4. Moosese

14 Siis hakkas terve kogudus halama ning rahvas kisendas ja nuttis kogu öö.+ 2 Kõik iisraellased nurisesid Moosese ja Aaroniga+ ning terve kogudus ütles neile: „Oleks me ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! 3 Miks Jehoova viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi?+ Meie naised ja lapsed võetakse röövsaagiks.+ Kas meil poleks parem Egiptusse tagasi minna?”+ 4 Nad ütlesid üksteisele koguni: „Määrame endale juhi ja lähme tagasi Egiptusse!”+

5 Siis langesid Mooses ja Aaron terve iisraellaste koguduse ees põlvili ja kummardasid maani. 6 Nuuni poeg Joosua+ ja Jefunne poeg Kaaleb,+ kes olid maal luurel käinute hulgast, käristasid oma riided lõhki 7 ja ütlesid tervele iisraellaste kogudusele: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on tõesti hea maa!+ 8 Kui oleme Jehoovale meelepärased, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile — maa, kus voolab piima ja mett!+ 9 Ärge mässake Jehoova vastu ja ärge kartke selle maa elanikke,+ sest me alistame nad kergesti. Nende kaitsja on nad maha jätnud, aga meiega on Jehoova.+ Ärge kartke neid!”

10 Selle peale ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata.+ Siis aga ilmus kogudusetelgi peale Jehoova auhiilgus ja kogu Iisraeli rahvas nägi seda.+

11 Jehoova ütles Moosesele: „Kui kaua veel on see rahvas minu vastu lugupidamatu+ ja kui kaua veel ei usu nad mind hoolimata kõigist imetegudest, mis ma nende keskel olen teinud?+ 12 Las ma löön neid katkuga ja ajan nad minema ning teen sinust suurema ja vägevama rahva kui nemad!”+

13 Aga Mooses vastas Jehoovale: „Siis kuulevad sellest egiptlased, kelle keskelt sa selle rahva oma väega välja tõid,+ 14 ja räägivad sellest selle maa elanikele. Needki on kuulnud, et sina, Jehoova, oled selle rahva keskel,+ et sa oled end neile ilmutanud ja et nad on näinud sind palgest palgesse.+ Nad on kuulnud, et sina oled Jehoova ja et sinu pilv seisab su rahva kohal ning et sa käid oma rahva ees päeval pilvesambas ja öösel tulesambas.+ 15 Kui sa surmad kogu selle rahva ühekorraga, siis ütlevad rahvad, kes on kuulnud sinu vägevusest: 16 „Jehoova ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta oli tõotanud neile anda, seepärast tappis ta nad kõrbes.”+ 17 Jehoova, palun näita oma väe ülevust, nagu sa tõotasid, kui ütlesid: 18 „Jehoova ei vihastu kergesti ning on tulvil truud armastust,+ ta annab andeks üleastumise ja patu, kuid ei jäta süüdlast karistamata, vaid patustaja lapsed ja lapselapsed langevad kolmanda ja neljanda põlveni tema karistuse alla.”+ 19 Palun anna siis oma külluslikus truus armastuses selle rahva patt andeks, nagu sa oled andestanud sellele rahvale Egiptusest siiani.”+

20 Siis ütles Jehoova: „Ma annan neile andeks, nagu sa palud.+ 21 Nii tõesti, kui ma elan, saab kogu maa täis Jehoova auhiilgust.+ 22 Kuid mitte ükski neist, kes on näinud mu auhiilgust ja imetegusid,+ mis ma olen teinud Egiptuses ja siin kõrbes, ning on sellegipoolest pannud mind kümme korda proovile+ ega ole kuulanud mu häält,+ 23 ei näe kunagi seda maad, mille kohta ma andsin vande nende isadele. Mitte ükski, kes on mind põlastanud, ei näe seda.+ 24 Mu teenija Kaaleb+ on aga teistsuguse vaimuga ja ta on käinud mu järel kogu südamega, seepärast viin ma tema sellele maale, kus ta käis, ja tema järeltulijad võtavad selle oma valdusse.+ 25 Kuna orus elavad amalekid ja kaananlased,+ siis pöörduge homme tagasi ja hakake minema Punase mere teed pidi kõrbe poole.”+

26 Seejärel ütles Jehoova Moosesele ja Aaronile: 27 „Kui kaua veel see halb kogudus minu vastu nuriseb!+ Ma kuulen, kuidas iisraellased minu vastu nurisevad.+ 28 Ütle neile: „„Nii tõesti, kui ma elan,” lausub Jehoova, „teen ma teiega just sedaviisi, nagu te olete rääkinud.+ 29 Teie laibad langevad siia kõrbesse.+ Kõik 20-aastased ja vanemad arvelevõetud, kes on minu vastu nurisenud, surevad.+ 30 Ükski teist ei jõua sellele maale, mille kohta ma andsin vande, et te asute sinna elama,+ mitte ükski peale Jefunne poja Kaalebi ja Nuuni poja Joosua.+

31 Kuid ma viin sinna teie lapsed, kes teie sõnul võetakse röövsaagiks,+ ja nemad õpivad tundma seda maad, mille teie olete ära põlanud.+ 32 Teie laibad aga langevad siia kõrbesse. 33 Teie poegadest saavad kõrbes karjased 40 aastaks+ ja neil tuleb maksta teie truudusetuse* eest, kuni viimnegi teist kõrbes sureb.+ 34 Vastavalt päevade arvule, mis te seda maad uurisite, 40 päeva,+ tuleb teil kanda karistust oma pattude eest 40 aastat,+ iga päeva kohta aasta, et te mõistaksite, mida tähendab mulle vastu hakata*.

35 Mina, Jehoova, olen rääkinud. Seda teen ma terve selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: selles kõrbes saavad nad otsa ja siin nad surevad.+ 36 Mehed, kelle Mooses saatis maale luurele ja kelle pärast terve kogudus hakkas temaga nurisema, kui nad tagasi tulles selle maa kohta halba rääkisid,+ 37 need mehed, kes rääkisid sellest maast halba, saavad karistada ja nad surevad Jehoova ees.+ 38 Kuid Nuuni poeg Joosua ja Jefunne poeg Kaaleb, kes olid maal luurel käinute seas, jäävad elama.”””+

39 Kui Mooses need sõnad kõigile iisraellastele edasi rääkis, hakkas rahvas halama. 40 Nad tõusid hommikul vara ja tahtsid minna üles mäestikku, öeldes: „Me oleme pattu teinud, aga nüüd me oleme valmis minema paika, millest Jehoova on rääkinud.”+ 41 Kuid Mooses ütles: „Miks te Jehoova käsust üle astute? Teid ei saada edu. 42 Ärge minge üles, sest Jehoova ei ole teiega ja te saate oma vaenlastelt lüüa!+ 43 Amalekid ja kaananlased on seal ees+ ja te langete mõõga läbi. Kuna te olete Jehoovast ära pöördunud, ei ole Jehoova teiega.”+

44 Siiski läksid nad ülbelt mäestikku,+ kuid Jehoova lepingulaegas ja Mooses ei lahkunud laagrist.+ 45 Amalekid ja kaananlased, kes mäestikus elasid, tulid alla ja lõid neid, sundides nad põgenema kuni Hormani.+