Jesaja
42 See on mu teenija,+ keda ma toetan,
mu valitu,+ kellest mul on hea meel.+
Ma olen pannud tema sisse oma vaimu.+
Tema toob rahvaile õiguse.+
2 Ta ei kisenda ega karju,
tema häält ei kuulda tänavail.+
4 Tema jõud ei kustu ja tema ei murdu, vaid ta seab maa peal jalule õigluse,+
ning saared ootavad tema seadust*.
5 Nii ütleb Jumal Jehoova,
kes on loonud taeva ja selle laiali tõmmanud,+
kes on laotanud laiali maa ühes kõigega, mis sellel on,+
kes annab inimestele selle peal eluõhu+
ja sellel käijatele eluvaimu:+
6 „Oma õigust mööda olen mina, Jehoova, sind kutsunud,
ma olen võtnud kinni su käest.
Ma kaitsen sind ja annan su rahvastele tagatiseks*,+
rahvahõimudele valguseks,+
7 et sa avaksid pimedate silmad,+
vabastaksid vangikongist vangid,
vangistusest pimeduses istujad.+
8 Mina olen Jehoova. See on mu nimi.
Ma ei anna oma au kellelegi teisele*
ega mulle kuuluvat kiitust nikerdatud kujudele.+
9 Mida ma olen ennustanud, on täide läinud,
ja nüüd ma kuulutan uusi asju.
Enne kui need aset leiavad, annan ma neist teile teada.”+
10 Laulge Jehoovale uus laul,+
kiitke teda maa äärtest,+
teie, kes künnate merd ja seilate selle asukate keskel,
te saared ja nende elanikud.+
11 Hõisaku kõrb ja selle linnad,+
asulad, kus elab Keedari rahvas.+
Rõkaku kaljude elanikud,
hüüdku nad mägede tippudelt.
12 Andku nad Jehoovale au,
ülistagu nad teda saartel.+
13 Jehoova läheb välja nagu vägev mees,+
ta on indu täis nagu sõdalane.+
Ta hõikab, toob kuuldavale sõjahüüu,
ta on vägevam oma vaenlastest.+
14 „Ma olen kaua vaikinud,
olnud tasa ja end valitsenud.
Aga nüüd ma ägan, hingeldan ja ahmin õhku
nagu sünnitav naine.
15 Ma rüüstan mäed ja künkad,
kuivatan kogu nende roheluse.
Ma teen jõgedest saared
ja kuivatan roostikud.+
16 Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne,+
panen nad sammuma võõrastel radadel.+
Ma muudan pimeduse nende ees valguseks+
ja künkliku maa tasaseks.+
Seda ma teen nende heaks ja ma ei hülga neid.”
17 Aga need, kes loodavad nikerdatud kujudele
ja ütlevad valatud kujudele: „Teie olete meie jumalad”,
peavad taganema ja häbi tundma.+
18 Kuulge, te kurdid,
vaadake ja nähke, te pimedad!+
19 Kes on pime, kui mitte mu teenija,
kes on nii kurt kui minu läkitatud käskjalg?
Kes on nii pime kui tasusaanu,
nii pime kui Jehoova teenija?+
20 Sa näed paljut, aga ei pööra tähelepanu.
Sa avad kõrvad, aga ei kuula.+
21 Jehoova on oma õiguse nimel
rõõmuga teinud oma seaduse* suureks ja ülevaks.
22 Aga see rahvas on paljaks riisutud ja rüüstatud.+
Nad kõik on püütud lõksu aukudesse, peidetud vangikongidesse.+
Neid on riisutud, ja keegi pole päästnud,+
rüüstatud, ja keegi ei ütle: „Too nad tagasi!”
23 Kes teie hulgast võtab seda kuulda?
Kes paneb tähele ja kuulab tulevaste aegade tarvis?
24 Kes andis Jaakobi rüüstata
ja Iisraeli riisujate kätte?
Kas mitte Jehoova, kelle vastu nad on pattu teinud?
Tema teedel nad ei tahtnud käia