5. Moosese
29 Need on selle lepingu sõnad, mille Jehoova käskis Moosesel sõlmida Iisraeli rahvaga Moabimaal lisaks lepingule, mille ta sõlmis nendega Hoorebi juures.+
2 Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ja ütles: „Te olete näinud seda kõike, mida Jehoova tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole, kõigile tema sulastele ja kogu ta maale,+ 3 seda suurt kohtumõistmist, mida teie silmad nägid, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.+ 4 Kuid Jehoova pole siiani andnud teile südant mõistmiseks, silmi nägemiseks ega kõrvu kuulmiseks.+ 5 „Ma juhtisin teid kõrbes 40 aastat.+ Teil ei kulunud riided seljas ega sandaalid jalas.+ 6 Te ei söönud leiba, ei joonud veini ega mingit alkoholi. See kõik oli selleks, et te mõistaksite, et mina olen teie Jumal Jehoova.” 7 Viimaks te jõudsite siia paika ning siis tulid Hesboni kuningas Siihon+ ja Baasani kuningas Oog+ meie vastu sõdima, kuid me alistasime nad.+ 8 Me vallutasime nende maa ja andsime selle pärandiks ruubenlastele, gaadlastele ja poolele manasselaste suguharule.+ 9 Järgige siis selle lepingu sõnu ja täitke neid, et kõik teie tegemised õnnestuksid!+
10 Te kõik seisate täna oma Jumala Jehoova ees, teie suguharude peamehed, vanemad ja ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed, 11 teie lapsed ja naised,+ samuti teie laagris elavad muulased+ puuraiujatest veetoojateni. 12 Te olete siin selleks, et sõlmida oma Jumala Jehoovaga vandeleping. Täna sõlmib teie Jumal Jehoova teiega selle lepingu,+ 13 et teist saaks täna tema rahvas+ ja et ta oleks teie Jumal,+ nagu ta on tõotanud teile ja vandunud teie esiisadele Aabrahamile,+ Iisakile+ ja Jaakobile.+
14 Ma ei sõlmi seda vandelepingut mitte üksnes teiega, 15 kes seisate täna siin koos meiega meie Jumala Jehoova ees, vaid ka nendega, keda täna veel pole koos meiega. 16 (Te ju teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime oma teekonnal paljude rahvaste seast läbi.+ 17 Te nägite nende jälkusi ning puust, kivist, hõbedast ja kullast tehtud jäledaid ebajumalaid*,+ mis neil olid.) 18 Vaadake, et teie seas poleks ühtki meest, naist, suguvõsa ega suguharu, kelle süda pöördub täna ära meie Jumalast Jehoovast teenima nende rahvaste jumalaid,+ ja et teie seas poleks mürgist vilja ja koirohtu kasvatavat juurt.+
19 Aga kui keegi kuuleb selle vande sõnu ja hoopleb südames: „Minul on rahu, kuigi ma käin omaenda südame teedel,” ning hävitab nõnda kõik* oma teel, 20 siis ei anna Jehoova talle andeks,+ vaid Jehoova viha süttib selle mehe vastu ja kõik need needused, mis on kirjas selles raamatus, tulevad tema peale+ ja Jehoova pühib tema nime taeva alt minema. 21 Jehoova eraldab ta siis kõigist Iisraeli suguharudest ja tõukab ta õnnetusse, paisates tema peale kõik selle lepingu needused, mis on kirjas selles seaduseraamatus.
22 Kui teie poegade järeltulijad ja kaugelt maalt tulnud võõras näevad seda maad tabanud nuhtlusi — tõbesid, mis Jehoova on toonud selle peale, 23 väävlit, soola ja põlenguid, mille tõttu kogu maal pole ei külvamist ega tärkamist ning seal ei võrsu ühtegi taime nagu pärast Soodoma ja Gomorra+ ning Adma ja Sebojimi+ hävitamist, kui Jehoova oli neile oma vihas ja raevus lõpu teinud —, 24 siis nemad ja kõik rahvad küsivad: „Miks on Jehoova selle maaga nii teinud?+ Mis põhjustas selle suure ja tulise viha?” 25 ja neile vastatakse: „Nad taganesid Jehoova, oma esiisade Jumala lepingust,+ mille ta sõlmis nendega, kui ta oli nad Egiptusemaalt välja toonud.+ 26 Nad läksid ja teenisid teisi jumalaid ning kummardasid nende jumalate ees, keda nad ei tundnud ja keda ta polnud lubanud neil teenida.+ 27 Siis süttis Jehoova tuline viha selle maa vastu ja ta tõi selle peale kõik sellesse raamatusse kirjapandud needused.+ 28 Jehoova juuris nad oma vihas, raevus ja suures meelepahas nende maalt välja+ ning pagendas nad teisele maale, kus nad nüüd ongi.”+
29 Mis on varjatud, see kuulub meie Jumalale Jehoovale,+ aga mis on avalikuks tehtud, see kuulub igavesti meile ja meie järeltulijatele, et me teeksime kõigi selle seaduse sõnade järgi.+