42 Ta läks teist korda ära ja palvetas: „Mu isa, kui pole võimalik, et see karikas läheks mööda, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahe.”+ 43 Kui ta tagasi tuli, leidis ta nad taas magamast, sest nende silmad olid unest rasked. 44 Jätnud nad sinna, läks ta jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti sedasama. 45 Siis läks ta jüngrite juurde tagasi ja ütles neile: „Kuidas te küll sellisel ajal magate ja puhkate! Lähedal on tund, kui Inimesepoeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 46 Tõuske üles, lähme! Minu äraandja on lähedal.”