Laulud (Psalmid)
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
49 Kuulake seda, kõik rahvad,
pange tähele, kõik maailma elanikud,
2 nii väiksed kui ka suured,
nii rikkad kui ka vaesed.
3 Mu suu kõneleb tarku sõnu,
mu südame mõlgutustest+ hoovab arusaamist.
4 Ma panen tähele tarkusesõna,
lüüra saatel seletan oma mõistatuse.
5 Miks peaksin kartma hädaajal,+
kui mind piiravad õelad, kes püüavad mind maha paisata?
6 Neist, kes loodavad oma jõukusele,+
kiitlevad oma suure rikkusega,+
7 ei saa ükski eales lunastada oma venda
ega anda venna eest Jumalale luna+
8 (inimelu lunastushind on liiga kõrge
ja jääb neile alatiseks kättesaamatuks),
9 nii et see võiks elada igavesti ega näeks hauasügavust.+
10 On näha, et targadki surevad,
rumal ja arutu hukkuvad üheskoos,+
peavad jätma oma rikkuse teistele.+
11 Nad soovivad, et nende majad püsiks igavesti,
nende telgid põlvest põlve.
Oma valdused on nad nimetanud enda järgi.
13 Selline on rumalate tee,+
ka nende tee, kes käivad nende jälgedes, kellele meeldivad nende targutused. (sela)
14 Tapalambaina on nad määratud surmavalda,
surm karjatab neid.
Õiged valitsevad nende üle+ hommikul.
Kõik jäljedki neist kaovad,+
nende koduks saab surmavald, mitte palee.+
15 Mind aga Jumal lunastab surmavalla võimusest,+
ta haarab minust kinni. (sela)
16 Ära karda, kui keegi saab rikkaks,
kui tema maja hiilgus kasvab,
17 sest surres ei saa ta midagi kaasa võtta,+
tema hiilgus ei lähe temaga ühes.+
18 Oma eluajal õnnitleb ta ennast+
(ka sind ülistatakse, kui sul läheb hästi),+
19 kuid lõpuks liitub ta oma esiisadega.
Enam iial ei näe nad valgust.
20 Inimene, kes seda ei mõista, olgugi ta austatud,+
pole parem loomast, kes hukka saab.