sõnu hoitakse saladuses ja need on kinni pitseeritud kuni lõpuajani.+