14 Inimesel, naisest sündinul,

on üürike elu+ täis vaeva.+

 2 Ta puhkeb kui lilleõis ja siis närbub*,+

ta kaob nagu vari ja teda pole enam.+

 3 Sest mu päevad hajuvad suitsuna,

mu luud hõõguvad kui tulease.+