Apostlite teod
12 Umbes sel ajal hakkas kuningas Herodes* mõnda koguduseliiget taga kiusama.+ 2 Ta tappis mõõgaga Johannese venna Jaakobuse.+ 3 Nähes, et see oli juutidele meelt mööda, võttis ta ka Peetruse vahi alla. (See juhtus hapnemata leibade püha ajal.)+ 4 Ta võttis ta kinni, pani vanglasse+ ja andis üle neljale neljamehelisele sõdurite rühmale, et need teda vahetustega valvaksid, kuna ta kavatses ta pärast paasapüha rahva ette tuua*. 5 Niisiis hoiti Peetrust vangis, kogudus aga palus tema pärast tulihingeliselt Jumalat.+
6 Ööl enne seda, kui Herodes kavatses Peetruse rahva ette tuua, magas Peetrus kahe ketiga aheldatuna kahe sõduri vahel ja valvurid ukse ees valvasid vangikongi. 7 Ühtäkki seisis seal Jehoova ingel+ ja kongis säras valgus. Ta müksas Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: „Tõuse ruttu üles!” Ja ahelad langesid Peetruse käte ümbert maha.+ 8 Ingel ütles talle: „Pane riided selga ja sandaalid jalga.” Seda Peetrus tegigi. Siis ingel ütles: „Pane kuub peale ja järgne mulle.” 9 Peetrus läks välja ja järgnes talle, aga ta ei teadnud, et see, mida ingel teeb, toimub päriselt, ta arvas, et näeb nägemust. 10 Nad möödusid esimesest vahipostist ja teisest ning jõudsid raudvärava juurde, mis viis linna, ja see avanes neile iseenesest. Kui nad olid väljunud ja mõnda aega mööda üht tänavat kõndinud, lahkus ingel äkitselt tema juurest. 11 Kui Peetrus sai aru, mis toimus, ütles ta: „Nüüd ma tean, et Jehoova saatis oma ingli ja päästis mu Herodese käest ja kõigest halvast, mida juudid mulle soovisid.”+
12 Seda mõistnud, läks ta sinna, kus elas Maarja, kes oli Johannese, teise nimega Markuse+ ema. Sellesse majja olid paljud kokku tulnud ja nad palvetasid seal. 13 Kui ta väravale koputas, tuli teenijatüdruk Roode vaatama, kes seal on. 14 Tundnud ära Peetruse hääle, oli ta nii rõõmus, et ei teinudki väravat lahti, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga. 15 Talle öeldi: „Sa oled arust ära!” Aga tüdruk kinnitas, et Peetrus on seal. Nad ütlesid: „See on tema ingel.” 16 Aga Peetrus jäi välja koputama. Kui nad värava avasid ja teda nägid, olid nad hämmastunud. 17 Peetrus andis neile käega märku, et nad vaikiksid, ja jutustas neile üksikasjalikult, kuidas Jehoova oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: „Teatage sellest Jaakobusele+ ja vendadele.” Siis ta väljus sealt ning läks teise paika.
18 Kui päev saabus, olid sõdurid Peetrusega juhtunu pärast suures segaduses. 19 Herodes otsis teda hoolega, ja kui ta teda ei leidnud, kuulas ta valvurid üle ning käskis nad karistamiseks ära viia.+ Siis läks Herodes Juudamaalt alla Kaisareasse ning jäi mõneks ajaks sinna.
20 Herodes oli vihane Tüürose ja Siidoni elanike peale. Seepärast tulid need kindla sihiga tema juurde, ja olles veennud kuninga kojaülemat Blastost, et see neid toetaks, palusid nad rahu, sest kuninga maa varustas nende maad toiduga. 21 Määratud päeval pani Herodes endale kuningliku rüü selga, istus kohtujärjele ja hakkas kõnet pidama. 22 Kokkutulnud rahvas hüüdis seepeale: „See on jumala, mitte inimese hääl!” 23 Sedamaid lõi Jehoova ingel Herodest, sest see ei andnud au Jumalale. Herodes jäi haigeks, ussid sõid ta ära ja ta suri.
24 Aga Jehoova sõna aina levis ja paljud said usklikuks.+
25 Kui nüüd Barnabas+ ja Saulus olid Jeruusalemmas abi kohaletoimetamise lõpule viinud,+ pöördusid nad tagasi ja võtsid endaga kaasa Johannese,+ keda hüüti ka Markuseks.