Luuka

19 Jeesus jõudis Jeerikosse ja läks läbi linna. 2 Seal linnas oli mees nimega Sakkeus. Ta oli maksukogujate ülem ja rikas mees. 3 Sakkeus tahtis näha, kes see Jeesus on, aga rahvahulga pärast see ei õnnestunud, sest ta oli väikest kasvu. 4 Ta jooksis teistest ette ja ronis sükomooripuu* otsa, et teda näha, kuna Jeesus oli minemas seda teed pidi. 5 Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles talle: „Sakkeus, tule käbedasti alla, sest täna jään ma sinu majja.” 6 Sakkeus tuli ruttu alla ja võõrustas teda rõõmuga. 7 Seda nähes nurisesid kõik: „Ta läks patusele mehele külla.”+ 8 Sakkeus aga tõusis ja ütles Isandale: „Poole oma varandusest, Isand, annan ma vaestele, ja kellelt ma olen midagi välja pressinud*, sellele ma tagastan neljakordselt.”+ 9 Jeesus ütles talle: „Täna on sellesse majja pääste tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg. 10 On ju Inimesepoeg tulnud otsima ja päästma kadunuid.”+

11 Jeesus rääkis oma kuulajaile ühe mõistujutu, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nad arvasid, et saavad Jumala kuningriiki* kohe näha.+ 12 Ta ütles: „Üks kõrgest soost mees rändas kaugele maale,+ et saada enda kätte kuningavõim ja siis tagasi tulla. 13 Kutsunud oma kümme orja, andis ta neile kümme miini* ja lausus: „Tehke nendega äri, kuni ma tulen.”+ 14 Aga ta kaasmaalased vihkasid teda ja läkitasid talle järele rühma saadikuid, et need ütleksid talle: „Me ei taha, et sinust saaks meie kuningas.”

15 Kui ta viimaks tagasi jõudis, olles saanud kuningavõimu, kutsus ta enda juurde need orjad, kellele ta oli andnud hõberaha, et teada saada, mida nad on kauplemisega saavutanud.+ 16 Siis astus ette esimene ja ütles: „Isand, sinu miin on toonud sisse kümme miini.”+ 17 Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ori! Kuna sa oled vähesega tegeledes ustav olnud, olgu sul võim kümne linna üle.”+ 18 Teine ori tuli ja ütles: „Sinu miin, isand, on teeninud viis miini.”+ 19 Isand ütles talle: „Sina valitse viie linna üle.” 20 Aga veel järgmine tuli ja ütles: „Isand, siin on sinu miin. Ma peitsin selle riide sisse. 21 Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad, mida sa pole hoiule pannud, ja lõikad, mida sa pole külvanud.”+ 22 Isand ütles talle: „Su enda sõnad mõistavad sind hukka, sa nurjatu ori! Sa ju teadsid, et ma olen karm mees ja võtan seda, mida ma pole hoiule pannud, ning lõikan, mida ma pole külvanud.+ 23 Miks sa siis ei pannud mu hõberaha panka? Tulles oleksin ma selle kasudega kätte saanud.”

24 Seejärel ütles ta sealseisjaile: „Võtke temalt miin ära ja andke sellele, kellel on kümme miini!”+ 25 Nad ütlesid talle: „Isand, tal on juba kümme miini!” 26 Ta sõnas: „Ma ütlen teile: igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 27 Aga nüüd tooge siia mu vaenlased, kes ei tahtnud mind endale kuningaks, ja hukake nad minu ees!””

28 Kõike seda rääkinud, läks Jeesus edasi, et minna üles Jeruusalemma. 29 Kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale, mäele, mida hüütakse Õlimäeks,+ saatis ta välja kaks jüngrit,+ 30 öeldes: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kui olete sinna jõudnud, siis leiate kinniseotud eeslisälu*, kelle seljas pole ükski inimene istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. 31 Aga kui keegi teilt küsib: „Miks te ta lahti päästate?”, siis öelge: „Isandal on teda vaja.”” 32 Läkitatud lahkusid ja leidsid kõik olevat just nõnda, nagu ta oli neile öelnud.+ 33 Kui nad hakkasid sälgu lahti päästma, küsisid selle omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?” 34 Nad vastasid: „Isandal on teda vaja.” 35 Siis viisid nad sälu Jeesuse juurde, heitsid oma pealisriided looma üle ja panid Jeesuse tema selga istuma.+

36 Kui Jeesus edasi liikus, laotasid nad oma pealisriideid tee peale.+ 37 Niipea kui ta lähenes Õlimäelt alla viivale teele, rõõmustasid kõik jüngrid ja ülistasid valju häälega Jumalat kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud, öeldes: 38 „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel kui kuningas! Olgu meil taevaga rahu! Au talle, kes on kõrgustes!”+ 39 Ent mõned variserid rahva hulgast ütlesid talle: „Õpetaja, kutsu oma jüngreid korrale.”+ 40 Tema vastas: „Ma ütlen teile: kui nemad vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama.”

41 Kui Jeesus linna lähedale jõudis, silmitses ta seda ja nuttis selle pärast.+ 42 Ta ütles: „Kui sa ometi oleksid sel päeval aru saanud, mida rahuks on vaja! Aga nüüd on see peidetud su silme eest.+ 43 Tulevad päevad, kui vaenlased ehitavad su ümber teravatipulistest palkidest tara, piiravad su ümber ja ründavad sind igast küljest*.+ 44 Nad hävitavad sinu ja su lapsed su sees+ ega jäta sinus kivi kivi peale,+ sest sa ei tundnud ära aega, kui sind tuldi läbi katsuma.”

45 Siis läks Jeesus templisse ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid,+ 46 öeldes neile: „Kirjutatud on: „Minu kojast saab palvekoda”,+ aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+

47 Jeesus käis iga päev templis õpetamas. Aga peapreestrid, kirjatundjad ja rahva mõjukamad mehed otsisid võimalust ta ära tappa,+ 48 kuid ei leidnud, sest viimne kui üks rahva seast rippus ta küljes, et teda kuulata.+