10 Hanna palvetas suures hingevalus Jehoova poole+ ja nuttis lohutamatult. 11 Ta andis tõotuse: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija vaeva ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad mulle poja,+ siis annan ma ta Jehoovale kõigiks ta elupäeviks ning habemenuga ei puuduta ta pead.”+